KOOLIVAHEAEG

Gretal oli eelmine nädalal koolivaheaeg. Mingeid plaane meil koolivaheajaks tehtud ei olnud ja tundus et toimetasimegi Gretaga niisama ilma midagi erilist tegemata lihtsalt kodus. Pärast tuli välja, et ei istunud me siin kodus midagi niisama.

Näitks käis meil koolivaheaja esimesel nädalalõpul külas MrsB oma perega. Seoses remondiga oligi juba üsna suur vahe sisse jäänud sellest ajast kui nad meie juures viimati käisid. 

Hästi mõnus 'casual' koosviibimine oli taaskord. Gretal on ka alati MrsB poistega hea klapp ja neil kolmel jätkus mänge kuni kojuminekuni, samal ajal kui täiskasvanud said rahus omi jutte rääkida ning raske elu üle kurta :)
Rõõmu tegid ka kingiks saadud lilled ja lillevaas.

Pühapäeval käisid Pete ja Greta kinos Lego Batman-i vaatamas. Mõlemale väga meeldis. Petele vist isegi rohkem kui Gretale. 

Esmaspäeval tuli meile jälle Greta sõber oma väikese venna ja emaga külla. Greta ise tahtis poissi väga näha, sest eelmisel korral andis poiss paar oma Pokemon kaardi Gretale ja Greta sattus nendest nii vaimustusse, et ostis oma taskuraha eest kaks pakki lisaks ja tahtis nüüd poisi käest Pokemonide kohta rohkem aru pärida.

Pokemon piltide värvimine

 Mulle sellised playdate-id meeldivad kus lastega koos on ka ema (või isa) kaasas. Siis ei pea mina üksi kogu lastekarja eest vastutama, vaid saan samal ajal kui lapsed mängivad teise täiskasvanuga lobiseda. Igal juhul 5 tundi möödus nii märkamatult, et kui lapsed ei oleks uuesti süüa küsima hakanud, siis oleks vabalt veel paar tundi otsa tulnud.

Teisipäeval käisin ma Gretaga linnas ühele ta sõbrannale kingitust ostmas ja siis viisin ta kella nelja paiku ta parima sõbranna juurde sleepove-ile (ehk siis ööseks). Eelmisel korral oli tüdruk meie juures ja nüüd siis oli Greta kord esimest korda üksi sõbranna juurde ööbima minna. Greta oli seda päeva pikkisilmi oodanud ja päevi lugenud ning ei suutnud oma õnne uskuda, kui päev lõpuks kätte jõudis. Autos, tüdruku koju sõites, ütles ta et ta ei saa sinna midagi teha, aga et tal tulevad täiesti ise pisarad silma. Natuke oli ikka kurb ka see mõte, et ta peab meist eemal olema, aga kui ma ütlesin, et see on täitsa normaalne suure rõõmu kõrval ka nautke kurbust tunda, siis kadusid need väikesed pisarad kohe iseenesest sama kiirelt kui ilmusid. 

Meile tähendas aga Greta kodust eemal olemine seda, et meil oli võimalus Petega üle hulga aja taas kinno minna. Mina ei tea mis värk sellega on, aga iga jumala kord kui meil selline võimalus avaneb ei jookse kinos ühtegi head filmi mida me vaadata tahaks. Sel korral jälle sama lugu. Meie kodu lähedal olevas kinos (kus filmi saab sohvadel istudes vaadata) ei näidatud midagi meile meelepärast. Teistes meie lähedal asuvates kinodes algasid meile meeltmööda olevad filmid aga alles kell 21.30. Kuna Pete jõuab töölt koju kuskil 18.30 ajal ja on pea kõik õhtud peale tööd veel ka ühe teise tööotsa programmeerimisega tegelenud ning seoses uue töö otsimisega ka veel mingeid küsituid test(programme) eri firmade jaoks kirjutanud, siis mul ei oleks olnud südant niigi väsinud meest nii hilisel tunnil kinno vedada.

Otsustasime siis lihtsalt välja sööma minna. Loomulikult ei pannud me algul üldse tähele, et just see õhtu kui Greta sõbranna juurde ööseks läks, oli Valentine Day! Ausalt, meil oli juba tunne, et meil ei jäägi muud üle, kui lapsevaba õhtu kodus lihtsalt teleka ees mööda saata. Kuna me ei olnud ju eelnevalt restoranis lauda kinni pannud, siis lootust kuskil vaba laud leida oli üsna väike. Pete siiski ütles, et kui me kohe suuna restorani poole seame, kui ta töölt koju on jõudnud, siis ehk näkkab. Enamus inimesi tulevad ikka peale 7-t õhtul restorani sööma. 

Ja nii juhtuski. Kohe kui me restorani olime sisenenud küsiti meilt, et kas meil on laud broneeritud. Kui ütlesime, et ei ole, aga me oleme kiired sööjad, siis vaatas restoni juhataja mõtliku näoga kõige pealt meile otsa, siis käel olevat kella ning broneeringute raamatut ja siis uuesti meid ning ütles 'OK' ja juhatas lauda. 

Me jäime õhtusöögi ja kogu õhtuga nii rahule, et otsustasime lõpuks ikkagi ka kinno minna. Tuli välja, et ühes meile üsna lähedal asuvas linnas, Richmondis, algab üks film (Lion) ka kell 20.15. Kihutasimegi siis kiiresti sinna. Parkimise leidmisega läks küll natuke aega, aga lõpuks leidsime parkimismaja kuhu sai kogu õhtuks vaid £3.50 eest parkida. Rõõmustasime veel kinno kõndides selle odava parkimse üle. 

Kui me kinno jõudsime siis tuli muidugi välja, et kõik piletid olid juba välja müüdud. Hakkasime juba ära minema, kui nägime, et film 'Jackie' algab umbes 30 minutit hiljem ja otsustasime siis hoopis seda filmi vaatama minna. Me olime juba täiesti kinolainel ja ei tahtnud niisama kergelt alla anda. Samas Fifty Shades Darker fimi me kohe kindlasti vaatada ei soovinud ja päris kella 21.30-st seanssi pidasime endiselt liiga hiliseks. Aga ei vedanud, ka Jacile olid juba kõik piletid välja müüdud. Ei jäänudki midagi muud üle, kui tagasi parklasse kõndida ja kiruda, et £3.50 15-st minutise parkimise eest on ikka hirmus kallis hind maksta :)

Sellegi poolest jäime me oma lapsevaba õhtuga väga rahule ja nagu hiljem selgus, Greta ka oma sleepover-iga. 

Järgmisel päeval käisin Gretaga raamatukogus ja ka heategevuspoest Gretale lugemiseks raamatuid juurde ostmas. Raamatukogud on küll imelised kohad, aga sealt ei ole tihti soovituid raamatuid võimalik laenutada ja me siis proovisime ühe spetsiaalse lasteraamatute sarja raamatuid heategevuspoodidest leida. Saime taas suure kilekoti täis igasugu huvitavaid raamatuid vaid £1.60 eest, sest poes juhtus ka veel 50% allahindluse päev olema.

Päev hiljem oli meil õues väga soe ilm (+13 ja paar päeva hiljem isegi kuni +15 ning mõnes kohas isegi +18). Algul oli plaan see päev kodus mööda saata, aga kuna ilm tundus nii mõnus, siis läksin Gretaga ühte meie kodu lähedal asuvasse National Trusti parki (Claremont Landscape Park). Sinna sõit võttis mingi 6 minutit aega, ehk siis asub põhimõtteliselt kohe meie koduukse ees. See on selline koht kus lapsed saavad vabalt looduses möllata. Tahtlikult on igale poole jäetud suuri puuoksi ja puutüvesid, kände ja muud loodusliku kraami, et lapsed saaks onne ehitada ja muidu loodusega looduslikult mängida :)

See 'soovide puu' (wishing tree) nägi ka üsna lähedalt välja täitsa ehtne, kuigi tegelikult ei olnud tegu päris puuga. Ma pidin lausa neid õisi katsuma, et seda uskuda. 

Kui Greta seda maha langenud puud nägi, siis ütles kohe, et tee pilti. Läks seisis puu ühe otsa juurde ja tegi imestunud näo pähe. Tegu oli siis puuga mis arvatavasti mingi tormi käigus oli keset metsateed kukkunud ja selle asemel et kogu puu ära vedada, oldi lihtsalt puul selle koha pealt suur tükk välja lõigatud kust tee läbi läks. See nägi täitsa omapärane välja, aga millegipärast ma sellest vaatepildist pilti ei teinudki.

 Seda fotot vaadates võiks vabalt arvata et õues on hoopis sügis. 

 Need fotod on ka kevade ja sügise kohtumisest

 Nende piltide pealt võiks aga arvata, et tegu on juba suvega

Metsa all oli väike majake, mis oli täis igasugu lastele metsas mängimiseks mõeldud asju. Seal oli erinevaid vanaaja kostüüme, puust mõõgad ja kilbid, erinevad laua- ja aiamängud, raamatud jne. Sisse astudes oli see nii segamini, et ma asusin pildistamise asemel seda hoopis kohe koristama. 

Laste jaoks oli seal pargis veel ka tavaline puidust mänguväljak, aga ka täiesti metsik looduslik mänguala-mets. Kuna me olime seal pargis juba niigi mitu tundi olnud, siis ma seda kohta ei hakanud Gretale üldse näitamagi, sest ma tahtsin juba tagasi koju tulla. Sinna on aga hea mõni teine kord mõni Greta sõbranna kaasa võtta ja siis lasta neil seal vabalt ringi joosta ja tšunglit mängida.

Laupäeval käisime Londonis ja mingil päeval käis Pete veel Gretaga ühes meie lähedal asuvas suures farmis mis lastele mustmiljon erinevat tegevust pakub. 

Pühapäeval käis Greta oma eelmise aasta klassikaaslase sünnipäeval, mis toimus meie lähedal asuvas hobusetallis. Me elame ikka nii hea koha peal, et ühel pool on farmid ja loodus ja teisel pool suurlinn oma mõnude ja võludega. Et siis natuke mõlemat.
Meie ise seal sünnipäeval kaasas ei olnud, aga tüdruku vanemad saatsid meile pärast pildid ja ühe hästi naljaka video. Kahjuks osasid pilte ja seda videot ma siin teiega jagada ei saa, sest seal on ka teisi lapsi peal, aga õnneks oli mõni pilt ka ainult Gretast hobustega. Pidu oli olnud väga tore ja Gretale väga meeldis hobustega ratsutada. 

Ja selline see koolivaheaeg oligi. Tagantjärele vaadatuna väga tegus, kuigi algul see nii ei paistnud.

Nüüd laps taas tagasi koolis ja mina olen seda postitust siin juba vaat et nädal aega kirjutanud. Õnneks sain lõpuks valmis ja võin nüüd järgmise teema kallale asuda.