Tuesday, 8 November 2016

SELLINE PÄEV SIIS TÄNA

Hommik algas nagu hommik ikka. Võib olla vaid selle vahega, et täna hommikul oli mu auto kaetud üsna korraliku jääkirmega. Kuna mul oli täna plaanis vannitoa lagi üle värvida, siis hommikul mõtlesin, et ei hakka pead pesema enne kui olen Greta kooli ära viinud ja lae ära värvinud. Külma tõttu oleksin vabalt saanud lihtsalt kapuutsi pähe tõmmata ja sellega oma rasvast pead varjata. 10 minutit hiljem mulle enam see idee ei meeldinud ja pistsin siiski pea kiirelt dussi alla.

Kõik sujus hästi kuni sinnamaani kui ma koolist tagasi sõites otsustasin enne koju jõudmist veel bensiinijaamast läbi hüpata ja autole natuke kütust sisse tankida. Kohe kui olin auto nina bensiinijaama poole keeranud ilmus auto armatuurlaua ekraanile selline teade
Ühesõnaga igasugu tuled läksid põlema ja andsid teada et tegu tõsise asjaga ja et vaja auto kibekiirelt autoteenindusse toimetada. Otsustasin auto siiski enne kütust täis tankida kui kuskile minekuks läheb, sest ega tühja paagiga nagunii eriti kaugele ei oleks olnud võimalik sõita. Siis ma muidugi ei osanud arvatagi, et auto võin ma küll täis tankida, aga edasi ei sõida ma sealt pärast  sammukestki. Lonkisin aga rahulikult maksma ja pärast tagasi autosse, aga kui autole hakkasin uuesti tuure sisse tõmbama siis autoke vaid köhatas korra mu katse peale. Peale seda oli täielik vaikus. Isegi mitte ei köhinud enam.

Nagu sellistes olukordades ikka (mitte, et neid sageli ette tuleks) oli esimene kõne kohe hädanumbrile, ehk Petele. Tema siis seal kuskil Londoni ärilinnaku kontorist helistas nii autokindlustus inimestele, et nad mind päästma tuleks, kui ka andis autoteenindus meestele teada, et nende poole on varsti üks 'kingitus' tulemas. 

Ega kogu see 'pauk' meile täiesti üllatusena ei tulnud, sest mu auto hakkas juba eile väikeseid haiguse märke näitama. Natuke urises ja vilistas sõites. Plaan oli täna nagunii teenindus meestega rääkida, nüüd nad siis lihtsalt pääsesid  mu autole ise jälle koju järele tulemast (nad tavaliselt tulevad ise järgi ja pärast toovad lubatud kellaajaks tagasi kui autol on aeg ülevaatuseks või vajab mingit muud tööd). Jälle siis sellepärast, et auto oli nende käes ka korra eelmisel nädalal, et üks sõnum armatuurlaualt ära 'kustutada'. Tänapäeval on ju kõik nii elektrooniline, et ise ei ole sul auto juures suurt midagi teha ja kuigi sõnumeid saab ikka ise ära kustuda, siis sel korral sai seda teha vaid spetsiaalne Volvo teenindus. 

Ja nii ma seal bensiinijaamas oma pumba juures istusin. Kell oli 9 kui sinna seisma jäin (üleval pildil olev kell on veel vana aja järgi 10). Käisin bensiinijaama töötajatele ütlemas, et sorry ma nüüd blokeerin natuke te ühte pumpa, et mul raskusi ära minekuga. Mehed palusid mul vaid avariituled peale jätta, et inimesed asjata mu auto taha ootama ei jääks ja hiljem uurisid, et kas ma sooviks, et nad prooviks mu auto käima saada. Esimesed 30 minutit istusin ma autos pidevalt üle õla vaadates, et ega see äraveoauto juba kohal ei ole. Oleks ma  kohe alguses teadnud, et ma saan seal veel 2 tundi istuda, siis oleks selle kaelakeerutamise kohe ära lõpetanud, aga noh ma lihtsalt olin optimistlik.

Istusin ja mõtlesin, et jumal tänatud, et ma oma juuksed hommikul ära pesin. Rasvase parukaga oleks ikka väga ebameediv olnud sellisesse olukorda sattuda. Hommikusöök jäi küll enne kodust lahkumist söömata (sest ma ju arvestasin, et olen 20 min pärast tagasi) ja bensukas ei olnud peale koti kartulikrõpsude midagi minu jaoks sobiliku söödavat. Õnneks leidsin kotist ühe mandariini. 

Üsna varsti hakkaks ka külm. Kohe üsna külm. Uskumatu kui ruttu soojaks köetud auto maha jahtub. Meenus alles hiljuti talk raadiosse helistanud mees kes ütles, et ta on viimased 18 kuud autos elanud, sest oma eluaseme soetamiseks lihtsalt ei jätku raha. Kusjuures tegu oli tööl käiva inimesega. Kujutan ette et suvekuudel täitsa tehtav, aga kuidas see mees küll talved autos üle elab? Kas tõesti hoiab end siis soojas automootori abil?
Nii et jah, seda meest arvesse võttes ei olnud mul häda midagi. Oleksin ju saanud ka bensiinijaama sooja minna, aga ei tahtnud sinna väikesesse putkasse niisama sisse passima minna. Isegi oli juba imelik, et selle kahe tunni jooksul suutsin ma kolmel korral nende vetsu kasutada. Õnneks, et neil üldse oli vets seal!

Kui ma olin seal mõnda aega nina mobiilis istunud ja korraks pea tõstnud, et ümbrust uurida, märkasin et mingi mees jälle vehib kätega ja teeb imelikke nägusid ise minu auto poole kõndides. Alles mõni aeg tagasi tegi seda üks teine mees. Isegi lasi signaali, sest nad olid parkinud mu auto kõrval oleva pumba juurde ja kuna tegu oli suuremat sorti veokiga, siis mehe kolleeg ei saanud minu poolsest uksest välja. Sõber siis proovis mulle märku anda, et ma autoga natuke edasi sõidaks, et sõber autost välja saaks. 
Mina omakorda laiutasin talle autost käsi vastu ja proovisin miimika abil selgeks teha, et kahjuks ma ei suuda siit ka kõige parema tahtmise juurest kuskile liikuda, nagu sa avariituledest järeldada võiksid. Mees sai õnneks mu viipekeelest hästi aru, sest alustas kohe uut kätegavehkimistantsu mille sõnumiks oli 'Oo ma väga vabandan, lolli mina et ma tähele ei pannud, anna andeks, ilusat päeva!'. 

Ilusast päevast oli küll asi kaugel, aga noh oleks ju võinud ka hullem olla. Näiteks oleks ju võinud mu auto ka keset suuremat teed äkki seisma jääda (kui ma ei oleks bensiinijaama sõitnud, siis oleks ma kohe suurele teele pööranud) ja noh sel juhul oleks mul seal palju hullem kaks tundi oodata olnud. Tegelikult siis oleksin ma pidanud üldse politseisse helistama, ka sel juhul kui keegi mulle poleks mingi ime läbi autoga tagant sisse sõitnud. 

Aga jah, see järekordne kätega tantsiv mees tuli küsima, et kas mina olen see inimene, kes kogematta valet kütust autosse pani. Ma kinnitasin, et kahjuks või õnneks mitte. Ma ei saanudki aru, kas ta oli saadetud kedagi päästma, või niisama juhtus bensiinijaamast mööda sõitma ja avariituledega autot nägema ning tuli ehku peale aitama. Autol tal olid igaljuhul vastava firma sildid peal, seega tegu oli spetsialistiga. 

Parem oleks olnud kui see spetsialist minuga rääkima ei oleks tulnud, sest peale seda kujutasin ma kohe ette kuidas kõik bensiini võtma tulnud inimesed kindlasti mõtlevad, et blond istub seal vilkuva tuledega autos kuna on pumbad segamini ajanud ja auto 'lukku' tõmmanud. 
Vähemalt teile võin ma kinnitada, et nii blond ma nüüd ka ei ole, et unustaks mis kütust mu auto võtab. Seda oleks isegi raske unustada, sest mu kütuseluugile on suurelt DIISEL kirjutatud. 

Lõpuks siis kell 11 helistati mulle ja vabandati, et päästmine nii kaua aega on võtnud. Lubati 10minuti pärast kohal olla ja oldigi. 
Mees putitas natuke ja teatas, et jah midagi on täiesti metsas ning oli nõus auto enda küüti võtma. Ma olin valmis selleks, et temaga teenindusse kaasa sõita, aga õnneks ta ütles, et mind ei olegi vaja, et ta viib auto ise ära. Enne muidugi uuris, kus ma elan ja kuidas ma koju saan, sest tema kohustus on tegelikult nii mu auto, kui ka minu turvalisuse eest vastutada. 
Mul jäi seega õnneks takso raha kulutamata sest bensujaamast koju on vaid 10 min kõndimist.
Otsustasin teel koju pagari juurest Gretale ühe saiakese osta, sest tal on täna väga pikk päev. Peale tunde kunstiring ja siis veel ka lastevanemate koosolek kus ta peab sel ajal ootama kui ma õpetajatega räägin. Ma südamest loodan, et meil läheb seal vähemalt kella 18ni aega, sest siis jõuaks Pete meile ehk poole tee peale vastu tulla.
Ma isegi ei tea kui kaua kooli kõndimine, või sealt tagasi kõmpimine aega võtaks . Peangi välja arvutama, enne kui minema hakkan, et ma koosolekule hiljaks ei jääks. Suures hädas saaks ka takso tellida, aga õhtusel ajal on neil tavaliselt kiire ja me kindlasti ootaks kauem kui meil koju kõndimine aega võtaks. Üks buss käib ka, aga ma ei tea kui tihti ja bussipeatusest peaks ikkagi teatud maa maha kõndima. 

Pagari juures saiakese eest maksma hakates võtsin ma 1 naelase jope taskust välja ja ulatasin selle müüjale. Müüja võttis selle rõõmsalt vastu, uuris seda natuke, vaatas mulle küsivalt otsa ning ütles 'What's this?'. 
Ma olin talle poekäru kopika naelase mündi asemel andnud.  
Oeh, loodetavasti möödud lastevanemate koosolek vaid positiivseid uudiseid kuuldes...kui ma üldse kõmpides täna õhtul sinna kooli kohale jõuan. Ja loodetavasti mu Volvo ei ole väga haige ja 'rohud' ei lähe kalliks maksma (loota ju võib?) 

6 comments:

  1. Loodame, et ei làhe see roht palju maksma see. Minu auto veel siiani pole seisma jàànud aga mootorituli pòleb juba mitmendat nàdalat vòi juba mitmendat kuud... A- ja tead, kus mu mees tòòtab? Remonditòòkojas :)

    ReplyDelete
  2. Auto on juba korda tehtud ja homme (neljapäeval) toovad mulle koju nii et saan õnneks Gretale juba autoga kooli järgi minna.

    Täna oli meil selle kooli minekuga nii palju sekeldusi. Küll ei tulnud busse ja kui otsustasime rongiga minna, siis hilines rong ja siis proovisime uuesti bussiga minna ja kõigele lisaks sadas veel vihma ning kõik minu vihmavarjud olid mu autos mis oli teeninduses. Kool on meist 3km kaugusel, autoga võtab 7min aega ja meil läks täna üle tunni ja laps jäi ikka kõigile pingutustele vaatamata kooli hiljaks :I Homme hommikuks tellisime takso.
    Auto parandus läks õnneks vaid 300 naela maksma. Generaator oli katki läinud.

    Ei noh, sinu situatsioon on aga tüüpiline :D

    ReplyDelete
  3. Mul on Land Rover ja paar korda on olnud taoline situatsioon. Käivitades hakkab viskama veateadet Special programs off, iseenesest nagu isegi sõita saab, ainult maru vaevaliselt kuna ta läheb avarii mode kohe. Meil on tavaliselt siis aku läbi olnud, kuigi kohe ei oskagi seda kahtlustada sest armatuuril seda tuld ei sütti.viimane kord oli ka geneka viga ja õnneks juhtus see kodus 😄

    ReplyDelete
  4. Jah nad vahetasid generaatori ja panevad ka uue aku. Nad said eile auto valmis, tegid 2 akutesti ja kõik tundus korras olevat, kui aga hakkasid autot minu kätte toimetama, siis hakkas aku jälle jamama. Õnneks oli, et ma jõudsin veel joostes (3km) Gretale kooli õigeks ajaks järgi. Nad vabandasid ette ja taha, aga ma olin just õnnelik, et see juhtus sel ajal kui auto nende käes oli ja mitte siis kui ma oleks Gretale kooli järgi läinud.
    Täna läheme veel taksoga kooli ja tagasi, aga auto peaksin hiljemalt koolipäeva lõpuks kätte saama. Mul ema ka täna Inglismaale tulemas, nii et ilma autota läheks raskeks.

    ReplyDelete
  5. Ohsa jama. Onneks nuud on auto jalle korras. Meie oleme ikka jalamehed, kooli on 2km. Vahel kui vihma sajab soovitame bussi aga poisid tahavad ikka jalutada :|

    ReplyDelete
  6. Greta saaks kõndimisega hakkama küll, aga see oleks täiesti mõtetu minu ja tema aja raiskamine. Kui mul kulub kooli kõndimiseks (kiirkõnd) kuskil 35 min siis temaga kindlasti kuskil 45 või rohkem minutit, sest ega ma teda hommikul enne kooli jooksma ei saa panna. Kolmapäeviti on tal nagunii enne koolitundide algust kell 8 running club ja sel juhul läheks ikka liiga hulluks see jooksutamine. Busside peale aga ei saa lootma jääda ja üldse bussi või rongiga sõitmine läheks palju kallimaks maksma kui autoga sõit. Kui autot ei oleks siis loomulikult oleks kõik tehtav peale mõningast süsteemide välja töötlemist, aga nii kaua ma ikka eelistan autot. 10 minutit kooli ja 7 min tagasi ja kogu lugu :)
    Meil tegelikult on Pete auto kõik päevad siin kodus ja ma oleks saanud seda vabalt sel ajal kasutada kui minu auto katki oli, aga kuna see on uus auto ja ma ei ole sellega veel kordagi sõitnud, siis ei tahtnud riskima hakata. Pean mõnel nädalalõpul proovisõite tegema minema, kuigi mu auto on nüüd korras ja probleeme ei peaks uuesti tulema :)

    ReplyDelete