Sunday, 20 March 2016

SÜNNIPÄEVAPIDU KOOLILASTEGA

Koolilaste sünnipäevapeoga läks sel aastal kõik väga ladusalt, alustades organiseerimisega ja lõpetades peo endaga.
Greta soovis algul oma sünnipäeva pidada ponyklubis, kus ta ükskord ponidega sõitmas käis ja sellesse kohta armus. Siis aga viis Pete mingi aeg tagasi Gretaga ühte trampliinikeskusesse hüppama (AIRHOP) ja kui nad sealt tagasi tulid teatas Greta kohe, et see on koht kus ta järgmine sünnipäev võiks toimuda. 

Minul oli seda vaid rõõm kuulda, sest mingeid paremaid ideid mul nagunii ei olnud talle välja pakkuda. Sellele lisaks oli hüppepeo hind odavam kui poniklubi oma ja hind sisaldas ka kõigele lisaks sööki (tordi pidi vaid ise tooma). Meil ei jäänudki midagi muud teha kui vaid maksta.

Ainukeseks tööks oli mul vaid need paganama party bag-id välja mõelda ja kokku panna. Need kotikesed on küll alati sünnipäeva korraldajatele kui karistustöö. Nii raske midagi odavat sinna sisse leida mis pärast kohe prügikasti ei lenda, või kuskile niisama vedelema ei jää. 

Õnneks sel aastal ma kaua nende kotikestega piinlema ei pidanud. Leidsin kohe ruttu ühest poest sellise kraapimistehnikaga komplekti, mis sobis nii hinna kui idee poolest. Neid oli mitmete erinevate piltidega. 
Lisaks veel väikest nipet näpet ja kommi ning olidki kotid valmis. Eks poodide vahet sibamist oli sellegipoolest küllaldaselt ja lõpuks mul oli juba suva mis hinnaga need kotid kokku tulevad, nii kaua kui ma need vaid mu kaelast ära saaksin. Kokku pidin kotte tegema 19.
Kuna tegu kolmanda kooliaastaga siis nüüd enam ei ole tavaks kogu klassi sünnipäevadele kutsuda, vaid enamuses on tüdrukute ja poiste peod eraldi. Loomulikult on ka erandeid ning tihti kutsutakse sünnipäevapeole ka lapsi vanast klassist. Greta on mitmel vana sõbranna peol käinud ja kutsus ka enda peole 3 sõbrannat teistest klassidest. 
Greta peol oli kokku 19 last kellest kaks oli poissi. Greta oleks hea meelega veel poisse kutsunud, aga me ei tahtnud numbrit liiga suureks ajada. Kutsutud oli lapsi algul 21, aga 2 tüdrukut ei saanud tulla, sest nende perel oli selleks päevaks juba plaanid varem tehtud mida muuta ei saanud. 

Mainin veel seda, et siin on kombeks sünnipäevakutsed vähemalt kuu aega varem välja saata. Peo pikkus on alati kutsel ära märgitud ja tavaliselt kestab kas 1.5 või 2 tundi. Lapsevanemad tulevad ettenähtud kellaajaks alati täpselt kohale ja viivad oma lapsed peale peo lõppu ära.
Kui peopäev lähemale jõudma hakkas, avastasin ma, et peo külalised hakkavad hüppama samas ruumis kus kõik teisedki Airhop külastajad. Millegipärast arvasin, et meile antakse mingi teine ruum kus siis vaid meie pidu hüppab. Ma pärast muidugi sain aru kui ebaloogiline selline arvamus oli, sest ega nad ju ei hakka sünnipäevapidude pärast kogu keskust kinni panema või mingeid eraldi ruume ehitama, sest pidusi on kohapeal korraga ju rohkem kui vaid üks või kaks. 

Meile oli küll määratud eraldi korraldaja, kes siis ütles kus mida millal pidi tegema ja kes organiseeris peosöögi ruumi ja söögi ise valmis, aga hüppavaid lapsi pidime me ikkagi ise valvama. Proovi siis 19 lapsel kõikide teiste võõraste laste seas suures tehasehoones silma peal hoida! 
Ma polnud ju ise seal kohas üldse käinud ja ei osanud ettegi kujutada mis mind ees ootab. Õnneks ma ise ei pidanud hüppama minema :) 
Igal juhul pakkisin ma juba kodus endale kotti nimekirja kõikide lastevanemate telefoni numbritega juhuks, kui keegi peaks oma pea puruks hüppama, või luid murdma hakkama. 

Lapsed pidi kandma spetsiaalseid 'hüppe'sokke :)
 Ja siis läks pidu lahti 
Selline näeb välja koht ilma lasteta. Pilt Airhopi veebilehelt
Pete otsustas ka lastega hüppama minna ja neil sedasi silma peal hoida. Panen siia mõned pildid kus laste nägusid eriti selgelt näha ei ole.


Vahepeal mängiti dodgeball-i (natuke rahvastepalli moodi) 


Peale tunnist hüppamist olid lapsed omadega täitsa läbi (Hüppamiseks oligi ette nähtud 1 tund). Uskumatu, aga mitte keegi ei saanudki haiget, ega läinud kaduma, kuigi kahel lapsel hakkas kõht valutama (ühel valutas kõht tegelikult juba enne sünnipäevale tulekut). Mind tegelikult ei peaks see üldse üllatama, sest Greta kooli lapsed on kõik väga eeskujuliku käitumisega ja me oleme alati sünnipäevade korraldajate käest kiita saanud kui toredad ja hästi käituvad lapsed meil on olnud. 

Hüppeplatsilt juhatati meid peoruumi kus oli laud juba kaetud ja pizzad ootamas. 
Kui ma algul peo korraldamise kohta uurisin ja kuulsin, et peale sünnipäevatordi ei tohi me ise mingit muud sööki peole tuua, olin ma VÄGA pettunud. Mulle ei meeldinud üldse see idee, et söögiks on vaid pizza. Isegi juur- või puuvilja ei tohtinud ise kaasa tuua. Seda enam, et Greta ei ole meil ju mingi pizza sõber ja paljud teised lapsed ei ole ka just eriti vaimustatud pizzast. Aga ega midagi polnud teha. Ega vaid toidu pärast saa siis sünnipäeva ära jätta. 
Lapsed olid hüppamisest väga näljased ja pizzad lausa kadusid me käest. Tegelikult ega probleem ei olnudki nii palju selles, et lapsed pizzasid ei sööks, vaid ma oleks tahtnud palju tervisikumat ja mitmekesisemat sööki pakkuda mida ka paljud lapsed oleks meelsamini söönud kui pizzat. 
Sünnipäevakoogiga otsustasin aga kohe natuke kaval olla ja sinna koogi juurde palju puuvilja lisada. Kui eraldi puuvilja tuua ei tohi siis olgu see osa sünnipäevakoogist. Vähemalt natuke värvi ja vitamiine :)
Tordi ostsin poest aga kaunistasin ise ära. Kuna tort sisaldas loomulikult muna siis Greta jaoks oli mul eraldi väikene roosa glasuuriga pontsik mida tema sain sel aajal süüa kui teised kooki sõid. Küünlad panime ikka suurele tordile.


Pidu oli suur kordaminek ja lastele väga, väga meeldis. Mitmed vanemad tulid järgmisel nädalal mulle ütlema kui väga nende lastele pidu oli meeldinud ja tänasid mind selle korraldamise eest. Mulle meeldis ka pidu väga ja kõik lapsed kes seal peol olid on nii armsad ja toredad, et ma hea meelega korraldaks neile veel ühe peo lihtsalt niisama :) :)

No comments:

Post a Comment