Tuesday, 15 March 2016

HEI HOPSTI

Olen tagasi blogilainel.
Kuna kahe viimase nädala peale langes nii palju igasugu tegemisi, üritusi ja sündmusi, siis blogimiseks ei olnud üldse aega. 
Eile saatsime vanaema tagasi Eestisse ja kui ma pärast kuulsin, et Tallinna kandis alles maa valge ja noh täitsa talvine vaatepilt veel, siis mõtlesin esimese postituse siia hästi värvilise teha (nii kaua kui ma teiste postitustega valmis saan).

Pildid siis sellest ajast kui vanaema siin oli ja me ühe väikese tiiru aianduskeskusesse tegime.



Ühes toidupoes jäi aga silma, et ka meil siin Inglismaal pakutatakse mõnedes poodides lastele tasuta puuvilju poe külastamise ajaks, et propageerida tervisliku toitumist ja muuta vanemate poekülastus natuke rahulikumaks. Siiani olen lugenud vaid artikleid kuidas seda kas Austraalias või mõnes muus riigis tehakse ja pole oma silmaga koha peal näinud. 
Samas linnakeses nägime ka kuldset postkasti. Teadaolevalt on Inglismaal postkastid ikka punased, aga linnades kus on olümpiavõitjad pärit on värvitud nende auks üks postkast kuldseks. Meie nägime Mo Farah-le pühendatud postkasti. Tegelikult olen ma sellest mäletamist mööda ka varem juba blogis kirjutanud ja pilti näidanud, aga ei leia seda postitust praegu enam ülesse. Aga ega topelt ei kärise :)


Ja paar kevadist pilti ka. Meil alagas kevad sel aastal juba vaat et jaanuaris. Ma ei saagi aru kuidas need lilled nii pikalt järjest suudavad õitseda. Kuigi talv nagu jäi vahele ja kevad on olnud väga pikk, siis näiteks kaks aastat tagasi oli 9ndal märtsi meil juba 20 kraadi sooja. Praegu aga vahelduva eduga kas üle või alla 10 kraadi. Mina ei kurda, sest millegi pärast ei häiri mind ilm üldse. Kui sajab siis sajab, kui on külm on külm, kui puhub tuul siis puhugu ja kui paistab päike siis veelgi toredam. Ainult kuumalainet vihkan, aga sellest ona si õnneks praegu veel kaugel


Järgmise postituseni

3 comments:

  1. Väga ilusad värvilised pildid, viivad kevadelainele tõesti! Meil hakkasid ka lumikellukesed õitsema, nüüd on paksu lumekorra all jälle, sulavad tasapisi varsti jälle välja.

    Aga mis värvilised merengue-sarnased asjad (ei tea kahjuks eestikeelset nime, munavalgevahu-koogikesi mõtlen) 2. ja 3. pildi peal on paberisse pakitud? Paistavad pomelosuurused ja väga isuäratavad! Ise tegite neid??

    Ja see toidupoe-marjaproovimispakkumine on ka äge. Lastele kindlasti degusteerimine meeldib :)

    ReplyDelete
  2. Tere pikajuukseline Ema! Ma olen su blogi salajane lugeja ja mulle väga meeldivad su jutud :)

    Need merengue sarnased asjad ongi merengued :) Eesti keeles vist oleks besee. Need on jah ilmatud suured, aga kahjuks mitte minu tehtud vaid aianduskeskuse restoran-kohviku omad. Mul oleks endal neid ohtlik teha, sest siis ma sööks nad kõik ise ära (Pete ei ole neist eriti vaimustatud ja Greta on muna vastu allergiline)
    Need meil siin üsna populaarsed ja müügil paljudes kohtades. Igal pool küll kõik nii värvilised ei ole kui selles kohas, aga tavaliselt on neid alati mitme eri maitsega. Ehk siis pruunikad õrna sokolaadi maitsega, kollased sidruni ja roosad vaarikas või maasikas maitselised. Need kellele besee maitseb nende jaoks on head. Ma olen neid söönud aga ma enam ei mäleta täpselt kui suurejoonelised nad olid. Pahad kindlasti mitte.
    Hea suur suhkrulaks on igal juhul kindlalt garanteeritud :)

    ReplyDelete
  3. Ehh, Sa ajasid mulle oma postitusega aianduskeskuse külastamise isu peale:) Kui nädalavahetusel vähegi ilma, väntame lähimasse (vihmaga ei taha eriti rattaga sõita, sest pärast tuleb märgade riietega passida, mis pole eriti mõnus).
    Kevad on siin tõesti pikk ja tore. Me panime laupäeval lillepeenrasse paar kartulit maha, kuna kuskilt sai loetud, et võiks isegi veebruaris, siis saab juunis värsket kartulit. No näis:)

    ReplyDelete