Maria kommentaar oli järgmine
Lugesin huviga ja tuli selline mõte, et kas... et kas Briti kultuurides pannakse suurem rõhk pere vastutusele laste eest? No näiteks koolisöögi teema: Eestis ja Skandinaavias on koolisööklad, nii et see on nii-öelda laiem, ühiskonna vastutus, et lapsed söödud saaks. Siin Uus-Meremaal peavad kõik ise söögi kaasa tooma, isegi lasteaias. Kui sel teemal väideldakse, siis ütlevad kohaliku tava pooldajad, et see on vanemate kohustus lastele head, tervislikku sööki teha. Mind ajab see närvi, sest valdav enamus söövad okei toitu, jah, aga pea igas koolis on paar õnnetut last, kelle vanemad on "debiilikud" ja kuidas saab eeldada, et laps, kes ei söö või sööb väga halba toitu, jaksab õppida!? Või näiteks arstivisiidid: alles sel aastal tõsteti tasuta arstiabi vanusepiir 13 aasta peale, enne seda pidi üle 5-aastaste laste eest maksma, kui arsti juures käidi, ja siis oli jälle mul see teema, et kui vanemad on "debiilikud" ja joovad raha maha ja ei ole raha, et laps arsti juurde saata, kui on VAJA, siis miks peab laps kannatama!? Eestis on koduseid emasid vähe, Uus-Meremaal on palju. Et... kogu see kultuur on niimoodi üles ehitatud, et see on nö pere enda asi, et oma laste eest seista, mille tulemusena võibki jääda mulje, et lastega hästi palju tegeldakse.
Inglismaal saavad lapsed päeval koolis sooja sööki. Alati on kaks valikud ('päris' toit ja taimetoit). Sellele lisaks siis veel ka eraldi salati baar ja magustoit. Allergiate all kannatavatele lastele veel oma valik olenevalt allergiast. Sööki valmistatakse koha peal kooli köögis. Koolides kus oma kööki ei ole tuuakse söök mujalt sisse.
Kõik 4-7 aastased lapsed (reception class, Year 1 ja Year 2) saavad TASUTA koolilõunaid olenemata nende vanemate sissetulekutest. Vanemate klasside laste koolitoidu eest tuleb maksta £2.15 päeva kohta ja söögiraha makstakse veerandite kaupa ette (enamalt interneti teel).
Igal koolipäeval saab iga laps kooli poolt tasuta kas puuvilja (õun, banaan, pirn, mandariin jne) või juurvilja (tavaliselt porgand, tomat) ja seda pakutakse lastele vist kuskil kella 14-15 vahel (ma täpselt ei tea).
Samuti vist tasuta piima. Ma pean Greta käest uuesti küsima, et kas antakse veel piima või mitte. Mingi aeg tagasi anti, aga ma ei tea kui populaarne see laste seas on ja kui paljud koolis eraldi piima joovad, sest siin ei ole piima joomine nii populaarne kui Eestis. Seda ma tean, et Greta koolis piima ei joo, sest ta ei ole harjunud ka kodus lihtsalt klaasist piima jooma. Ta paneb vaid hommiku helveste peale piima.
Need vanemad kelle pere sissetulekud on alla teatud summa või kes saavad riigi poolt toetusi, nende perede lastele võimaldab riik tasuta koolilõuna vaatamata laste vanusest (ma räägin algkoolist-ma praegu täpselt ei tea kuidas asi teiseastme koolidega on). Täpsemalt saate lugeda selle kohta siit.
Lapsed ise ei tea, kes saab koolis tasuta süüa ja kes ei. Täitsa võimalik ka, et mõned lapsed kes tasuta lõunaid saavad ei ole ka ise sellest teadlikud, sest nende vanemad ei ole neile sellest rääkinud.
Vanematel on aga ka õigus soovi korral koolisöögist keelduda ja lastele kooli lunch pack kaasa panna, ehk siis oma eine. Ainukeseks reegliks on see, et kaasa pandud toit peab olema tervislik ja toitev. Ma ei tea kui rangelt laste kaasa pandud toitu kontrollitakse, aga tean, et on koole kus seda tehakse.
On ka peresid kelle lapsed küll tasuta lõunate hulka ei kuulu, aga kellele tuleb odavam kahele või kolmele lapsele kaasa pakkida oma toit, kui laste söögiraha maksta. Paljud vanemad aga proovivad nii palju kui võimalik seda iga hommikust toidu kaasa pakkimist vältida, sest see on nii aeganõudev ja tüütu.
Greta koolis on keskmiselt vähem neid peresid kes tasuta lõunaid saavad. Enamus lapsi söövad koolilõunaid ja on nendega väga rahul.
Igal lapsel peab aga iga päev kooli minnes kaasas olema veepudel ja üks puuvili või juurvili hommikuseks snäkiks.
KOOLID ON PÄHKLITE VABAD mis tähendab, et koolis ei pakuta ega kooli ei tohi tuua pähkleid, ega pähkleid sisaldavaid toiduaineid.
Iga kooliaasta alguses tuletatakse seda vanematele meelde (eelkõige siis nendele vanematele, kelle lapsed alles kooli tulevad ja kes kooli reeglitega veel nii tuttavad ei ole).
Siin on väljavõte eelmise nädalal kooli uudistelehest
I would like to remind parents and children that we aim to be a nut free school. We have a number of children
with allergies, and exposure to nuts can result in very serious consequences, including anaphylactic shock.
Although parents of children with allergies know that it is not always possible to be 100% sure that a food item
does not contain nuts, we can ensure that no-one brings any items which explicitly contain nuts into school, as
part of a packed lunch or for birthday treats etc. Some children are so sensitive that they can have a reaction if
they are in close contact with someone who has eaten nuts, or if they touch a door handle which contains nut
residue or oil —so as you can see, we need to be very careful for the sake of the well-being of children with allergies. Your co-operation is greatly appreciated.
Koolivormiga on sama lugu. Need vanemad kellel ei jätku raha lapse koolivormi ostmiseks toetab tavaliselt kas kool ise, või kohalik omavalitsus. Riigikoolide koolivorme saab osta igast suuremast toidupoest väga väikese raha eest ja enamus koolides toimub ka eraldi kasutatud koolivormide müük (ma viin sinna alati Greta väikseks jäänud riided, sest need on heas korras ja tihti ka asju mida Greta pole isegi kordagi selga pannud). Ilma koolivormita ei jää ükski laps.
Sama käib koolis toimuvate ringide kohta. Lõige eilsest kooli poolt saadetud ringide ja trennide nimekirja sisaldavast emailist
We want as many children as possible to benefit from the extra-curricular programme, so if your child has
an interest in a particular club but is not able to join for financial reasons, please contact me for a
confidential discussion.
Arstiabi on siin riigis kõigile tasuta. Rohtude eest peab maksma. Retsepti rohtude hind on kõigi rohtude puhul 8.20. Retseptirohud on tasuta:
- Kõikidele alla 16 aastastele lastele
- 16-18 aastastele koolis käivatele noortele
- üle 60 aastastele
- rasedatele ja neile kel on kodus alla 12 kuune laps
- nendele kel on mingi eri luba tasuta ravimiteks ja kõigile neile kel on õigus erinevatele toetustele.
Hambaarst on ka lastele tasuta.
Tasuta arstiabiga laste puhul on nii, et üldjuhul on see väga hea. Oleneb muidugi taas kui ülerahvastatud üks või teine piirkond on ja kui suured rahalised võimalused riiklikel meditsiiniasutustel kuskil kandis on. Nendel inimestel kel võimalik kasutavad tasulist arstiabi, kas siis läbi erakindlustuse, või ise otse oma taskust makstes. Eriti nendel juhtudel kui riigi poolset abi peab pikalt ootama. Muidugi mõned eelistavad kohe eraarstiabi kasuks.
Lapsi silmas pidades siis näiteks riigi poolt pakutavatele logopeedidele ja igasugustele terapeudidele jne on väga suur nõudlus ja pikad järejekorrad. Samuti pakutud sessioone on vähe või pikkade vahedega. Seega kui perel vähegi võimalust siis kasutatakse eraarstide teenuseid. Spetsialistide juurde aga saavad lapsed üsna ruttu ja arstid on alati väga, väga lastesõbralikud (ok võib olla mõningaste erandiga). Lastehaigla ja polikliinikute arstid on kõik koolitatud lastega töötama ja arsti juures keegi riielda või sõimata kohe kindlasti ei saa.
Tihti kui lapsel on mingi suur hirm või ees ootamas mingi tähtis operatsioon või protseduur, siis tuleb abiks mänguterapeud, kes lapsega tegeleb, talle asju seletab ja teda rahustab (ka vanemaid). Lastearstid on siin hästi toredad ja lõbusad tegelased. Gretal küll tihti arstil ei käi, aga kui oleme käinud siis talle alati meeldib minna. Kui väike oli siis teadis täpselt kus arsti kabinetis mänguasjad asusid :)
Erinevalt Eestist (ma teiste maadega ei tea võrrelda) ei võeta siin lastelt vereproovi kui nad haigeks jäävad ja arsti juurde lähevad. Näites kõrges palavikus ja paistes kurguga lastelt ei võeta vereproovi. Verd võetakse alles siis kui see tõesti on hädavajalik ja muud moodi ei saa ning siis tehakse seda väga lapsesõbralikult ja valutult ning enamalt peab selleks eraldi haiglasse minema (ma pean siis silmas algkooli eas lapsi, mitte 16 aastaseid :).
Ka ei mõõdeta ja kaaluta neid siin imikutena iga kuu, vaid vaadatakse paaril korral peale sündi üle, siis vist on 6 kuune ülevaatus ja siis vist aastane. Kui vanematel on mingeid probleeme või küsimusi on nad alati teretulnud arstiga neid probleeme arutama.
Seda jälgitakse aga küll kullipilguga, et kõik lapsed vajalikud vaksiinid kätte saaksid. (EDIT: hakkasin mõtlema, et tegelikult siin ei jälgita midagi seda vaksineerimist kullipilguga. Väikest survet võib olla avaldatakse ikka küll, aga ei midagi erilist. Lapsed saavad kooli ja lasteaeda ka ilma vaksineerimata ja keegi sind vangi ei pane kui jätad lapse vaksineerimata. Greta on vaid pooleldi vaksineeritud ja mulle ei ole keegi eriliselt survet avaldanud. Paar korda helistati kui Greta oli väike, aga sinna see asi ka jäi. On küll küsitud (näiteks haiglas käies või kooli alustades), et kas laps on vaksineeritud, aga sellega on ka asi piirdunud. Kirjutasin natuke sellest ka allolevas kommentaaris)
Näiteks tuli just kaks päeva tagasi koolist selline kiri
Dear Parents,
I am writing to ask for your co-operation in a vitally important matter.
One of our pupils has a reduced immune system due to chemotherapy treatment for leukaemia. This puts the child at serious risk if exposed to a range of illnesses, including measles, shingles, slapped cheek, mumps, rubella and scarlet fever.
Our pupil is most at risk from chicken pox, and would need to be given an injection within three days of contact. Please let us know immediately if you suspect that your child has chicken pox. It is also very important that you let us know if anyone in your household has shingles.
The best way to protect a pupil from measles is for all children to be immunised. Please discuss measles immunisation with your GP if your child is not already vaccinated. If you suspect your child has measles, you should let the school know immediately.
We would also ask that you contact the office if you suspect your child has any of the other illnesses listed above.
Your own child is not at any risk whatsoever from this situation. However, the health and well-being of this pupil may be at serious risk. We depend on the co-operation of all parents, and know we can rely on your help.
Many thanks in advance for your support.
One of our pupils has a reduced immune system due to chemotherapy treatment for leukaemia. This puts the child at serious risk if exposed to a range of illnesses, including measles, shingles, slapped cheek, mumps, rubella and scarlet fever.
Our pupil is most at risk from chicken pox, and would need to be given an injection within three days of contact. Please let us know immediately if you suspect that your child has chicken pox. It is also very important that you let us know if anyone in your household has shingles.
The best way to protect a pupil from measles is for all children to be immunised. Please discuss measles immunisation with your GP if your child is not already vaccinated. If you suspect your child has measles, you should let the school know immediately.
We would also ask that you contact the office if you suspect your child has any of the other illnesses listed above.
Your own child is not at any risk whatsoever from this situation. However, the health and well-being of this pupil may be at serious risk. We depend on the co-operation of all parents, and know we can rely on your help.
Many thanks in advance for your support.
Nii, et kokkuvõttes hoolitseb riik väga hästi nende laste eest, kelle vanemad selleks võimelised ei ole, või kellel puuduvad võimalused. Loomulikult on ka erandeid kus mõnel vanemal on õnnestunud oma laps kas surnuks näljutada või peksta või muud moodi kuritarvitada ilma riigi vahelesegamata, aga ütleme nii, et üldjuhul proovib riik anda igale lapsele ühtsed võimalused kasvada ja arendada vaatamata nende vanemate sissetulekutele ja haridusele.
Näiteks üks põhjus miks UK lapsed nii noorelt kooli lähevad ongi see, et 'päästa' ja võtta oma tiiva alla need lapsed, kelle eest kodus korralikult ei hoolitseta ja kellel muidugi ei oleks mingeid võimalusi haridusele.
Samas muidugi selline riigipoolne hoolitsemine, kas siis igasugu toetuste ja tasuta asjade näol, võtab paljudelt vanematelt (või lihtsalt inimestelt) ära igasuguse vastutuse oma enda elu või laste eest ja viib selleni, et inimesed ei tahagi tööd tegema hakata või haridust saada, sest nad saavad läbi ka ilma. Siin ei ole üldse harukordne need pered kus näiteks kolm põlvkonda ei ole kunagi tööl käinud ja raha teeninud ning sellisest perest tulnud lapse suur tõenäolisus on seda sama traditsiooni tulevikus jätkata.
Õnneks on valitsus sellisele elule vaikselt juba pidureid peale panemas, vähendades toetusi ja muid õigusi, aga eks seda ole meeletult raske teha, sest ega selliste perede lapsi ei saa ju nälga jätta või neid vanematelt niisama ära võtta.
See siis siin minupoolne kiire ülevaade :)
Marta pole veel kordagi vereproovi andnud ja teised on seda vist oma elu jooksul teinud korra, max 2 korda :)
ReplyDeleteKersti, aga ma ei rääkinudki sinu lastest vaid Eestist üldiselt võrreldes Inglismaaga.
ReplyDeleteGretal on korra elus verd võetud ja seda Eestis olles.
Eestis ei võeta niisama arstivisiidil lapselt verd. Ikka siis kui vaja on, kui laps haige on.
ReplyDeleteVõib olla jäi Su kirjutisest kogemata mulje (aga igatahes jäi selline mulje), et Sa arvad, et Eestis arstivisiidil "igaks juhuks" ka lapselt verd võetakse. ☺
Ei, ei, ma ei pidanud silmas seda, et igaks juhuks, aga ma tean, et verd võetakse, et näiteks põletiku näitu teada saada. Meil siin millegipärast seda ei tehta.
ReplyDeleteKui Gretal üks vahe siin kõht tihti valutas ja ma kahtlustasin, et võib olla ta on samuti piima või nisu vastu tundlikuks muutunud ning arstiga rääkima läksin, siis arst keeldusid testi tegema ja vereproovi võtma. Ütles, et väikeseid lapsi ei hakata niisama traumeerima vereprooviga, et enne proovitakse probleem teistpidi välja selgitada ja alles kõige viimases hädas tehakse vereproov. Ma kirusin neid arste vaikselt ja ei leidnud sugugi, et vereproov nüüd nii hull asi lapsele oleks. Pärast aga tuligi välja, et Greta lihtsalt kõht valutas, kuna ta ei joonud päeval küllaldaselt vett :) Ma kirjutasin sellest ka blogis.
Aga jah, see vereproovi asi on lihtsalt asi mida ma olen tähelepannud. Ma ei ütlegi, et vereproovi võtmises midagi halba on :) Ma kirjutan selle lause postitusse uuesti.
Siin küsitakse uriini ja kakaproovi peamiselt :)
Silmaringi avardavad postitused, aitäh! :)
ReplyDeleteMul tekkis küsimus, mismoodi see vaktsineerimise kullipilguga jälgimine käib? Näiteks Eestis on põhimõtteliselt võimalik lapse vaktsineerimisest keelduda, kui vanem on seisukohal, et vaktsiin võib olla lapsele ohtlik. Mina arvan praeguseks, et beebide vaktsineerimine on sama vale mõte kui beebidega rahva- ja pisikurohketes kohtades käimine, st enne süstimist peaks tuvastama, ega laps millegi vastu allergiline ei ole. Kui minu moodi suhtumisega inimene saaks Inglismaal lapse, siis mis temaga juhtuks, kas lubataks vaktsineerimist edasi lükata või tuleks kaela lastekaitse?
ReplyDeleteReet, tead ma just lugesin ühe eestlase vaksiiniteemalist postitust ja hakkasin mõtlema, et ma tegelikult vist liialdasin sellega 'kullipilguga' natuke üle. Peaksin ka selle lause tekstis ära parandama.
ReplyDeleteMa pidasin silmas, et kui beebidel on vaksiinide saamise aeg käes siis kui sa ise kohale ei ilmu, siis nad hakkavad sulle koju helistama ja proovivad sulle aega kinni panna. Kui sa näiteks arsti vahetad siis pead ka kohe eraldi lehe ära täitma kus küsitakse mis vaksiine su laps on saanud või näiteks kui laps alustab kooliga ja õpetajad tulevad temaga koju tuvuma siis küsitakse ka vaksiinide kohta. Samas vahet vist ei ole mida sa neile vastad. Me just vahetasime seoses elukoha muutusega ka kohaliku arsti ja me oleme uue arsti juurde juba registreeritud, aga see Greta vaksiini küsitlus on mul ikka veel siin täitmata. Ma ei usu, et keegi pärast enam uuesti küsib või kui küsib siis viin järgmine kord kui sinna lähen.
Need on siis minu kogemused, ma kõikide eest rääkida muidugi ei saa, sest eks see olene polikliinikust ka (ma ei teagi kuidas neid piirkonna arsti kohte siin nimetada. Meil on GP practice).
Aga jah, kui sa vaksiinidele EI ütled siis ega keegi sind vangi panema ei tule ja lastekaitset ka kartma ei pea.
Eks ikka proovitakse ümber rääkida, aga kui sa ei ole nõus siis sa ei ole nõus ja kogu lugu. Minu meelest sa ei pea isegi mingit avaldust kirjutama. Ma küll ei ole midagi kirjutanud. Ju nad siis ise panevad mingi märkme lapse haiguloo alla.
Mina näiteks lasin Gretal teha osa vaksiine mitme kuuse hilinemisega ja mitte kõike korraga vaid eraldi. Osa vaksiine ta ei saanud üldse.Eriti peale seda kui ta üht vaksiini saades röökis nagu hull mitu, mitu tundi järjest ja mitte mingi trikiga ei olnud teda võimalik vaigistada. See oli nii jube, et peale seda ma ei viinud teda enam kuskile vaksineerima.
MMR vaksiini ta ka ei saanud, sest õnneks mul õnnestus enne välja uurida, et see vakiin on kasvatatud munakoores ja seega oleks Gretale ohtlik olnud. Seega selle kolmikvaksiini jaoks on mul õnneks hea vabandus olemas ja keegi ei saa kobisema tulla :) Üks arst ütles küll algul, et kui on munaallergia siis tehakse see vaksiin haiglas, et siis kui midagi juhtub on arstid kohe juures, aga noh nii rumalat juttu ma ei võtnud isegim itte kuulda. Nii palju mõistust mul on ikka endal olemas, et ma ei lase munaallergias olevale lapsele muna sisse süstida, haiglas või mitte haiglas :)
Nii, et kartma ei pea :) Saad rahus edasi elada ka ilma vaksineerimata lastega kuigi võib olla pead aeg ajalt kellegiga natuke võitlema :)
Samas muidugi tasub arvestada, et UK on palju kirevam rahvastik kui Eestis ja palju erinevaid rahvusi koos, seega teatud haigused võivad olla teatud piirkondades rohkem levinud.
Minu arvates Inglismaal ongi see hea asi, et kõik saavad rahus elada. Keegi ei sunni sulle midagi otseselt peale või vaata sind viltu kui sa oma otsuseid langetad (ei rinnapiima, ei pudelipiima, ei valuvaigistitega või ilma vaigistitega sünnituse suhtes, vaksineerid või ei vaksineeri, oled kodus või käid tööl jne) Eks neid inimesi ikka leidub, kes oma uskumusi ainuõigeteks peavad ja neid siis ka teistele peale suruvad, aga põhimõtteliselt professionaalsed inimesed haiglates ja polikliinikutes jäävad ikka diplomaatilisele tasandile, austavad kliendi otsuseid ja ei kritiseeri kedagi nende valikute pärast.
Reet, lisasin kommentaarile lisaks ka ühe väikese osa postituse teksti :)
ReplyDeleteVäga huvitav postitus. Kusjuures pean selle vereproovi võtmise koha pealt nõus olema. Minu pojal pole seitsme aasta jooksul kordagi keegi Itaalias vereproovi võtnud (va sünnitusmajas, et veregrupp määrata) ja kui ta sel suvel jäi Eestis angiini, pidi lausa kaks vereporoovi ja kaks pissiproovi andma. Kindlasti sõltub kõik ka perearstist, meie Eesti perearstil oli proovide võtmine kõrvalkabinetis ja ju ta siis tahtis kindel asjas olla.
ReplyDeleteSinu postitused on harivad ja silmaringi laiendavad! Jätka samas vaimus!