PÄEV PÄRNUS

Uskumatu, et ma käin iga aasta Pärnus, aga ma ei ole viimase 20-ne aasta jooksul ikka veel jõudnud Pärnu rannapromenaadile. 

Sel korral plaanisin ära käia, aga taas jäi ära. Põhjuseks oli see, et ma ei tahtnud Pärnusse ööseks jääda. Meil elavad Pärnus sugulased kellel on väga mõnus külalistemaja, aga kuna ma olin nii väsinud pidevast 'kohvrite' pakkimisest ja kohvrist elamisest, siis ma lihtsalt ei suutnud taas üleööks vajavaid asju kokku pakkima hakata. Seda enam, et nädal hiljem ootas meid ees Rootsi reis kuhu oli TAAS vaja kohver kaasa pakkida. Seega ühe päeva sisse ei mahtunud rannaprominaadile minemine enam ära. No pole hullu, proovime siis aga järgmisel aastal uuesti.

Muideks Pärnusse sõit, või üldse autoga sõitmine Eestis on täiesti eraldi teema. Ma ei karda kuskil mujal oma elu pärast nii palju kui Eestis autos sõites, aga sellest juba eraldi postituses.

Selline aga näeb meie sugulaste aed välja. Õigemini siis vaid üks väike osa sellest. Tegu aiaga mis Inglismaal kvalifitseeruks pargi nime alla :)

Kuigi me linna peale ja rannapromenaadile ei jõudnud, siis korraks Valgeranda küll. Kui ma väike olin siis käisime me Valgerannas ikka igal suvel ja seega on Valgerand osa minu lapsepõlvest. 
Istusin seal rannas kell 5 õhtul ja mõtlesin, et järgmine aasta tahan kindlasti Petega Pärnusse kohe mitmeks päevaks minna. Talle kindlasti meeldiks seal rannas mõnuleda, seda enam, et Sardiiniasse me vaevalt enam suvel minna saame. Augustikuu Sardiinias tähendaks meile kerget enesetappu, aga mai koolivaheaja ajal ei ole Sardiinias rannahooaeg veel alanud. 

Greta alustas randa jõudes kohe mudaraviga. See on midagi mida Greta alati Eesti rannas teeb. Ma ei tea kas Eesti rannaliiv ongi kuidagi mudasem ja kleepuvam kui näiteks liiv Sardiinias, või tal lihtsalt on Eesti rannaga sellised mudased mälestused ja siis igakord kui Eestis rannas käime tulevad talle need mälestused meelda ja ta siis kordab neid.

See mudamäng nägi kindlasti kõrvaltvaatajatele üsna imelik välja, aga las siis nägi. Laps vähemalt oli endaga ülimalt rahul.

Vanaema, tädi ja Greta käisid ujumas. Mul ei olnud ujumisriideid kaasas ja kui ka oleks olnud, siis minu jaoks oleks vesi natuke liiga külm olnud. Ma olen nõus vaid supis ujumas käima. Vanaema ja tädi jaoks oli see nende suve esimene ujumine, Greta jaoks Eestis olles juba teine.