Nii, laps on koolis ja minul vabadus blogida. Alustangi oma Eesti reisu postitustega mida tuleb siia terve rodu. Arvatavasti mõnel päeval isegi rohkem kui vaid üks postitus.
Eestisse minnes on meil alati kõige segavamaks probleemiks kahetunnine aja erinevus. Normaalne oleks hommikuti kella 10 ajal tegutsema hakata (näiteks sel ajal juba linnas olla), aga UK aja järgi oleks see alles kell 8 hommikul ja et selleks ajaks linna jõuda peaksime UK aja järgi vähemalt 6 ajal hommikul ülesse tõusma. Sellepärast läks meil ka tihti pool päeva lihtsalt raisku ja õhtud jõudsid alati kätte varem kui oleksime soovinud.
Suurem osa esimesest nädalast läks ka minu imeliku peavalu all kaduma nii, et veetsimegi selle esimese nädala suuremalt osalt lihtsalt paigal toibudes nii ajavahest kui ka peavalust.
Laupäeval (1 augustil) sai mul aga kõrini niisama munemisest ja me otsustasime viimasel minutil, et sõidame korraks Haapsalu. Peavalu tundus ka lõpuks valuvaigistitele alla andvat ja olemine oli juba normaalsem. Ilm oli küll küsimärgi all, sest ilmateade ennustas vihma, aga nagu ma juba õppinud olen siis Eestis on võimatu ilmajaama ennustuste peale lootma jääda. Kindlam on lihtsalt IGA ilma riided alati endaga kaasa tassida.
Haapsalus on alati hästi mõnus olla. Kahjuks küll meie visiidid on alati üsna lühikeseks jäänud. Ühelt poolt sellepärast, et me ei saa kunagi küllalt vara hommikul kodust minema (ajavahe probleemi pärast) ja teiselt poolt on mul ju alati Eestis olles koduigatsus peal. See tähendab, et kuigi päris koduigatsus on mul ikka UK järele, siis näiteks meie Eesti kodust lahkudes ei taha ma hea meelega sealt mitmeks päevaks kuhugi ära minna. Ma tean see tundub teile kindlasti üsna imelikuna, aga midagi pole parata, ma lihtsalt olengi selline imelik :)
Petega reisides mul küll sellist koduigatsuse või paiksena olemise probleemi ei ole, sest eks me Petega olegi ju koos kui kodu, aga kui teda reisidel kaasas ei ole siis ma ei taha ega viitsi eriti üksi mitu päeva ringi rallitada (üksi all pean siis silmas ikka kas Greta, või mu ema, või kellegi teisega koos)
Haapsalusse sattusime just bluusipäevade ajal ja seega oli rahvast igal pool palju. Kahjuks oli 'tänu' bluusipäevadele ka lossipark kinni ja seega sinna me jalutama sel korral ei pääsenudki. Eriti kahju oli et Greta ei pääsenud lossi kõrval olevale suurele ja vägevale mänguväljakule mängima. Samas kuna meil jäi sel korral Haapsalus sõpradega kokku saamata, siis ega tal seal võib olla ei olekski väga lõbus olnud ilma tuttavate poisteta.
Rannas oleval mänguväljakul aga oli selle eest üsna põnev. No vähemalt mul :) Nimelt läks seal väiksemat sorti madinaks. Seal oli üks väikene vene rahvusest poiss (nagu pärast välja tuli) kes käis ja peksis teisi lapsi, nii suuri kui väikeseid.
Mina ei pannud algul midagi tähele, aga üks vahe tuli Greta peaaegu nuttes minu juurde ja ütles, et üks väike poiss tahab teda näkku lüüa ja sõrmedega silma torgata. Ma sain algul peaaegu Greta peale pahaseks, et kuidas ta laseb mingil väikesel poisil endale liiga teha, et miks ta ei hakka riidlema või lihtsalt ei lähe eest ära. Ma olen ennegi näinud kuidas ta abitult laseb mingil 2 või 3 aastaselt enda käest pliiatseid ja raamatuid ära võtta ja on siis kannataja seisus, ilma et vanema lapsena käituda või siis lihtsalt väikesele lapsele selline käitumine andeks anda.
Ma siiski läksin ja jälgisin, et mis sorti löömisega tegu on ja üsna pea nägin, et esiteks see väikene (võib olla 4 aastane) tegelane ei saagi eesti keelest aru ning ta tõesti lihtsalt käis ringi ja peksis kõiki kes talle teele ette jäid. Isegi üks suur poisimürakas sai selle väikese pahareti käest sellise lataka rindu, et poisil jäi vaat et hing kinni ja ta ei osanud sellise käitumise peale midagi öelda või teha.
Ma sattusin ühe väiksema lapse isaga rääkima ja seletasin talle mis toimub ja siis kui kuulda oli juba ka teiste laste nuttu kogunes laeva ümber teisigi lapsevanemaid. Selle pahareti ema või isa ei olnud muidugi kuskil läheduses näha.
Lõpuks läks üks isa ja lihtsalt tassis selle poisi sealt laeva pealt alla. Poiss muidugi lõi seda isa samal ajal jalgadega ja pärast viskas ka liivaga. Poisi ema ilmus ka lõpuks välja, aga ega see poiss väga ema sõna ei kuulanud vaid jätkas samas vaimus. Ema natuke seletas poisile midagi, ma kuulsin ja sain aru vaid sellest et ta ütles, et tegu on eestlastega?! Siis kadus ema taas ära ja poiss terroriseeris edasi. Kogu lugu lõppes sellega, et üks vanem tõstis taas lärmi ja ema tuli ja kandis oma kisava poisi sealt ära.
Nii, et väga põnev oli :)
Ma samas ei taha tegelikult selle poisi peale väga kaevata ka, sest väga võimalik, et poisil olid võib olla mingid käitumishäired. Otseselt midagi muidugi välja ei paistnud (peale käitumise siis), aga nii ma vähemalt proovisin Gretale asja seletada. Tema jaoks oli see üsna suur shok ja arusaamatus, et poiss sedasi käitus ja isegi võõrast täiskasvanut lõi. Ta pole enne selliseid paharette kohanud :)
Ja siit niisama paar pilti paarist Haapsalu kohvikust ja ühest poest.
No comments:
Post a Comment