HAAPSALUT VALLUTAMAS

Haapsalus käisime me üsna meie puhkuse alguses. Haapsalu on üks mu lemmikumaid linnu Tallinna vanalinna kõrval ja minu arvates on raske leida lapsesõbralikumat kohta kui seda on Haapsalu. Lastega seal juba igav ei hakka. 

Meid viis sinna sel korral Madlikese etendus Iloni Imedemaal.

Õhtu enne minekut ma mainisin Facebookis, et läheme Haapsalusse seda etendust vaatama ja MrsB teatas seda nähes, et ta liitub meiega. Tema pesitseb igal suvel Haapsalus seega ei olnud pikk maa meiega liitumiseks. 

Hästi tore oli sellist vabaõhuetendust näha. Etendus ise aga oli kohati nii igav, et mul jooksid mõtted pidevalt mujale. Ma küll ei ütleks, et see nii väga lasteetendus oli. Meil on kodus Madlikese DVD ja ka just see jutt seal oli üks igavamatest seega ega nad siis etendusse midagi põnevamat sisse ei saagi tuua. Väga võimalik, et meie oma suure hulga teatrikülastustega oleme lihtsalt ära hellitatud ja kui juba lasteetendusega tegu siis eeldame, et see siis ka enamalt just lastele on. Selles etenduses oli aga üsna palju ütlemisi mis just täiskasvanutele midagi tähendasid ja mitte lastele. Samas ma ka ei tea, võib olla Eesti lapsed on teistsugused. Greta võib olla oli liiga väike, et igale asjale pihta saada aga MrsB poeg on 8 aastane ja ka tema ei saanud paljudest asjadest aru. 

Samuti ei ole meie oma elus veel joodikutega nii palju kokku puutunud kui seda selle paari nädalal jooksul Eestis. Meil ei ole kodus ka seepärast kunagi olnud mingit seletamist lapsele, et kes need joodikud on ja miks nad on sellised nagu nad on. Jah, inimesed joovad ka siin alkoholi aga seda ei ole me veel kunagi oma tutvusringkonnas oma silmaga näinud, et keegi nii purju jääks, et 'joodikulikult' käituma hakkas. Etenduses oli ka joodik sees aga kuna Greta ise midagi ei küsinud siis ma ei hakanud ka seda teemat ise üles võtma ja talle seletama miks see mees käitus nii nagu ta käitus. 

Ma ei tea aga nii tahaks ikka mingit etendust näha mis on vaid lastele mõeldud ja mis oleks naljakas, põnev ja lapsemeelne. 

Muideks etenduse alguses tuli üks korraldaja onu (võimalik ka, et näitleja) publikuga rääkima. Palus mobiilid kinni panna ja seletas mida teha kui kellegil pissi või kaka häda peale tuleb. Vot see mees oskas publikuga hästi rääkida ja kõigiga kontakti saada ning naerma ajada. Ma oleksin hea meelega selle mehe sulest tulnud etendust tahtnud vaadata. 

Gretal loomulikult mingeid pretensioone etenduse suhtes ei olnud. Nii kaua kui on teater, tema on rahul. Ta naudib vabalt ka ainult näiteljate ilmeid ja liigutusi, olgu siis sisu mis ta on.

Peale etendust otsustasime, et selle asemel, et kohe Iloni majja jääda käime hoopis rannaääres söömas ja tuleme majja uuesti tagasi kui enamik inimesi lahkunud on. Mõeldud tehtud.

Koht oli ilus ja söök oli ka ilus, välja arvatud Greta praetud pasta tilliga.

Kui lapsed olid söönud lasime neil minna lastetuppa mängima. No küll oli mõnus sellist vabadust nautida, et ei pea lapsel pidevalt silma peal hoidma. Võisin ta südamerahuga nurga taha mängima jätta ilma, et pidin kartma, et keegi ta ära varastaks.  

Seda vabadust nad siis ka nautisid. Kui ma mingi aeg hiljem ikka läksin uurima mida nad seal teevad siis avastasin, et kogu mängutuba oli peapeale keeratud ja minu laps veel kõigele lisaks jalgadega laual seismas. Noh, ma ei hakanud üldse põdemagi mida üks teine ema seal lastetoas asjast arvas, vaid hakkasin kohe vägesid kamandama ja tuba sai kamba peale taas korda seatud. Ega seal midagi hullu ei olnudgi, lapsed lihtsalt mängisid oma mängu arvestamata, et see mängutuba kuulub ka teistele lastele.  

Minu selle sarja kõige lemmikum foto

Tagasi Iloni Imedemaal

Lapsed kaelakeesid meisterdamas

Lastel jätkus Iloni majas tegevust küllaga. See on ikka üks võrratu koht küll. 

Selliseid asju kasutati etendusel

Kui me olime Imedemaal paar tunnikest veetnud siis seadsime sammud Lossivaremete poole. Ega siis Haapsalus ei saa käia ilma lossi külastamata.

Ka üks pruutpaar jäi meile teele ette

Lapsed said omavahel nii hästi läbi, et neil jätkus tegevust igal pool

Kuninganna Greta oma ustavaid rüütleid kamandamas. Tal ikka alati õnnestub poisse oma sõrme ümber mässida. Ma olen märganud, et poistega mängides on kõik alati tasakaalus. Gretale meeldib olla 'printsess' samas talle ka meeldivad kõiksugu poiste mängud. Tüdrukutega mängides tuleb mängu alati igasugu intriige. Küll ei suudeta otsustada kes kelle rollis on, või siis minnakse kleitide pärast kaklema, või siis 100 muud häda. Poistega aga saab kohe mõnuga mängida, kuna kleite nad nagunii kanda ei taha ja veel vähem on nad 'ema' rollis olemisest huvitatud. Mürada ja taga ajada oskavad nad samuti hästi. 

Greta ütleb oma rüütlitele kilpe kokku lüües 'Team work'

Kui olime tornidesse roninud ja lossi keldrid üle vaadanud siis oli veel ju lossi mänguplats kuhu minema kindlasti pidime. Seal jätkus seda mängu veel vähemalt 40 min. 

Kuna MrsB lapsed on samuti kahe keelsed ja valdavad nii inglise kui eesti keelt vabalt siis oli huvitav jälgida kuidas lapsed omavahel rääkisid. Kui üks neist ütles midagi inglise keeles siis läks kogu jutt sujuvalt inglise keelele üle. Kui me siis meeldetuletasime, et räägime ikka eesti keelt siis nad lihtsalt jätkasid eesti keeles ilma teist nägu tegemata. Neil käib see keele vahetus ikka nii ladusalt, et nad kindlasti ise ei panegi tähele mis keeles nad parasjagu räägivad, kuna aru saavad ju kõik 3 mõlemast keelest.

Kui kell hakkas juba 6 kanti nihkuma (kui mitte isegi rohkem) siis alustasime laste lahutusega. See oli omette töö kuna nad nii tahtsid veel edasi mängida. 
Enne veel kui me tagasi Tallinna poole sõitma hakkasime käisime Haapsalu suures suveniiri poes ja ostsime natuke suveniire ka. 
Haapsalu on ikka nii võrratu koht. Kui vaid Pete saaks kunagi võtta pikema puhkuse kui vaid nädala siis tahaks kindlasti Haapsalusse paariks päevaks jääda meie Eesti reisu ajal.

Nii, et oli üks hästi tore ja põnev päev meile kõigile