Peale etendust said lapsed minna taas nukudega rääkima ja pilti tegema. Samuti näidati vanematele kuidas lavakujundus töötab. Enamus vanemaid tulid oma lastega lava ette aga minu imestuseks oli suurem osa neist juba 5 minuti pärast lahkunud. Järele jäänud paar tükki kadusid ka varsti ära ja nii juhtusgi et meie Gretaga jäime veel ülejäänud 10 minutiks näitlejatega maast ja ilmast jutustama. Uksevalvuritädike seisis truult kogu selle aja ukse juures.
Teine etendus oli Klaabu. Klaabu sobis Gretale paremini kuna selles etenduses oli muusika ja inimesed. Mul on tunne et kuna Greta juba väga väikeset peale pöörab suurt tähelepanu emotsioonidele inimeste nägudes siis on talle rohkem meelepärasemad need teatritükid kus tegelasteks on inimesed. Kui ma teda etenduse ajal jälgin siis ma näen kuidas ta endale teadmata tihti neid nägusid järele teeb ja etendusele sedapidi sisse elab. Klaabu etenduses olid näitlejad siiski rohkem tagataustaks ja Klaabu ikka nukuna esindatud aga sellegipoolest oli selles etenduses võrreldes eelnevate etendustega natuke rohkem 'elu' sees.
No ja muidugi eriti hea asi nukuteatris käigu juures on see et täiskasvanupilet maksab vaid €1.60 ja lapsepilet €6. Meil on kõik piletid ühe hinnaga, vahet ei ole kas oled laps või täiskasvanud, nii et mina vaatasin kord 20 naela eest tittedele mõeldud Peppa Pig etendust (Ok, ok ole tegelikult ju Peppa fän kuid siiski...)
Pagulane kysis yhes oma kommentaaris et kas ma ISE ka olen Eestis olles teatris kainud? Hakkasin motlema millal ma viimati seal olles teatris kaisin ja ausalt ei suutnudgi valja moelda. Huvitav et Eestis olles mul ei ole kordagi isegi see mote pahe tulnud. Greta synniga loppesid meil siin Inglismaal teatris kaimised mida me vaga nautisime ja taga igatseme aga vot Eesti teatriga ei ole mul kahjuks mingit suhet juba pikka pikka aega olnud ja seega ei ole nagu osanud puudust tunda. Nyyd aga sellele moeldes peaks vist jah jargmisel korral Eestis olles proovima seda viga kuidagi parandada.
No te olete tõesti teatrihullud :-)
ReplyDeleteKlaabut käisime me ka vaatamas ja meie lapsele meeldis väga. Pärast kodus pidin mitu nädalat Klaabu raamatut lugema ja suure uhkusega kannab ta senini Klaabu T-särki.
Kahju jah, et meil siin ka nii mõnusat teatrit ei ole. Nukuteater on tõesti igati lahe!
Teater, teater! No mul on Eesti teatriga see suhe, et igatsus tahab ära tappa. Paus oli ikka meeletu. No kohe nii meeletu, et kui me eelmisel suvel löpuks Endlasse jöudsime, siis ma muutusin juba garderoobi sisenedes härdaks ja kui laste etendus "Röövlitütar Ronja" löppes ja publik plaksutama hakkas, siis mina nutsin...pisarad voolasid mööda pöski alla. Ma lasin siis tulla, mötlesin et nutan selle kaua vaka all olnud igatsuse välja.
ReplyDeleteNii et kui nädala hiljem "Iha jalakate all" vaatama läksin, siis olin juba kosunud ning suutsin ilma kogu aeg nutmata etendust vaadata.
Igatahes järgmine kord Eestisse minnes lähen kindlasti mitut asja vaatama! Lastega ja emaga ja kasvöi ihuüksi
Sirtsu, tead minul lähevad teatris olles pea iga hea etenduse lõpus silmad tihti märjaks, päris pisaraid hoian vägisi tagasi.Seda siis nii Eestis kui ka Inglismaal olles. Eriti veel lasteetenduste ajal. Ma ei teagi miks aga kuidagi kujuneb just lõpp emotsioonide kõrgpunktiks ja siis kui kõik plaksutama hakkavad ja ma oma last selles möllus jälgin siis tundub kõik nii võimas ja üllas ja natuke tuleb laulupeo ning ühte kuuluvuse tunne peale ja mida kõike veel... No täitsa lõpp kohe.
ReplyDeleteJa ma täitsa tean seda Eestist eemal olemise tunnet kuna mingi aeg tagasi olin ma siin Inglismaal pea 5 aastat kinni (mitte vanglas) ilm et ma oleksin saanud maalt välja reisida tänu oma imigratsiooni probleemidele. Noh sel ajal olin ma veel selles 'Eestist võimalikult kaugemale ära saamise' perioodis mis asja natuke leevendas aga mingisugune magnetiline külgetõmme on vist igal eestlasel oma kodumaaga nii et kergeks ma seda aega nimetada ei saa.