PAARI PÄEVA KOKKUVÕTE

Eelmine neljapäev (15 Okt) sai Greta järgneva vaksiini (6 erinevat vaksiini kahe laksuna). Ööseks tõusis palavik aga mitte kõrge. Niheles teine aga kui me panime tule põlema et olukorda kontrollida siis ta naeratas meile suure suuga ja oli igati lõbus laps. Siis oli paar päeva jälle nagu ok aga esmaspäeval tõusis jälle palavik. Ma mõtlesingi juba et on teine kuidagi vaikne ja rahulik ning selline mõnus kaisukarukas. Ma ei pidanud ühtegi kord riideid ta kärusse tagasi panema ja ka kõik raamatud püsisid põrandal korvis.
Õhtul oli ka veel selline memmekas. Kui ta siis jälle üsna kuumana kella 10 ajal õhtul ylesse ärkas siis andsin talle ühe küünla mille olin õnneks Eestist endaga kaasa ostnud. Jumala hea. Greta magas pea terve öö ilma et oleks ülesse ärganud. Vist korra ärkas sööma. Ma oleksin ju võinud seda nautida aga ei. Tundus nii imelikuna et teine magab normaalselt et mul oli lausa vaja pidevalt kontrollida et ta ikka hingab veel (noh oli ju teine ikkagi natuke haige). Kella 7 ajal hommikul läks mul uni ära aga tema magas edasi. Oeh kui vaid selliseid pikemaid magamisi juhtuks tihedamini. Võib olla peaksin talle hakkama õhtuti palavikku alandavaid küünlaid sisse toppima...mul ju neid nüüd nii palju.

Kui me vaksiini läksime saama siis kohe kabinetti sisenedes ütlesin et eelmine kord ma leppisin teise arstiõega kokku et Greta saab täna vaid kaks süsti ja mitte 3 nagu muidu oleks pidanud olema. Selle peale teatas ta üsna sõbraliku häälega et ta arvasgi et ma kindlasti tahan neid süste veel eraldada. Siis ladus ta ruttu Greta ette terve rea uusi häälitegevaid mänguasju. Kui me seal esimesel korral käisime siis oli tal vaid üks närune linnuke mis ei töötanud ja nägi välja nagu aastast 60nd. Tundus et nad tahavad minuga sõbraks saada - uskumatu...noh aga nad veel ei tea mis neid ees ootab.
Tunnistan ka siin et kaks ööd oleme proovinud Gretat mitte toita kella 12 ja 6 vahel. Vaene laps nuttis vähemalt tunni ja poole kui mitte rohkem ja vaatamatta sellele et oli ise pool unes ja tahtis magada ei osanud ta kuidagi seda ilma tissi abita teha. Algus proovis Pete teda tagasi magama suigutada aga see ei toiminud. Siis saatsin ma Pete teise tuppa magama kuna ma teadsin et nüüd tuleb pikk nutt majja. Lõpuks jäi ta loomulikult magama aga oh seda pikka nuttu. Pidi enne läbima kõik nutu astmed. Arusaamise et tissi ei tule, selle peale protestima ja siis seda kaotust läbi elama. Peale seda astet oleks ta pidanud magama jääma aga arvata võis et siis oli tal sellest nutmisest kõht veelgi tohkem tühi ja siis algas kogu nutt otsast peale...ja nii seda vähemalt kolm korda.
Järgmisel ööl tegime sama ja nuttu jätkus sama pikaks ajaks ainukese vahega et magama jäi ta siis vaid ehk tunniks kui ärkas jälle uuesti ülesse ja siis pidin teda piimatama. Kolmandal ööl me seda enam ei korranud kuna siis oli tal palavik ja kes teab, võin olla tuligi tal palavik sellest nutmisest.
Ja mida me saavuasime - selle et meil on kodus nüüd selline memmekas kes ei lase mind silmistgi ära ja hakkab kohe nutma kui mind ei näe. Isegi poes kui keegi temaga rääkima tuleb ei naerata ta enam nagu enne vaid hakkab hoopis nutma kui ma näiteks samal ajal juhtun ta seljataha jääma. Sülle tahab ka kogu aeg.
Oeh, ma salamisi loodan et see memmeka asi ja palavik on ikka rohkem sellepärast et ta võitleb vaksiiniga ja mitte sellepärast et me tal kaks ööd järjest nutta lasime.