Friday, 20 April 2018

VANAD RAAMATUD ja LAPSEPÕLVEMÄLESTUSED

Vanalinnas jalutades põikan ma pea alati sisse ka Raamatukoi poodi. Tavaliselt ma sealt midagi ei osta, sest tuleb välja, et isegi vanad raamatud on hirmus kallid, aga vahel harva mõne üksiku raamatu siiski.
Mulle väga meeldib selle raamatupoe õhkkond. Arvata võib et sellepärast, et sinna minnes ma justkui astun korraks oma lapsepõlve. Vanu lasteraamatuid seal vaadates ja sirvides tuleb mulle tihti isegi meelde mida ma lapsepõlves neid raamatuid lugedes või vaadates mõtlesin või mida tundsin. Mõne raamatu puhul ma isegi leian oma mälusopist ülesse 'foto' sellest kohast, kus ma parasjagu olin, kui seda raamatut lugesin. Näiteks maal võrkkiiges, või kodus aknalaual, või vanas kodus põrandal mänguasjade riiuli ees. Ma isegi mäletan (näen) ka mis mänguasjad mul parasjagu seal riiulil olid, või mis lilled võrkiigu juures kasvasid ning kui veel eriti pingutada, siis ma suudan isegi tunda neid lõhnu mis mu ümber neil hetkeil olid.
Sel korral Eestis käies ei ostnud ma päris raamatupoodidest ühtegi raamatut, küll aga terve hunniku just sealt Raamatukoi poest. Imekaru raamatut nõudis Greta ning kuna see maksis vaid 50 senti, siis mõtlesin et miks mitte. Ma ise seda juttu enam ei mäletanud, kuigi mul oli see raamat kunagi kodus täitsa olemas. Praegu just loeme Imekaru ja täitsa lahe lugu on. Selline kommunismihõnguline, aga samas täitsa loetav ja ka Gretale arusaadav (kuigi see raamat on tegelikult Gretast noorematele lastele mõeldud).

Rübliku raamatu ostsin samuti Greta palvel. Ta on Rübliku multikat juba varem näinud ja ta oli sellest väga vaimustatud. Nüüd on meil siis ka see raamat raamaturiiulil olemas.

Väike Nicolas raamat on minu lemmik. Ma lugesin seda alles hiljuti inglise keeles ja mulle väga meeldis. Minu arvates sobibki see raamat rohkem juba nats vanematele lastele, et kõikidest naljadest ja irooniast korralikult aru saada. Väike Nicolas raamatust on ka alles hiljuti kordustrükk tehtud, aga kuna tavapoes on raamatu hind nii kallis, siis ma peaaegu et plaksutasin käsi kui ma selle raamatu Raamatukoi poest leidsin. Ega ta ka seal just eriti odav olnud, aga siiski odavam kui uuena.
Jaqueline Wilson-i raamatud on meil siin Inglismaal väga, väga populaarsed ja hinnatud. Jaqueline Wilson on üks Greta lemmik kirjanikest. Kuna ka see raamat oli Raamatukoi poes täitsa normaalse hinnaga, siis otsustasin osta. Gretale ette lugedes saan ka ise hea ülevaate mida raamat endast kujutab ja kuidas raamat tõlkes kõlab. Ainuke asi, et kust me seda aega võtame, et kõiki neid raamatuid Gretale ette lugeda. Praegu on ta ise täiesti Harry Potteri lainel ja hakkab kohe neljandat raamatut lugema ning seega on üsna raske veel ka eestikeelsete raamatute lugemine enne-magama-minekut olevasse aega ära mahutada.
Osa lugejaid mäletavad kindlasti seda raamatut. Mulle tuli nii tugev lapsepõlve tunne peale kui ma seda raamatut sirvisin, et ma lihtsalt pidin selle ära ostma. Maksis 5 eurot. Panen siia blogisse ka mõned pildid sellest raamatust endale mälestuseks. 
Mäletamist mööda oli selle värviraamatu esimene osa punaste kaantega? Või rohelistega? Või oli neid raamatuid kokku üldse kolm ja kolmas osa oli siis roheline?




Keegi postitas selle pildi Facebooki ja ma siis näppasin selle sealt :) Siin on näha ka kõik teised sama sarja raamatud.

Tahtsin poetöötaja käest küsida, et kas neil pioneerirätte ka müügil on, aga kui ma lõpuks leti juurde oma raamatuhunnikuga jõudsin, siis unustasin ära. Ma oleks ühte mälestuseks tahtnud osta.
Ja need märgid, ah...mul oli neid ka nii palju, aga mitte keegi ei tea enam mis neist sai või kus nad nüüd olla võiks. Samamoodi nagu minu kogutud nätsu ja kommipaberid :( No nii põnev oleks neid praegu vaadata.
Selline korvike kahe kassiga oli mul ka kunagi lapsepõlves. Minu korv oli aga vist punane. Ma ei teagi enam mida see asi endast täpselt kujutas (kujutab)? Kas oli nii, et kui nende kasside peale vajutada, siis nad tegid mingit häält? Neil vist oli selline kummist lõõtsa moodi asi all, et kui sellele vajutada, siis tuli hääl välja?
Onu Raivo joonistatud postkaarte mäletate?




Bummi ajakirji käis mul kodus ja ma ootasin selle tulekut alati pikisilmi. Ikkagi välismaa värk :) Tegu Ida-Saksamaa lasteajakirjaga, mida oli ka hilisemal veneajal võimalik koju tellida.
Need saksakeelsed lasteraamatud kuulusid samuti mu lapsepõlve. Ma tekstist muidugi ei saanud aru ja ma ei mäleta kas mu ema, kes saksa keelt oskas, mulle neid kunagi ka tõlkis, aga ma proovisn piltide järgi ise lugu välja mõtleda. Poes tegin mälestuseks pilti, aga hiljem kodus (ema juures siis) leidsin need raamatud täiesti juhuslikult ühest kapist ülesse.

Taas mäletan kuidas ma lapsena mõtlesin, et kuidas küll siil saab nii värviliste okastega olla :)

Järgmisel korral Eestis olles lähen kindlasti taas Raamatukoi poodi oma lapsepõlvemälestusi otsima.

10 comments:

  1. Issand ma tahan ka sinna nüüd minna! Niiiiii lahedad mälestused!

    ReplyDelete
  2. Mu lemmik raamatud olid Usu vôi ära usu ja Minuga juhtub alati midagi ;) 100 korda sai loetud.
    Imekaru mäletan ja see Meie Mets oli mul ka. Nii lahe pood (mul sugulaste ettevôtmine :) )

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu lemmikud samuti "minuga juhtub alati midagi" jt sama autori raamatud.
      Aitäh postituse eest, nostalgiat terveks õhtuks :)

      Delete
  3. Täitsa võimalik, et mul on ema juures praegugi veel need 'Usu või ära usu' ja teised sama autori raamatud olemas, aga kui ma neid seal poes nägin, siis tahtsin kohe ära osta. Tahtsin neid kindlasti omada ja mitte ehku peale välja minna :) Ma ise täpselt ei mäletagi mis nendes juttu oli, aga mäletan et mulle nad meeldisid.

    ReplyDelete
  4. Kas nende kassidega polnud nii, et kui ühele vajutasid, siis teine kerkis üles ja vastupidi. Võimalik, et mingi hääl oli ka. Meil oli roheline korv.

    ReplyDelete
  5. "Igel Itzo" järgi hakkasin ma kuueaastaselt vanaema juhatuse all saksa keelt õppima! Itzo, Itzo, hüte dich... Bummi ajakiri käis minul ka, ja see Luise-raamat on kah tuttavate piltidega. Aga see kakaduu või midagi väga sarnast on meil praegugi titamänguasjade kastis, juhuks, kui mõni beebi külla tuleb. Kasside suhtes pole kindel, kas mul need ka olid.

    ReplyDelete
  6. See on minu lemmikpood Vanalinnas. Teinekord leiab sealt väga soodsalt raamatuid.

    ReplyDelete
  7. Pean poisi sinna viima kui j2rgmine kord l2heme.

    ReplyDelete