Wednesday, 5 June 2019

KUIDAS PÄEVAUUDISED LAPSENI JÕUAVAD

Ma juba mõnda aega olen tähele pannud, et Greta teab üllatavalt palju päevauudistes või üldse sellest, mis hetkel nii UK-s kui mujal maailmas toimumas on. Tihti on olnud olukordi kus ma hakkan talle mõnest asjast rääkima või mingit teemat seletama kui ta teatab, et ta on juba sellest teadlik. Kui ma küsin, et kuidas, siis ta ei oska otseselt midagi vastata, või siis ütleb, et nägi Newsround-is. Newsround on tõesti üks suurepärane uudiste saade lastele ja ma ei kahtlegi, et Greta just läbi selle saate üsna palju infot saab, aga samas veedab Greta suurema osa päevadest siiski kodust eemal ja ei istu teleka ees uudistesaateid vaadates.

Ükspäev sain siis natuke rohkem valgustatud sel teemal kust see päevakajaline info Gretani jõuab. Tuleb välja, et neil koolis klassis jookseb tahvliserval newsflash (ma ei teagi mis selle sõna täpne eestikeelene tõlge oleks, aga ütleme et uudistekiri). Tahvli all ei pea ma siis loomulikult silmas sellist tahvlit kuhu kriidiga kirjutatakse, vaid ikka sellist arvutiekraanile sarnast tahvlit :-) Ehk siis iga tähtsam uudis mis parasjagu meediasse jõuab jookseb ka tahvlile lühikese tekstina. Ma eeldan, et keegi ikka kooli juhib seda või kasutatakse mingit just lastele mõeldud kanalit, sest ega sinna ikka päris iga BBC uudis kohe kindlasti ei jõua.

Greta rääkis kuidas nad ükspäev olid klassis parasjagu mingit matemaatika testi teinud, kui tahvlile ilmus uudis, et kuulus grumpy cat (pahur kass) olevat ära surnud. Kohe kui see uudis tahvlile jooksis käis klassist väikest viisi ahhetamine läbi nende laste poolt, kes uudist lugema juhtusid. Greta rääkis seda juhtumit nii humoorikalt ja ilmekalt, et ma hakkasin lausa kõva häälega naerma.
Pilt ja jutt Grumpy Cat-ist SIIT
Ühel teisel päeval lugesid Greta ja ta sõbranna uudiseribalt Theresa May tagasiastumisest. Ma ei mäleta enam kuidas see tadaanne täpselt sõnastatud oli (Greta jutu järgi), aga Greta sõbranna oli igaljuhul sellest uudisest natuke Brexiti paanikasse sattunud. Greta rääkis mulle taas seda juhtumit nii naljakalt ja mahlakalt, et ma taas kihistasin naerda.

Kuna hetkel on Trump UK visiidil, siis otseloomulikult edastatkse neil ka mõni Trumpiga seotud uudis. Kui üleeile Trump Inglismaa pinnale laskus ja uudis ka koolilasteni jõudis, siis olid, Greta jutu järgi, nad klassis 'Boo' hüüdnud. Õpetaja oli siis ka tahvlile vaadanud, et näha, mis uudis sellise reaksiooni esile kutsus :-)

EDIT: Küsisin Greta käest veel nende uudiste pop-upide kohta. Greta ütles, et päevas tuleb ehk üks või kaks uudist. Hüppavad korraks sinna tahvlile ja siis kaovad ära. Lisas, et ta igakord ei näe neid uudiseid, sest ta keskendub oma tööle või ei vaata koguaeg tahvli peale või ei ole näoga tahvli poole. Tihti õpivad nad ka klassist väljas (näiteks hetkel teevad nad palju koostööd 6 aastastega nende klassis), või õpivad õues või teevad midagi muud kuskil mujal koolimaja peal. 

Ajupesust on asi kaugel ja ma ei usu ka et see kellegi keskendumist nüüd nii palju häiriks, et see probleemiks oleks. Neil on klassi üks seina täielikult käetud suurte akendega, mis koridori peale avaneb ja kaks suurt klaasist ust mis kahte erinevasse klassi viivad ning ka see ei sega kellegi õppetööd et nende akende taga inimesed aegajalt liiguvad või klassi sisse vaatavad (direktor või mõned kooli külastajad jne). Lapsed on sellega harjunud ja ei pööra sellele tavaliselt tähelepanu. Ja ega siis koolijuhtkond ei võtaks ju kasutusele midagi sellis, mis laste koolitööd kahjustaks :-)

Veel rääkis Greta mulle, et neile oli kooli tulnud mingi naine (mis naisega täpselt tegu oli mul ei õnnestunudki Greta käest teada saada ja kooli veebilehele ei tehta loomulikult ka igast külastajast või õppetööga seotud tegemistest eraldi sissekannet kahjuks). Lapsed jaotati eraldi gruppidesse ja neile anti posu pilte erinevatest tuntud/kuulsatest/vähem kuulsatest inimestest. Ma ei tea igat pisiasja mida nad seal tegid, aga Greta rääkis, et üheks ülesandeks oli need kuulsad inimesed kolme eri kategooriasse jaotada. Üks kategooria pidi olema inimesi keda lapsed tööle palkaks/neid tööle võtaks enda firmasse, teine grupp kelle nad töölt lahti laseks ja kolmas kategoori siis selliseid inimesi, kes selle kahe kategoori vahepeale jäävad. 
Siin elavad inimesed kindlasti on telekast näinud või kuulnud sellisest tõsielu mängust nagu 'The Apprentice'. See ülesanne oli sellel ainetel. 

Greta rääkis et nende grupp (Gretale lisaks veel üks tüdruk ja kolm poissi) oli tööle võtnud Briti Kuninganna, Jumala, Ed Sheerani ja ma ei mäleta enam kelle veel. Kuninganna palkamise põhjuseks olid nad välja toonud selle, et ta on väga tuntud, tal on palju vara ja tal on palju võimu. Jumala aga sellepärast, et tal tasub vaid sõrmenips teha ja iga ta soov saab kohe täidetud :-). Ed Sheeran valiti sellepärast, et teda on kunagi  koolis kiusatud ja lapsed arvasid, et ta kogemused oleks teistele heaks inspiratsiooniks ja toeks ning et tema muusika abiga saaks teha häid reklaame mis raha sisse tooks.

Töölt lasi Greta grupp aga lahti Ant ja Dec-i (meil siin ühed väga kuulsad saatejuhid), ühe jalgpalluri ja DAVID ATTENBOROUGH!!! Põhjuseks oli midagi sellist, et ta ei tee suurt midagi muud kui vaid tegeleb loomadega! Ma tegin selle peale suured silmad ja seletasin Gretale et tegu on mehega, kes proovib meie planeeti päästa ja et suurelt osalt just tänu temale oleme me teadlikud kui hirmsad looduse ja loomariigi rüüstajad me oleme. Greta tunnistas, et tema ei teadnud seda. Mõtlesin et huvitav kuidas siis see uudis lastest mööda jooksis, sest mitte just pikka aega tagasi oli David Attenborough-st uudistes juttu, aga siis tuli mulle meelde, et temaga seotud uudiseid kajastati ja tema kliimasoojenemisega seotud saadet näidati just sel ajal, kui meil olid pikad pühad ja meie veel kõigele lisaks oma väikesel Euroopa reisil. 

Mis tahes eesmärgil või põhjusel lastele neid ülesandeid teha anti, aga arvata võib,et õpetajal oli põnev :-). Ma oleks ise ka nii väga tahtnud kõike seda pealt näha ja kuulata mida eri grupi lapsed inimeste tööle võtmise või lahtilaskmise põhjusteks välja tõid. 

Paar päeva tagas aga täitsid nad ühte huvitavat küsitlust. Ma ise seda küsitlustepaberit näinud ei ole ja meile vanematele ei ole sellest samuti midagi räägitud, aga kuna Greta on mul super hea info jagaja, siis ma tean koolis toimunutest asjadest tihti rohkem kui nii mõnigi teine Greta klassi vanem. 
Nimelt anti lastele üks paberileht viie küsimusega. Küsimused olid umbes sellised:
  1. Mis sind kurvaks teeb (ja veel mingid kaks emotsiooni mida ma hetkel enam ei mäleta. Küsin Greta käest õhtul üle)? 
  2. Kes on nende jaoks kõige tähtsamad inimesed?
  3. Kuidas nende vanemad neid iseloomustaks?
  4. Kui neilt võetaks üks sündmus/tegevus/asi nädala seest (nädalalõppu arvestamata) ära, siis mis oleks see asi või tegevus mida nad kõige rohkem taga igatseks või puudust tunneks? 
  5. Mis oleks kõige parem viis kuidas neid aidata mõne mure või probleemi lahendamisel?
Ma saan igati aru miks selline küsitlus tehti ja kuidas see õpetajale (või koolile) laste tundma õppimisel ja abistamisel kasuks tuleb, AGA millegipärast mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem mind hakkab see küsitlus häirima. Tundub pealetükkivana ja natuke liiga isiklikuna.


Kooliuudistest veel nii palju, et nüüd on neil koolis kanadele ja merisigadele lisaks ka kaks väikest jänkukest. 
Väikesest farmist on veel vaid lambad puudu :-)

6 comments:

  1. Hm, nende viie küsimuse kohta ma küsiks vastu, kas seal nime ka küsiti või oli anonüümne? Anonüümse puhul ma üldse ei muretseks, aga nimelise puhul ei meeldiks mulle ka. Tean ühte koolipsühholoogi, kes endale selliste küsitluste abil "tööobjekte" otsis - no kohe kuidagi ei tahaks järgi teha!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Küsitlus oli ikka nimeline.
      Küsitluse täpseid tagamaid ma muidugi ei tea ja ei tunne vajadust otseselt küsima ka minna, aga arvata võib, et see käsk tuli kuskilt kõrgemalt(direktorilt) ja pigem ikka sellepärast, et lapsi õigel ajal ja õigel viisil aidata ja toetada. Eriti veel kui arvesse võtta kui suure osa päevast nad koolis veedavad. Anonüümsel küsitlusel ei oleks mingit mõtet peale ehk mingi statistika kogumise olnud, sest kuidas sa pärast siis hakkad neid lapsi otsima kes küsitluse järgi selgelt toetust vajaks (kuigi klassiõpetaja oleks ka anonüümsete vastuste puhul nagunii teadnud kellega mingi paberi puhul tegu oleks olnud).
      Aga ma arvan et parem oleks ehk olnud, kui neid küsimusi oleks küsitud nendelt lastelt kelle puhul õpetajad on teadlikud või kahtlustavad et lapsed on stressis või neil on probleeme sotsialiseerumise või enesekindlusega.
      Kõigi käest küsides aga võib jah nii juhtuda, et leitakse probleeme ka sealt, kus neid tegelikult ei ole.
      Näiteks Greta oli kirjutanud, et ta tunneks puudust kui talt kooliskäimine ära võetaks, sest ta tunneb ennast koolis 'most secure' ja talle meeldib õppida ja sõpradega koos olla. Ma siis imestunult küsisin, et kas ta kodus ei tunnegi siis ennast turvaliselt ja Greta tegi suured silmad ning ütles et muidugi et tunneb! Ta ei pannud tähele et seda võidaks ka niimoodi välja lugeda, et ta kodus ei tunne ennast nii turvaliselt kui koolis. Greta ütles, et ta kirjutas seda sellepärast, et kooli komitees nad arutavad neid asju ja üheks eesmärgiks on et lapsed ennast koolis turvaliselt tunneks ja ta siis kirjutas seda :-). Õpetaja muidugi tunneb nii Gretat, kui ka meid piisavalt ja teab, et Greta tuleb turvaliselt kodust, aga kui ei teaks, siis võib-olla paneks selline väikene vale sõnade kasutus kuskil kohe 'vilkuri põlema'.

      Aga muidu koolipsühholoogi kui sellist siin algkoolides minu teada ei eksisteerigi, küll aga peab igas koolis tööl olema SENCO (A Special Educational Needs Coordinator). Tema siis tegeleb erivajadustega lastega ja igasugu muude käitumis või õpiraskustega. Kõikide ülejäänud probleemidega tegelevad õpetajad ja koolijuhtkond ise ja kui sellest jääb väheks, siis kaasatakse ka vanemad ning vajadusel ka vastavad spetsialistid.

      Delete
    2. Too koolipsühholoog tegutses gümnaasiumis. Eestis eksisteerivad sageli kõrvuti koolipsühholoog, hariduslike erivajaduste koordinaator (kes näiteks meil on õppealajuhataja ja ei jõua peaaegu mitte midagi koordineerida, sest peab eelkõige oma põhitööd tegema - aga me siis koordineerime ise) ja sotsiaalpedagoog. Vähemalt meil teen mina natuke sotsiaalpedagoogi moodi töd ja tema teeb jällegi natuke psühholoogi moodi tööd, hästi palju sõltub sellest, kelle poole esimesena pöördutakse ja kumb lapsele/vanematele rohkem meeldib. Mina ei tee Greta-vanuste lastega mitte ühtegi küsimustele vastamise testi täitsa põhimõtteliselt, sest usun, et selles eas lapsed ei oska enamasti veel asju nii põhjalikult analüüsida, et testivastused päriselt ka midagi näitaksid. Õnneks on meil imelised õpetajad, kes enamikku hädalisi märkavad ja suunavad, kuhu vaja.

      Delete
    3. Teiseastme koolides on siin ka eraldi 'pastoral care' töötajad kes siis nii koolipsühholoogi kui sotsiaalpedagoogi ja SENCO rolli kannavad. Minu teada on pastoral care ka secondary koolis kõikidel lastel kohe eraldi tunniplaanis, mitte ainult nii, et vaid probleemidega lapsed sellega kokku puutuvad.

      Algkoolides hoolitseb ja vastutab aga klassiõpetaja ja kool ise laste heaolu ja hingeelu eest ja seega on klassiõpetajad ühtlasi nii õpetaja kui ka psühholoogi rollis. Kui mõni probleem on tõesti nii suur ja tõsine, et vajab sügavamat sekkumist (näiteks self harming või mingid meditsiinilist sekkumis vajavad probleemid, või perega seotud probleemid mis vajavad kõrgemal tasemel sotsiaaltöötaja või politsei sekkumist) mille lahendamisega õpetaja või kooli ise hakkama ei saa, siis loomulikult võtab kool ühendust vastavate spetsialistidega ja suunab 'lapse' edasi.

      Nii et eraldi keegi psühholoog Greta klassi mingeid teste kohe kindlasti tegema ei tule ja kui peaks tulema, siis kool on kohustatud sellest ka lapsevanemaid teavitama ja meilt arvatavasti ka luba küsima.

      Ma arvan, et see oleneb palju ka mis testiga tegemist oleks, sest ma ei saaks öelda, et siinsed Greta vanused (9-10 aastased) lapsed analüüsida ei oskaks. Neile on tervelt 6 aastat pea igapäevaselt juba õpetatud eneseväljendamist, sotsiaalseid ja ühiskondlike oskusi ja reegleid täiesti teisel tasandil kui klassikalises Eesti koolis või lasteaias. Suur osa õppetööst, mis tahes aines, toimubki just analüüsimis vormis ja kui vaadata neid viit küsimust mida neilt nüüd küsiti, siis ei ole seal midagi sellist mille vastamine lapsel üle jõu peaks käima ja kui käib, siis see näitabki et kuskil on midagi natuke nihu.

      Ja kindlasti on palju lapsi kellel on just sedasi kirjutades kergem oma tunnetest ja probleemidest 'rääkida', kui otse õpetaja jutule minnes. Neil on ka klassis juba kooliaasta algusest peale olnud 'Worry Monster' nukk, kelle suhu lapsed on saanud oma muredest või rõõmudest kirjakesi õpetaja jaoks postitada ja ka Greta on seda ühel või kahel korral kasutanud just sellepärast, et ta on häbenenud/pole julgenud neid asju õpetajale otse näkku öelda.

      Ma arvan et mind isiklikult häiris see küsitlus sellepärast, et Greta on nagunii oma loomult juba sellise analüütilise mõtlemisega ja me vestleme kodus sellistel teemadel tihti ning mulle tundus see ebavajalik (Gretat silmas pidades) et ka koolist teda sel teemadel eraldi sorkima hakati. Gretat ennast see ei häirinud, pigem pani MIND natuke kulmu kegitama, sest mulle tundus seda kokku natuke liiga palju... ja ma tundsin ka natuke nagu selle küsitlusega oleks testitud minu/Pete vanemaks olemise pädevust (mida tegelikult ei tehtud :-))

      Greta hakkas mulle seda teemat üldse vist sellepärast rääkima, et ta tahtis öelda, et küsimusele kuidas vanemad teda iseloomustavad oli ta üheks omaduseks kirjutanud NUNNU ja siis inglise keeles juurde kirjutanud et see tähendab eesti keeles 'cute' :-) (Kujutan ette, et ta kindlasti kirjutas nunnu asemel nunu :D)

      Delete
  2. Uudisteriba klassitahvlil jooksmas koolis ei peaks olema, hajutab õpilaste tähelepanu ja laste ajupesu, kaks kärbest ühe hoobiga. Kummaline, et vanemad sellega nõus on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Greta eile ütles (kui ma lähemalt uurisin), et need on sellised väikesed pop ups. Uudised kohe kindlasti ei jookse sealt pidevalt nagu telekas oleks peal ja nagu ma mainisin, siis tegu on ikka selliste uudistega mis on selles vanuses olevatele lastele eakohased. Võimalik, et päevas on neil võib-olla vaid üks uudis mis sinna tahvlile tuleb, sest ega siis pidevalt midagi nii tähtsat ju ei toimu mida algkooli lastele kuulutada.

      Ajupesu ma kohe kindlasti ei karda :-) Tähelepanu võib sama hästi ka hajutada klassi klaasseina taga liikuvad inimesed/teised õpilased.

      Mul on õpetajate ja kooli juhtkonna vastu oma kuueaastase koolikogemusega Gretaga täielik usaldus. Kui need väikesed aeg ajalt tahvlile tulevad uudised peaks lapsi segama, siis õpetaja oleks ju esimene kes seda märkaks ja selle vastu siis midagi teeks.

      Delete