NATUKE JUTTU KOOLIÜRITUSTEST

Laupäeval toimus Greta koolis järjekordne suvelaat. Meie jaoks oli see juba kuues suvelaat ja kuigi me teame juba täpselt mida see laat endast kujutab, siis kooli toetamise nimel läheme alati ikka kohale ja kulutame kohapeal natuke raha. 

Tegelikult ei saa seda laata selliseks laadaks nimetada kus igasugu kraami müüakse, sest põhiliselt on selle laada eesmärgiks laste lõbustamine ja seega pakutakse raha eest peamiselt igasuguseid erinevaid tegevusi just lastele. 

Siin on näha laada plaan (ja ühtlasi ka kooliala plaan)

Need mosaiigipildid hakkavad varsti koolimaja välisseina kaunistama. Mosaiikide loojateks ja tegijateks koolilapsed. Kõik kes tahtsid sellest projektist osavõtta pidid enda nime kirja panema ja siis nad kooliajal teevad neid.

Greta klassi vanemate ülesandeks oli laadal sel korral hoolitseda 'lasketiiru' eest. 

Mina ja Pete võtsime samuti tunniks lasketiiru juhtimise enda kätte. Pete oli nii hea juhendaja, et meil olid pidevalt käed tööd täis ja uusi kliente tuli aina juurde. Ühtedele tüdrukutele (pildil olevad punase ja rohelise pluusiga) hakkas püssiga laskmine nii meeldima, et nad tulid selle tunni jooksul lausa kolmel korral tagasi. Ka hiljem nägin ma neid taas sama laua taga seismas. See 'lasketiir' ei olnud kohe kindlasti vaid poiste lemmik, sest meie tunni jooksul käis seal enam-vähem sama palju tüdrukuid, kui poisse. 

Pildil on näha kahte kooli kana, kolmas munes parasjagu kanamajas. Greta just eile rääkis mulle, et  kuna ta sai eile emakeele tunnis oma kirjandi ühe teise tüdrukuga esimeste hulgas valmis, siis saatis õpetaja nad aeda meresigasid kallistama ja kanade eest hoolitsema. Koolil on nüüd ka kaks jänkukest kes hetkel ühes nooremate laste klassis elavad. 

Merisigade puur

Mõned pildid kooliaiamaalt

Aiasaadusi kasutatakse koolköögis, kuigi soesöök tuuakse minu teada kooli juba valmis kujul sisse kuskilt mujalt.

Meie võitsime laadal pudeliõnneloosiga pudeli veini ja ostsime ühe lillekorvi. Meil tegelikult ei ole kodus sellisele korvil spetsiaalset kohta kuhu seda riputada, aga küll me midagi välja mõtleme. Kui me nägime, et need lillekorvid on istutanud väikesed koolilapsed, siis me ei saanud kuidagi neist ostmata mööda minna. Isegi istutaja pilt oli korvi külge seotud :-)

Loomulikult ei puudunud laadalt ka oksioni 'korvid. 

Siin üks piknikukorv mis sisaldas ka ühe kuulsa Hispaania ja Chelsea klubi jalgpalluri Cesar Azpilicueta autogrammiga jalgpallisaabast.

Pilt kooli veebilehelt

Üks oksionikorv nägi välja selline

Julgemad õpetajad lasid lastel enda pihta märja svammiga visata

Kooli (väikeste laste) tantsugrupi esinemine

Ka sel aastal tuli kohalik võistluskunstiklubi oma lastega laadale esinema ja seda eelkõige sellepärast, et enamus klubisse kuuluvaid lapsi käivad Greta koolis. Meil õnnestus taas meie head peretuttavat Duncanit näha. Ta küll elab ja töötab nüüd Londonis, aga vahel teeb siiski veel koostööd oma vana klubiga ja treenib seal lapsi ning külastab Greta kooli, kui klubi mõnest õppeplaaniga seotud tegevusest osa võtab. 

Eile aga toimus Greta kooli vanemate laste spordipäev. Nagu alati, nii ka sel korral oli spordipäev kahes osas. Hommikul tehti igasugu erinevaid alasid ja pealelõunat toimusid võidujooksud ja köieveod. 

Vanemad olid oodatud pealtvaatajateks ja kaasaelajateks nii hommikuste, kui pealelõunaste võistluste juurde, aga ma ei tahtnud ühel päeval kolm korda koolivahet joosta ning seega loobusin hommikusest osast (kolm korda sellepärast, et Gretal on esmaspäeviti koolis peale tunde ka Aafrika trummide tund ja seega ma lähen talle tavaliselt hiljem kui tavaline koolipäev järgi, ehk ma oleks olnud sunnitud peale spordipäeva lõppu koju minema ja siis natuke hiljem uuesti tagasi tulema. Õnneks nad jätsid aga eile trummitamise ära ja ma sain Greta kohe peale spordipäeva koju viia). 

Ma pärast aga mõtlesin, et tegelikul on hommikune osa palju huvitavam ja ma oleksin pidanud hoopis seda vaatma minema, sest seal on rohkem mida vaadata. Spordipäeva teises osas jookseb Greta vaid ühe või kaks jooksu ja kogu lugu, ülejäänud ajast vaatan vaid teiste laste jooksmist ja elan Greta rohelise 'maja'(house) lastele kaasa. 

Siit mõned hommikused pildid mis ma kooli veebilehelt võtsin

Ja siin juba võidujooksu omad

Greta kord joosta

Selle alumise pildi võtsin samuti koolilehelt

Võidujooksu osa ei ole kellegile kohustuslik. Jooksevad need lapsed kes tahavad, aga kui te arvate et vaid vähesed tahavad, siis te eksite. Jooksma lähevad ka paljud sellised lapsed kes teavad, et nad ei ole kiired jooksjad, aga ikkagi tahavad osa võtta.

Mind alati liigutavad pisarateni sellised hetked kui näiteks keegi kukub ja peab sellepärast katkestama, või kui keegi kukub, tõuseb püsti ja vaatamata sellele et ta viimaseks kukkumise pärast jääb, ikkagi lõpuni jookseb. Sellised lapsed saavad alati väga suure aplausi ja ergutushüüete osalisteks. Samuti need lapsed kes pika vahega viimastena lõpuljoone ületavad. 

Iga spordialaga teenitakse oma 'majale' punkte. Spordipäeva lõpus liidetakse hommikused punktid võidujooksu ja köieveo punktidega kokku ja see maja, kes teenis kõige rohkem punkte saab spordipäeva karika enda valdusse kuni järgmise aasta sporidpäevani. 

Sel aastal õnnestus Greta majal karikas võita. Kõik olid väga õnnelikud, sest tihti on võitajateks kas punane või sinine maja. Kollased jäävad pea alati viimasteks :-(

  

Hetk kui võtjad välja kuulutati

(Greta kallistab oma sõbrannat pildi vasakus nurgas ja teda pole sellepärast eriti hästi näha)

Siit ka väike video. 

Mis mulle selle video juures väga meeldib on see, kuidas osa lapsi viimaseks jäänud kollasest tiimist tulevad nii rõõmsalt rodupidi võitja tiimi liikmetega koos juubeldama. 

Spordipäevale lisaks toimub neil koolis tavaliselt ka ujumis gaala, aga ma millegipärast ei leia seda koolikalendrist.