Monday, 11 February 2019

MILLEST ON TEHTUD VÄIKESED TÜDRUKUD...




Paistab et see ühenädalane väike külmalaine on tänaseks juba unustatud ja järgmisel nädalal tervitab meid isegi kohati +13 kraadine ilm. Nartsissid ja krookused pidasid, vähemalt meie piirkonnas, ilusti ka paarile miinuskraadisele ööle vastu ning jätkavad nüüd sama rõõmsalt õitsemist edasi nagu ennegi. 

Aga siinsed lapsed on küll kui terasest tehtud. Neid ei heiduta ei vihm, lumi ega külmakraadid. 
Greta käib teisipäeviti jalgpallitrennis. Sel kooliaastal algab trenn alles kell 18.30 õhtul mis on meie mõistes peaaegu juba magamamineku aeg, aga kuna Gretale trennis hirmsasti meeldib, siis ei jää meil muud üle kui selle kellaajaga leppida. 
Greta sõbranna emaga on meil diil, et ühel teisipäeval tulevad tüdrukud peale kooli meie juurde koju mängima ja mina viin nad õhtul trenni ning Greta sõbranna ema toob siis pärast Greta trennist koju ning igal teisel teisipäeval vastupidi. Paar teisipäeva tagasi oli õues hirmus külm ilm ja kuskil kella 5 ajal hakkas ka natuke lörtsi sadama. Külmale ilmale vaatamata tahtsid tüdrukud kindlasti trenni minna, kuigi ma olin sõbranna emaga juba vaikselt eelnevalt kokku leppinud et jätame nad sel korral trennist koju. Õnneks lahenes probleem sellega, et treener otsustas halva ilmaolu tõttu ka ise trenni ära jätta. 

Järgmisel teisipäeval küll lörtsi enam ei sadanud, aga õues oli endiselt vaid 2 kraadi sooja ja kuigi kohati paistis isegi päike, siis õhtuks lubati vihma. Kuna eelmine kord jäi trenn ära, siis sel korral olid tüdrukud topelt kannatamatud et kindlasti trenni pääseda. Te kindlasti mõtlete, et asi see siis 2-kraadise ilmaga jalgpalli mängida ei ole, soojad riided selga ja joostes hakkab ju nagunii soe. Ja eks see nii ju olegi, AGA vahe on selles, et ega need lapsed seal platsil suusapükstes ringi jookse. Neil ei ole isegi mitte pakse dressipükse jalas, vaid nende jalgpallivorm kujutab endast sellisest õhukesest trikooriidest pikkade varrukatega pluusi ja pükse kuhu siis omakorda veelgi õhemast riidest jalgpallipüksid ja lühikeste varrukatega pluus peale tõmmatakse. Jalas on neil küll pikad jalgpallisokid, aga ka nende puhul ei ole tegemist villastesokkidega. Siit üks näide, kuigi see pilt on aasta vana.
 Talvekuudel tõmmatakse selle vormi peale ka mingi fliisikas ja heal juhul paneb mõni ikka ka mütsi pähe, aga sel juhul peaks õues ikka üsna külm olema, et see müts ka kogu trenni ajaks pähe jääks. 


Oktoobris aga ei vaevu keegi isegi pikki pükse või pluuse veel selga panema nagu allolevalt pildilt näha võib

Üleeelmisel teisipäeval sõidutaski siis sõbranna ema nad õigeks ajaks trenni, aga kohe kui ta oli jalgpalliplatsilt ära sõitnud hakkas vihma tasakesi tibutama. Mina istusin samal ajal rahulikult kodus ja ei pannud vihmasadu üldse tähele kuni selle ajani, kui vihm juba vihaselt suuretoa akna vastu peksma hakkas. Selleks ajaks oli juba mingi 40 minutit vihma sadanud. Jooksin ruttu autosse, silme ees pilt kuidas Greta oma sõbrannaga õues külma käes värisevad ja imestavad miks ma neile juba järgi ei tule (sest minu kord oli neile järgi minna ja sõbranna koju viia). Kihutasin nii ruttu kui liikluseeskirjad seda lubasid ja kõva vihm võimaldas, endal süda rinnus peksmas...

Kohale jõudes avanes mulle pilt kus lapsed poolpaljalt jääkülma paduvihma käes palli tagusid ja rõõmsalt hõiskasid.
Ma oleksin võinud vabalt kodus edasi passida selle asemel, et nüüd seal lõikavas külmas ekstra 20 minutit talveriietesse mähitult külmetada.

Greta oli küll õnneks oma fliisi peale ikka ka vihmajope taibanud tõmmata (mis sest et sellise mis tegelikult paduvihma eest ei kaitse), aga hõlmad olid tal lahti ning mütsist ja sallist ei olnud haisugi. Juuksed ja botased olid tal läbimärjad, sõrmed jääkülmad.
Greta kleenukesel sõbrannal oli jalgpallivormi peal vaid imeõhuke fliisikampsun ja kogu lugu. Pea märg ja sõrmed külmast tulipunased. 

Kodus kupatasin Greta kohe sooja vanni ja hoidsin kolm päeva hinge kinni ning palvetasin et ta haigeks ei jääks...
Ei jäänud ei tema, ega ka keegi teine.

Järgmisel teisipäeval (ehk siis eelmisel nädalal) lugesime tüdrukutele sõnad peale et joped peavad seljas olema ja  mütsid peas, aga kuna mina neil järgi ei käinud, siis ma ei tea kas me sõnad neile ka kohale jõudsid või mitte. Igal juhul üle ukse ulatati mulle ikkagi ilma jope ja mütsita laps, aga noh eks õues oli sel õhtul ka juba vaat et suvi, ehk siis +6 kraadi :D

Lastel oli üks päev koolis murdmaajooksuvõistlused. Õigemini siis need lapsed kes soovisid maakonna murdmaajooksu võistlustest osa võtta pidid koolis kõigepealt võistlema, et kool saaks igast eagrupist teatud arvu lapsi välja valida kes siis võistlustele kooli esindama saata. Sama asi toimub igal aastal ja võistlustest osavõtt on täielikult vabatahtlik. Greta ei ole minu teada varem jooksmise vastu erilist huvi välja näidanud ja ma ei oodanud, et ta seda ka sel korral teeks. Kui aus olla, siis ma isegi ei teadnud, et neil see jooks koolis toimus, sest ega vanematel ei ole sellega mingit pistmist. Võimlemisriided on neil nagunii koguaeg koolis, nii et lastel oli võimalik ka veel viimasel minutil otsustada kas võtta või mitte võtta osa.
Aga nagu hiljem välja tuli, siis oli ka Greta otsustanud sel korral oma jooksuoskused proovile panna ja jooksust osa võtta. Tal läks koguni nii hästi, et tuli kolme paralleelklassi laste hulgast seitsmendaks (kõik lapsed loomulikult ei võtnud osa, seega ma ei tea kui palju neid jooksjaid sel korraga koos oli) ja valiti seega varujooksjaks (6 esimest pääsesid automaatselt kooli meeskonda). Mina olin meeldivalt üllatanud ja mul on tunne, et Greta ise ka. 

Kooli veebilehelt leidsin hiljem selle pildi. Siin jooksevad Year 6 lapsed (algkooli viimane klass 10-11 aastased). Õues on mingi +5 kraadi sooja ja vihma tibutas!
Greta ütles, et sel päeval kui nemad jooksid vihma ei sadanud, aga nagu just välja tuli, siis ka tema oli pikkade dresside asemel lühikeste siidipükste ja T-särgiga jooksnud!!!

Ja sellelt draamagrupi etteaste pildilt on näha, kui paljud lapsed ka talvel paljasääri koolis käivad. Enamuses siiski poisid, aga kooliõuel näen ka väga paljusid paljasäärelisi tüdrukuid.

Teine asi mille üle ma vahel siin ikka vaikselt imestan (meeldivalt) on see, et kõik Greta sõbrannad kes meil aastate jooksul külas on käinud JUMALDAVAD keedetud/aurutatud juur-ja köögivilju. Kahe tüdruku erilised lemmikud on veel Brüsseli kapsad mida paljud lapsed üldse keelduvad isegi suus sisse võtmast. Brokolit süüakse nagu kommi. Kui ma neile vahel pastat söögiks annan, siis alustatakse kõige pealt brokolist ja alles siis asutakse pasta kallale ning siis kui ma brokolit või prantsuse ube veel ka lisaks pakun, siis hävitatakse ka need ära (Greta siiski alustab enamustel kordadel pastast kuigi ka tema sööb brokolit ja prantsuse ube ilma ühegi pretensioonita :-)

Aitäh Kitty-le selle video eest mis minu postitusega nii hästi kokku sobib :-)
NIKE - WHAT ARE GIRLS MADE OF? from Vasco Vicente on Vimeo.

6 comments:

  1. kas sa seda oled näinud: https://vimeo.com/204262157?fbclid=IwAR0ZZ1ipiOzq4E08oR6kGCBpgdEiZT7g9cgkW8dhgA62p0zAuJ4zRVC4PvQ ?

    seostub sinu sissekandega imeliselt nii pealkirja kui sisu (lõpp!) mõttes :)

    väikesed tüdrukud on mu lemmikud!

    ReplyDelete
  2. Appikene! Tõesti täiesti kümnesse video :-) Panen selle kohe oma postituse lõppu. Aitäh jagamast!

    ReplyDelete
  3. Mul tuleb selle söömisega meelde noorem tütar, kes kugistab kiiruga brokoli alla, et siis meeldivama kallale asuda ;-) Aga samas on mu mõlemad tüdrukud just sellisteks enesekindlateks kasvanud, kes pigem meelega tüdrukutelt oodatud käitumist purustavad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nende tüdrukute puhul see ei kehti, sest kui ma mõnikord lasen Gretal oma sõbrannadelt küsida (koolis) mida nad meie juures süüa tahaksid, siis nii mõnigi tüdruk lisab alati ka rõhutades ...and vegetables :-)

      Aga tüdrukutelt oodatud käitumise purustamise kohta võin seda öelda, et Greta põlvkonna tüdrukud on juba sedasi ülesse kasvatatud ja sellise hariduse saanud, et ei eksisteerigi enam poiste või tüdrukute vahelist erinevust või ootusi kui selliseid. Ning kui see kuskilt peakski esile tulema, siis tüdrukud on esimesed kes kohe kõva häälega protestima hakkavad. Näiteks Greta kurdab tihti et miks meeste World Cup-i mängude kõrval ka naiste oma ei ole. Ta ise ei ole tegelikult andekas jalgpallur, aga ta tunneb, et see on ülekohtune, et vaid meeste mängudele nii suurt tähelepanu pööratakse.

      Delete
  4. Lugesin ja muigasin, minu jalgpallurid ütlevad pidevalt, et üks hea asi Eestis treenimise puhul on: see on külmas, tuules, vihmas, lumes ... treenimine. Trennis on üks reegel, et ilma mütsi ja kinnasteta trenni ei lubata! Kui mina pakin end sisse ja loen lastele sõnu peale, siis vastuseks saan: emme, ega me seal platsi peal seisa, me jookseme! Soe spordipesu, selle peale õhuke (brrrrh) pikk dress. Kilekas jääb koju, sest sellega on PALAV!!! Kuna Inglismaa kliima on pehmem, siis anna teada kui vajad sooja spordipesu osas abi.
    Jalgpalliemade rõõmud...ehk on abi sellest https://images-na.ssl-images-amazon.com/images/I/81wqPwVsk5L._SX569_.jpg

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma pidin lausa google-dama et näha milline see soe spordipesu välja näeb :D Sellise asjaga ei ole siin küll midagi peale hakata, sest see ei mahuks nende trikooriidest liibuvate retuuside alla...Ma vaatasin nüüd just ühelt spordipoe veebilehelt, et naistele ja meestele on tegelikult küll müügil sooje jalgpalli retuusikaid, aga ma pole lastele näinud...samas ega ma pole ka otsinud. Ja noh kui nad on siiani ilusti vastu pidanud, siis saavad ka edaspidi hakkama, seda enam, et meil ju see külmaaeg siin nii lühike ja selliseid 0 lähedasi õhtuid vaid ehk paar tükki kogu talve peale kokku.

      See väikene kilemajake on aga igati äge asi. Õnneks Greta trenni lapsed käivad üsna harva võistlustel ja talviti tegelikult ei toimugi kuskil võistluseid. Tegu ka alles väga vähe aega koos mänginud lastega ja klubi eesmärk on lihtsalt lastele jalgpalli mängimise võimalus anda mitte neid proffideks treenida :)

      Delete