Viimased päevad olen ma mööda saatnud mööbli kokku panemise tähe all. Mul õnnestus lõpuks Gretale selline riidekapp leida kus on lisaks riidepuule ka riiulid sees ja mis ei olnud Ikeast. Ma ei tea miks küll selliseid kappe nii vähe tehakse ja miks suurem enamus tehtavatest on lihtsalt igavad sirged sektsioonikapid.
Igaljuhul nüüd on meil igati sobiv kapp olemas, kokku pandud ja ka juba kasutusel. Ainuke negatiivne asi kapi juures on see, et kuna üks ukstest on natuke kõver siis vahetatakse meil see kapp mingi aja pärast uue vastu välja. Seda uudist kuuldes ma tahtsin küll karjuda, sest selle kappi kokkupanemine oli üsna raske töö ja ma tõesti ei soovi seda uuesti teha. Väike lootus siiski on, et ehk meil õnnestub firma käest saada tasuta kapi kokkupanek kahjutasuks.
Päeva peale Halloweeni käisime Jamie Oliveri restoranis lõunat söömas. See oli selline jooksult toimuv lõuna, sest Greta pidi peole minema ja meil oli vaid teatud minutid söömiseks. Mina ja Pete saime kõhu mõnusalt täis, aga Greta võttis oma toidust küll vaid ühe ampsu. Me oleksime pidanud teadma, et päev peale Halloweeni ei ole eriti mõtekas lapsega välja sööma minna ja noh hamburgereid ei söö Greta ka tühja kõhuga.
Eelmisel nädalalõpul aitasime tunnikese oma ühte sõpra ja viisime ta koera välja jalutama.
Koer oli väga nunnu, aga taas tõestus, et koera inimesed me ei ole ja koera meie majja vähemalt lähiaastatel kohe kindlasti ei tule. Ma ei julge öelda kunagi, sest kes teab, võib olla kui me Petega üks päev pensionäärid oleme siis me muudame oma meelt :)
Siis taas üks kiire lõuna ühes teises restoranis kus kõik isukalt oma toidu ära sõid. Minu lemmik seal on seenesupp. No see on nii hea, et ma lausa ostaks seda endale tünnide viisi koju kui saaks. Supis on seenetükkidele lisaks ka natuke peekoni ja kartuli tükke ja see on minu jaoks võrratu kombinatsioon. Oleks võinud pilti teha, aga mul oli nii suur nälg, et ei tulnud selle pealegi.
Pühapäeval käisime korraks Ikeas, sest päris ilma Ikea mööblita me ikka ei saanud. Sõit läks igati asjaette, sest mul õnnestus sealt saada piparkoogitainast. Eelmistel aastatel olen ilma jäänud, sest kui ma sinna detsembri alguses või keskel läinud olen siis on öeldud, et neil tainast ei ole ja üldse seda ei tellita palju, sest nõudmine on väga väike. Sel korral sain nii tainast, kui piparkoogi kujukesi kuusele riputamiseks ja igasugu muud head kraami.
Minu Ikea lemmik koogiks on aga see gluteenivaba kook. Seal on küll piima või võid sees, aga millegipärast ei mõju see mulle üldse. Tavaliselt hakkan ma seda kooki juba autos teel koju sööma ja see vaatepilt näeb üsna kummaline välja. Ma põhimõtteliselt lihtsalt avan karbi ja hakkan otsast hammustama. Selleks ajaks kui me koju oleme jõudnud on pool kooki söödud ja mina väga õnnelik.
Kodus läks aga lahti järjekordne täiskasvanute lego kokku panemine :)
Greta tuba peaks sel nädala enam vähem valmis saama. Eile hakkasin juba mänguasju kastidest välja võtma ja kui Greta tuli õhtul 6 ajal koju, siis oli teda raske 7.30 ajal magama saada. Ta oleks veel mitu tundi oma mänguAUTODEGA mängida tahtnud.

Ootan põnevusega pilti valmis toast :)
ReplyDeleteJah, ma natuke venitan veel sellega, kuna tuba pole lõplikult valmis. Pete peab veel riiulid seina külge kinnitama, et lapsed riiulit endale kaela ei tõmbaks ja kord kui meil vaibad teistes tubades maas siis saab Greta toa ka muust kraamist tühjaks tõsta ja lõplikult valmis. Siis tuleb ka pilt :)
ReplyDeleteTore lugeda, et on teisigi naisi, kes mööbli kokkupanemisega tegelevad. Mina olin väga uhke, kui oma esimese kapi kokku sain - ikka enne ninapidi õpetuses ja kruvi pilti päris kruviga võrreldes, vahel ka katse-eksitus-meetodit kasutades, aga see on nii tore töö, mille tulemust kohe imetleda saad, ja iseennast kiita ka.
ReplyDeleteNii huvitav on teie kodu saagat lugeda. Minu jaoks on parimad poed sisustuspoed ja tubades mööblit ümber tõsta ja muudatusi teha on täielik mõnu. Ja teha kõike algusest peale, oma tahtmise järgi nii, et sellest saab oma kodu - no mida paremat veel olla saaks. Jõudu teile!
Me oleme sinuga siis väga sarnased :) Meie peres olen vaid mina kes mööblit kokku paneb. Mulle nii meeldib seda teha, vaikselt nokitseda ja tükkidest korralik asi kasvatada. Petel ei jätku sellise asja jaoks kannatust, või siis ta oigab ja hädaldab nii palju, et ma lihtsalt ei lasegi teda kokkupandavale mööblile lähedale :) Ta saab küll riiulite seina panemise ja puurimiste ning ka teiste väiksemate ehitustöödega hakkama, aga sel juhul on parem kui mina lähedal ei ole, sest siis ta hakkab hädaldama kuidas asjad ei ole nii täiuslikud nagu talle meeldiks :)
ReplyDeleteJa mulle meeldivad ka sisustuspoed ning teatud aja tagant mööblit ringi tõsta. Eks ajapikku tulevadki igasugu huvitavad ideed ja variandid mida siis toas ringi teha :)
Ootan ka põnevusega fotosid kokkupandud mööblist ja sisustatud toast. Elan su koduehitamisele väga kaasa!!!
ReplyDelete