VALISIME MAJA NUMBER...

Ma arvan, et te kõik olete nüüd küllaldaselt piinelnud, eks ole :) 

Kohe avalikustan teile 'viktoriini' õige vastuse.

Ühtepidi olin ma üsna üllatunud teie pakkumiste üle :). Teistpidi aga ei olnud ka, kuna teie arvamused olid ju suuremalt osalt mõjutatud minu kirjeldustest. Ma proovisin maju kirjeldades olla üsna tasakaalukas, tuues iga maja puhul välja nii negatiised kui positiivsed pooled. Samas valisin ma pilte meelega just nii, et teie arvamust mõjutada  ja noh mõned pildid jätsin näitamata ja osa asju ütlemata :). Ma ei saanud ju ometi nende majade juures mida me ei valinud rääkima hakata põhjalikumalt mis vead seal olid ja seda maja taevani kiitma hakata mis meile kohe õigena tundus.

Enne kui võitjad välja kuulutan kirjutan siin teile natuke sellest kuidas siin tavaliselt maju hinnatakse, või mida arvesse võetakse.

Mul on jäänud mulje, et Eestis vaadatakse kõigepealt ruutmeetreid. Või noh kas nüüd just kõigepealt vaadatakse, aga ütleme nii, et ruutmeetrid on kindlasti asi mis maja või korteri müügikuulutuses kirjas on. Siinsetes müügikuulutustes peab ruutmeetreid lausa tikutulega otsima ja kui need uduselt kuskil põrandaplaani all kirjas on, siis on seal ka kohe öeldud, et need on vaid ligikaudsed mõõtmed.

Ma ei teagi miks see päriselt nii on, aga meie puhul võin seda öelda, et ruutmeetrite number on petlik. Meile läheb ikka kõige rohkem korda tubade arv ja põrandaplaan koos tubade mõõtmetega. 

Näiteks kui sul on kaks 150m2 maja ning mõlemal majal on sama arv tube ja lisaruume siis üks maja võib vabalt teisest olla palju avaravam ja tunduda suuremana, kuna selles majas on ruumide paigutus ja tubade suurused esimesest majast erinevad. Samal põhjusel võib ka 100m2 maja 150m2-sest majast suurem tunduda. Nii, et ruutmeetrid ei ole siin üldse tähtsad. Maja hinda need ei mõjuta. Ma ei tea võib olla kuskil Londoni südalinnas, kus iga millimeeter loetud ja kümnekordse hinnaga, võib olla seal on ruutmeetril suurem tähtsus, aga ka Londoni mõndasid kinnisvarakuulutusi lugedes ei jäänud see mulle silma.

Kriteerium mille järgi kinnisvara hindamine enam vähem käib on järgmine: 

Esikohal muidugi location,location, location ehk siis asukoht.

Järgnevaks magamistubade arv. Tihti pole tähtis kui väike on kolmas või nejas magamistuba, sest kui majas on ikka üks magamistuba rohkem kui teises siis liigub see maja selle võrra järgmisse hinnaklassi. 

Maja hind tõuseb tunduvalt kui see on detached, ehk siis eraldi seisev maja. Hind on automaatselt madalam kui tegu semi-detached (ehk siis kahe välisseinapidi ühendatud) majaga ja veelgi odavam kui terrace ehk ridaelamuga. Ridaelamu puhul mõjutab hinda tsipake ka veel see, et kas maja asub ridaelamu lõpus või keskel (ma muidugi ei räägi siin nendest mitmekümne miljonilistest Londoni rikkamates linnaosades asuvatest ridaelamutest vaid ikka linnaosadest kus normaalsed inimesed elavad. Mitte nüüd taas, et miljonäärid kuidagi ebanormaalsed oleks ;)

Mõnel juhul mõjutab natuke hinda ka see, et kas allkorrusel on eraldi WC või ei (paljude klassikaliste 3 magamistoaga majade puhul ei ole) ja loomulikult köögi suurus ja palju ekstra lisaruume on.

Meie nõudmised maja ostul olid järgmised:

1) Asukoht

2) 3 korraliku suurusega magamistuba (meie tuba, Greta tuba ja külalistetuba) + study (kontor) või 4 magamistuba, millest üks saab olema kontor.

3) Kindlasti sellised eluruumid mis üksteisest läbi jooksevad ja kui vähegi võimalik siis sinna otsa veel ka veranda. Või siis võimalus seinu maha võtta või-ja ruume juurde ehitada, et seda läbijooksu saavutada. 

Me tahtsime sama suurt ja avarat eluruumide osa nagu meie praeguses majas on, et 25 inimest korraga lahedalt ära mahutada (Meil on siin palju sugulasi ja sõpru ju :).

4) Pete suureks unistuseks on alati olnud üksik maja.

5) Suurest aiast me ei unistanud, sest teadsime, et me ei hakkaks seda kunagi küllaldaselt kasutama. Päris väikesega poleks ka leppinud, seega soovisime sellist keskmist murulappi, kus saaks natuke ringi joosta ja soovi korral ka paar juurikat mulda pista.

Rohkem vist mingeid erilisi soove ei olnudki. 

Ma nüüd mõtlen, et ma oleks pidanud need soovid panema mu eelmisesse postitusse koos majade tutvustusega, aga noh nüüd on juba hilja.

Nii ja nüüd neid meie nõudmisi arvesse võttes kaotasid kõik kes pakkusid välja valitud majaks maja 1!

Esiteks näeb see maja pildil väljaspoolt palju suurem ja majaesine laiem välja kui tegelikult. Meile ei meeldinud ka see tänav kus maja asus. Kuidagi kitsas ja liiga palju maju üheteise otsas.

Ka ei meeldinud meile, et maja on ühendatud teise majaga magamistubade kaudu (meie praegune maja on ühendatud naabritega nii, et meie mõlemad välisuksed on kõrvuti, mis tähendab, et seinad on vastastiku vaid trepi, vannitoa ja meie kolmanda magamistoa (kontori) osas). Selle maja puhul on aga elutoad ja magamistoad naabritega koos ja noh siis peaks kogu aeg kas või telekat vaadates naabreid arvesse võtma ja kaalutlema kas volume on liiga kõva või mitte. Või siis läbi seina naabrite elust osa saama.

Ma panin tahtlikult selle elutoa pildi seda maja tutvustama, sest ma arvasin, et ehk te oskate siit diivanite järgi vaadata kui väikene see tegelikult on. Hea kui me siia kolmekesigi ära mahume, sõpradest ja sugulastest ei tasu üldse rääkidagi.

Kohe kui me seda tuba nägime, teadsime, et see ei ole õige maja.

Panen siia ka põrandaplaani, et te ise näeksite kui palju seinu me oleks pidanud maha lõhkuma ja kui mõtetu on maja neljas magamistuba. Nii väike, et poleks isegi Pete kontoriks sobinud. Tal saaks seal toas töötades õhk otsa :)

Peale selle oli majas väga kitsas trepp, mis kogu maja tegi pimedaks ja kitsaks. Magamistoad väikesed, välja arvatud see kolmas seal katuse all. Samas mulle üldse ei meeldi igapäevaselt kolme korruse vahet mööda treppe joosta.

Köök oli küll ilus ja puhas ning vahetamist ei oleks vajanud, AGA see majapidamisruum seal köögi taga oli täiesti mõtetu ruumi raiskamine ja me oleks selle seina seal vahelt kohe maha võtnud. 

Kuna maja maksis juba niigi 50 000 üle meie piiri siis ei oleks seinade maha võtmine ja mõne ruumi juurde ehitus kõne allagi tulnud. Peale selle meile kohe üldse ei meeldinud see, et raudteejaam ja raudtee kohe meie aia taga asus. Seda enam, et rong ju peatud seal ja siis on võimalus kõikidel inimestel meie aeda passida. Ei kutsu just suvel aias päevitama :)

Kaotajateks jäid ka kõik need inimesed kes pakkusid maja number 3.
See maja oli juba mõnda aega turul olnud ja sellepärast me läksimegi seda vaatama, lootuses, et kui meeldib saab ehk hinda alla tingida (maksis 15 000 rohkem kui meie ülempiir). Esmane mulje sisse astudes oli positiivne, kuigi meile ei meeldinud, et see maja asus taas raudtee ääres. Majas oleks pidanud seinu maha võtma ja allkorrust laiendama. 

 Kokku 4 magamistuba koos katusealusega, mida oleks saanud kasutada ka magamistoana, aga kuna seal ei olnud avariiväljapääsu ja see polnud ametnike poolt magamistoaks kinnitatud, siis ei saanud nad seda reklaamida kui magamistuba. Muidu nägi see katusealune avar ja valge välja.
Siin põrandaplaan. 

Magamistoad olid OK suurustega, aga trepp katuse alla läks läbi ühe magamistoa. Nägi imelik välja ja mul oli raske ettekujutada kuidas siis seda tuba ja katusealust tuba kasutada. Oleks arvatavasti Greta magamistuba saanud ja ta mängutuba katuse alla (hiljem murdeealiste pesa :), aga seal toas lihtsalt ei olnud seda õiget tunnet. Kindlasti kui oleks pidanud selle maja ostma, siis oleks ma suutnud selle toa ilusaks ja funktsionaalseks muuta, aga see oleks siis selline ajab asja ära situatsioon olnud. Mul oleks endal olnud imelik magada toas kust trepp ülesse läheb.

Elu ja söögituba nägid koos välja sellised ja ma kahtlen, kas me söögilaud üldse oma pikkuse poolest olekski sinna ära mahtunud. Samas täiesti vastumeelne maja seest ei olnud. Pigem täitsa üks võimalikest.

Samas selle maja juures oli veel ka see suureks miinuseks, et autosid ei olnud seal kuskil parkida. Garaaz küll oli ja selle ees üks parimiskoht, aga Pete auto ei oleks sinna kindlasti ära mahtunud. Minu auto oleks, aga uksi ma lahti ei oleks saanud. 

Samuti ei meeldinud meile maja ümbruses asuvad kortermajad ja see, et Greta oleks pidanud seal kooli kõndima mööda raudteeäärset tühermaad. Kuigi tegu turvalise piirkonnaga siis jah see ei tundunud meile just eriti turvalise ja mõnusa ümbruskonnana. Vähemalt mitte selle raha eest mis me maja eest oleks pidanud maksma. 

Maja number 7 me tegelikult ei käinud üldse vaatamaski mitte, nii et kõik kes seda pakkusid, pakkusid mööda.

Selle majaga ma häbematult valetasin teile ;) Tegin teie peal psühholoogilisi inimkatseid :D Panin selle siia just sellepärast, et see maja näeb teistest teistsugusem välja. Selline inglaslik ja natuke romantiline (aga samas ka natuke kasarmu moodi nagu üks kommenteerija tabavalt ütles). No tegelikult välimuse poolest ei oleks meil sellise maja vastu midagi. Väga meeldiks sellise välimusega majas elada. Väljast näeb tõotav välja. See on küll ridaelamu, aga ridaelamu viimane maja. Oleks see sama maja eraldi, oleks kohe hoopis teine asi, aga noh siis oleks hinnalipik ka kohe automaatselt palju suurem.

 Maja ei läinud me sellepärast vaatama, et juba põrandaplaanist oli näha, et see on imepisike. Väiksem kui meie praegune. Kuidagi ei kutsu peaaegu kahekordset hinda maksma. Ühtegi seina ei ole ka võimalik maha võtta, et kas või 10 inimest korraga suure laua taha sööma saada.

Siin pildil on väid väikene laud, kui meie oma vähemalt kolm korda pikema söögilaua sinna ruumi paneks, oleks selle üks ots vastu diivanit. Pildil tundub juba selline pime ja umbne ruum olevat.

Siit pildilt on ka läbi kahe diivani näha kui väike see tuba on. Kuusk ei mahuks isegi tuppa ära, külalistest rääkimata :I

Ning nüüd lõpuks, nagu te juba arvata olete jõudnud, ostsime meie maja number 5! 

Uskumatu, et ainult üks inimene mainis seda maja. Kersti, sina oled võitja :) Tuleb välja, et meil on sinuga tõesti ühesugune maitse :) :) 

Tegelikult ma saan täitsa aru miks seda maja keegi ei pakkunud, sest kui ma uuesti selle kirjeldust lugesin, siis positiivset oli ikka väga vähe. Ma lihtsalt kartsin, et võib olla kui ma oma emotsioonidel kratist kinni ei võta siis te saate kohe aru, et tegu selle majaga ja nii ma siis kirjutasingi lihtsalt väga faktipõhiselt.

Lugu selle majaga oli aga järgmine.

See maja jäi meile oma välimuse poolest internetis kohe silma. Eraldi maja-suur boonus, näeb väljaspoolt ilus välja- jälle boonus. Asukoht oli ka OK, kui just välja jätta fakt, et asub suure tee ääres. Kui ma aga nägin, et majas vaid kolm magamistuba, ei kontorit, ei verandat ja kolmas magamistuba ka väiksemat sorti, siis jäi kohe valikust välja ja rohkem me selle maja peal aega ei raisanud.

Me ei olekski kunagi seda maja vaatama läinud, kui kinnisvara mees ei oleks meid sinna meelitanud. Ta ütles, et meil tasuks seda kindlasti vaatama tulla, sest selles majas on selle raha eest palju ruumi ja toad on suuremad kui üheski teises majas mida me siiani oleme näinud. 

No loomulikult ei vaielnud me vastu, vaid olime nõus maja vaatama minema. Ma ise olen selline kinnisvara fän, et ma võiksin vabalt iga päev maju vaatamas käia :)

Kohale jõudes nägi maja sama ilus väljast välja kui pildil. Mulle muidugi väga meeldis see rõdu maja ees, kuigi ega sellel mingit kasutust olema ei saa, sest oma kohvitassiga sinna automüra sisse kohvi jooma just ei kutsu.

Tegime majale tiiru peale ja pidime tõesti tõdema, et näeb avar ja valguserohke välja. Boonuseks ka see, et majas oli ilus puidust trepp. Majas küll ei olnud kontorit ja kuigi elu ja söögitoad olid üheteisega ühenduses, siis ilma verandata oli elutubade pikkus kokku lühem kui meie praeguses majas. Samas toad olid mõnusalt laiad. 

Meile meeldis. Majas oli mõnus aura ja tundus igati õige.

Kuigi majas oli vaid kolm magamistuba siis kaks nendest on väga mõnusa suurusega. Suuremad kui meie praegused. Üks osa Greta tulevasest toast on selline. Mahutaks ilusti narivoodi (mida Greta tahab) ja tuppa jääks veel väga palju ruumi üle. 

Kolmas magamistuba on ka selline kuhu mahub kaheinimese voodi ilusti ära ja seal on ka juba sisseehitatud väike riidekapp. Ajutiselt igati sobiv külalistetoana. Vannituba ka palju suurem kui meie praegune.

Peamine aga selle maja juures oli see, et sellel majal on nii palju potensiaali, et meie unistuste majaks saada. Kuna majal on ka garaaz, siis selle saab ümber teha 4ndaks magamistoaks, ehk külalistetoaks koos vannitoaga. Kui see tehtud siis praegune väike magamistuba saab kontoriks, kuhu siis võib omakorda selle lahtikäiva diivanvoodi panna mis praegu Greta toas on. Sel juhul oleks veel eraldi ekstra magamisruumi külalistele pakkuda, kui korraga peaks rohkem inimesi tulema.

All korrusele aga plaanime teha, kohe kui sissekolime, suure juurdeehitise, mis annaks meile suure avatud köögi ja veel ühe elutoa mis oleks ühendatud teiste elutubadega. 

Teame, et see kõik on võimalik, sest kinnisvara mees näitas meile meie majast kaks maja edasi olevat maja seest ja seal oli just sellised juurdeehitised juba tehtud ja see nägi super välja.

Läksime Petega sel õhtul koju ja ei saanud enam seda maja peast välja. Kõik tundus seal õige olevat. Ainuke negtiivne asi siis see autotee. Mina mõtlesin pigem selles suhtes, et kui me üks kord seda maja müüma hakkame siis saab see probleemiks olema. Ise me endi pärast nii väga ei muretsenud, sest elame ju ka praegu tee ääres ja tegelikult veel palju lähemal ja meie igapäevast elu ei häiri see väike taustahääl üldse. Kui aus olla siis suurema osa ajast me ei kuulegi midagi. Ainult Greta toas ja verandal on kuulda rohkem, aga mitte nii et häiriks. 

Siit on siis nähe meie uut tänavat. Selle kolmanda auto juures saab loodetavasti olema meie tulevane maja

Ja siit on näha kui lähedal see autotee meie majale on

Täpsustan, et see tee kus need autod seisavad ei ole sõidutee. No tegelikul siis ikka on aga selline kus vaid majaomanikud sõidavad.

Mängisime siis mitu päeva plusside ja miinustega ja saime aru, et meil ei õnnestu ühtegi paremat maja leida meile sobiva raha eest. Kui see maja oleks autoteest eemal siis oleks ta nii kallis, et me ei saaks seda osta. Praegu on maja aga meie hinnaklassis ja mitte isegi kõige tipus (oli olnud juba paar kuud müügis ja korra hinda alla lastud. Alghind oli üle meie piiri). Kinnisvara mees ütles meile kohe alguses, et ta teab, et majaomanik on valmis hinda veelgi alla laskma, sest ta tahtis kiiresti majast lahti saada ja mereäärde kolida. Tänu sellele me üldse saimegi mängima hakata plaanidega majale lisaehitusi teha. Muidu meil poleks selleks enam oma eelarves raha jätkunud. 

Lõpuks jõudsimegi Petega järeldusele, et seal majas oli hea ja õige tunne ning otsustasime oma pakkumise teha. Enne käisime maja ka teist korda veel vaatamas ja pakkumise tegime muidugi alles siis, kui me olime oma majale eelnevalt pakkumise saanud. Meil õnnestus hind veel 40 000 võrra alla kaubelda. Ma ei tea kas kallimalt olekski ostnud, sest siis ei oleks meil seda 40 000 juurdeehituse jaoks kuskilt võtta olnud ja noh sellist summat annab ikka aastaid koguda. 

Vot sellised lood.

Aga teie kahjuks olen ma otsustanud, et rohkem pilte või põrandaplaani ma siia preagu ei pane. Las me kõigepealt ikka kirjuta paberitele alla ja kinnitame, et see maja ikka saab meie oma olema. Vahepeal võib ju nii palju asu veel viltu minna või maja kontrolli käigus midagi ootamatut välja tulla.

Kord kui kõik korras ja oleme kolinud siis hakkan siia nagunii 'before ja after' pilte postitama. Kõike töid me loomulikult ühekorraga tehtud ei saa, sest selleks pole meil lihtsalt raha. Peamine on ehitada kohe köök suuremaks ja vahetada aknad. Ülejäänud asjad hakkavad tasapisi üksteise järel valmima. 

No vähemalt need on hetkel meie ootused ja lootused :) 

Järgmises postituses näitan ma teile aga maju mille hinnasildid on miljon naelast ülespoole.