KOOLIST JA LUGEMISEST

Järjekordne kooli postitus. 

Alustame sellest, et kui Gretal oli koolis Ülemaailmne Raamatupäev ja Greta minu tehtud Pipi kostüümiga kooli läks siis sai ta oma kostüümi eest auhinna :) :) ja kingituseks magneetilise järjehoidja. 

Eelmisel nädalal saime ka kooliaasta esimese nii nimetatud tunnistuse. Ma ei teagi kas siin algkoolis hindeid pannakse või ei, aga väikestele kohe kindlasti mitte. Enamjaolt antakse kirjalik ülevaada lapse arengust erinevates valdkondades. Greta arenguülevaade oli selline:

Nendele kes inglise keelest aru ei saa võin öelda, et kõik on nii hästi kui üldse olla saab :). Meile Petega isiklikult on kõige tähtsam, et Greta naudib koolis käimist ja õppimist. See kas ta ka oma teadmistega esirinnas on see meile vähemalt hetkel küll tähtis ei ole. 

Kuna lapsed on klassis erinevate vanustega, mõne puhul on vanuse vahe üsna suur, siis on üsna loomulik, et need kes on juba 5 aasta ja 6 kuu vanused need oskavad lugeda ja kirjutada paremini kui need kes pea aasta nooremad. Sellest vanusevahest aga ei ole erilist probleemi, kuna igat last õpetatakse vastavalt tema võimetele. Need kes on lugemises ees need ei pea tähti ja häälikuid mõtetult üle kordama ja need kes veel nii head lugejad või tähetundjad ei ole nendele ei panda survet peale, et teistega samal tasemel olla. Teatud aja tagant nende teadmised jõuavad enam vähem ühele tasandile nagunii.

Hetkel tehakse just nii, et iga laps saab temale vastavat tuge ja õpetust. 

Näiteks lugemis ja häälikute õppimise tunniks on lapsed jagatud eraldi gruppidesse vastavalt nende tasemele (Phonics groups). Need grupid ei ole mitte ainult Greta klassi vahel jaotatud vaid ka Greta paralleel klasside vahel. Näiteks kuna Gretal on hea ülevaade erinevatest häälikutest ja tähekombinatsioonidest siis on tema grupis temaga samal tasemel olevad lapsed nii Greta kui ka paralleel klassidest. Kui ta oli eelmise taseme grupis siis toimus tund tema klassis tema õpetajaga, aga nüüd läheb Greta koos osade oma klassi lastega selleks tunniks kõrval klassi kus õpetajaks on teise klassi õpetaja. Vastavalt kuidas lapsed arenevad liiguvad nad siis edasi (või mõnel juhul ka tagasi) nendes gruppides.

Minu arvates taas nii mõnus süsteem, et lapsi teiste klassi lastega 'ühendatakse'. Lastel on võimalus luua sõprussuhteid mitte ainult oma klassi lastega vaid ka teistega. Sama kehtib õpetajate kohta, et nendel on võimalus tundma õppida ka teisi koolis käivaid lapsi mitte ei piirdu vaid oma klassiga ja lapsed omakorda loovad suhteid erinevate õpetajatega. 

Koolis on vist kuskil üle 300 õpilase, aga tegu ei ole sellise Eesti standartite järgi oleva suur koolimajaga. Kool on ühekordne ja eraldi osana nii, et näiteks Greta klassi ja tema ühe paralleel klassi ruumid on omavahel ühendatud. Nende klasside vahel on kunstituba ja vajaduse korral liiguvad lapsed vabalt ühest klassist teise. Nii, et sellist suure kooli tunnet üldse ei ole, pigem rohkem sellise maakooli moodi. Noh tegelikult see ongi ju külakool, aga ka paljud linnakoolid on Greta kooliga sarnased. 

Siit paar, nüüd küll juba vana pilti, kooli muruplatsilt. Tänaseks on need lilled juba närtsinud.

Igal poolaastal annab kool ülevaate kui palju raha on kool erinevate üritustega kokku kogunud ja mida on tehtud eelmisel aastal kogutud rahadega. Kogu see raha kogumine toimub tänu ja läbi lastevanemate ühingu (Parents Association) kes teiste abiga üritused välja mõtleb ja need vabatahtlike abiga korraldab. Iga vanem on automaatselt selle ühingu liige. Kogutud raha läheb koolile ja kogu kool ja vanemad otsustavad koos kuida ja kus seda raha kasutada. 

Täpsustan siin ära, et riik annab ikka igale kooli teatud summa raha materjalide, raamatute, tualettpaberite, tehnika, remondi ja mööbli ostuks (või mida iganes veel). Lapsevanemad nende asjade eest maksma või raha koguma ei pea. Arvata võib, et ega need fondid suured ei ole, seda enam kui näiteks mõni koolimaja vajab suuremat remonti, aga siiski täiesti piisav, et lastel oleks kõik vajalik olemas. Ma isegi ei tea kas vanemate laste kooliraamatute eest peab maksma või ei. Minu teada lastele ei antagi kooliraamatuid hunnikute viisi koju kaasa, neid kasutatakse vaid koolis olles. Aga noh, eks aeg näitab :)

Üks osa raamatukogust

Nagu näha siis seemned on juba idanema pandud. Varsti istutatakse taimed kooli põllumaale.

Just eile saime selle lastevanemate ühingu uudistelehe ja seal oli öeldud kui palju mingi üritusega esimese poolaastaga on raha kokku teenitud ja mis on eelnevalt saadud rahade eest tehtud. 

Jõululaadaga saadi kokku £6340 

jõuluetendusega koguti kokku £526

Fun run £110

Spooky parties (Halloween-i peod väikestele ja suurtele lastele) £949

Christmas cards £615

Comedy and carry night £526

Pea igal reedel müüakse kooliväraval kooke. Igal klassil on üks reede millal nemad kooki müüvad (kookide hind tavaliselt 20 penni). Siiamaani on kokku kogutud koogimüügist £1136

Seega nagu näha võite siis esimese poolaastaga on kool kokku saanud £10 202!!! 

Minu jaoks täiesti ulmeline summa!

Seda enam, et tulemas on veel suvelaat, mis eelmisel aastal tõi sisse £6450 ja toob kindlasti samasuguse summa ka sel aastal.

Nii, et ühe õppeaasta jooksul kogub kool lastevanemate abiga koolile enam vähem £20 000!!!

Sellele lisaks toimub kooli õppeaasta jooksul ka mitu heategevusliku korjandust mille tulud lähevad eranditult vaid neile ja kool nendest korjandustest mingit kasu ei saa. Kui ma õigesti mäletan siis näiteks Comic Relief päeval korjati üle £500 Greta koolilastelt.

Homme näiteks saavad lapsed kooli tulla spordiriietega või riietada ennast kellegiks kuulsaks sportlaseks, et raha korjata Sport Relief heategevusorganisatsioonile. See üritus toimub üleriigiliselt igal aastal. 

Nii palju siis rahast.

Ma siin ühes koolipostituses juba mainisin, et Greta klassis olid hiljuti munad-tibud. Kahjuks oli Greta just sel päeval haige kui vanemad said ka kooli neid tibusid vaatama minna ja seega ma ise pilti nendest teha ei saanud. Eelmisel nädalal aga oli lastevanemate koosolek (see kus iga lapse jaoks on 10 min aega õpetajaga rääkida ;). Koridori oli taas välja pandud laste kaustad nende tehtud töödega ja ma leidsin sealt sellise lehe. 

Siit on näha kuidas munadest tibud välja koorusid. Ma arvan, et õpetaja on kirjutanud piltide alla selle teksti mida Greta on sellest protsessist jutustanud. Õpetaja ütles meile, et juhtus just nii, et paar esimest tibu koorusid välja siis kui oli õues mängimise aeg, aga kuna üks õpetajatest juhtus samal ajal klassis olema siis ta filmis seda ja pärast näidati seda suurel ekraanil kogu klassile (ja ma oletan, et ka teistele klassidele).
Paar näidet Greta töödest. Siin tegu riimivate sõnadega

Leidsin kaustast ka ühe vana joonistuse. Meid Petega ajas naerma kuidas õpetaja oli kirjutatut tõlgendanud :)

Greta järgmiseks eesmärgiks kirjutamise alal on, et ta õpiks hoidma sõnade vahet. Greta kirjutab meil pikad romaanid maha ka kodus, aga kuna ta kirjutab kõik sõnad üheteise otsa siis on tihti võimatu sealt midagi välja lugeda. Seda enam, et ega ta siis ju ei kirjuta õigekirjas vaid häälduse järgi. Praeguse ea juures on see väga hea, et ta häälduse järgi kirjutab ja õigekiri ei olegi eesmärgiks kui selliseks.
Siit on näha kuidas kõik sõnad on üheteise otsas. 

Selliseid kirjatöid ja lugemisi teevad nad koolis üks ühele õpetajaga (oleneb vist ka lapsest, aga neil on osa kirjutamisi mis on iseseiva tööna ja osa mis on täiskasvanu juhatamisel). 
Siit üks näide. Lastele loeti raamatut ja pärast pidid lapsed raamatu kohta paar lauset kirjutama. Abiks olid pildid. Kuna Greta eesmärgiks on õppida kirjutama vahedega, et tal endal oleks võimalik oma kirjatööd pärast ka lugeda, siis näiteks tema tööle pandi vaid kolm pilti mille kohta lause kirjutada. Seda siis sellepärast, et ta kirjutaks vähem, aga samas keskenduks parem sõnavahedele. Nii seletas meile õpetaja. Nägin, et osadel lastel oli pilte 5 või 6 

Lugemise ja häälikute õpetamisest ma juba rääkisin. Siin õpetatakse just häälikuid mitte tähestikku, sest tähestiku abil ei ole võimalik lugema õppida. 

Inglismaal on olnud palju juttu sellest, et mis viis oleks kõige parem lastele lugemise õppimiseks. On olnud aastaid kui koolides õpetatakse 'sight reading' viisil ja 'phonics' viisil, ehk siis kas siis sõnu välja hääldades või neid lihtsalt meelde jättes. Praegu on riigikoolidel taas kavas hääldamise põhjal õpetamine, kuna arvatakse, et see on õigem. No mina ei oska selle kohta midagi öelda. Oma töö kaudu olen kokkupuutunud mõlema meetodiga ja ma arvan, et ühele lapsele sobib üks viis ja teisele teine, aga samas mul on hea meel, et Greta õpib ikka hääldamise põhjal lugema. 

Klassis ei ole nii, et kõigil on üks aabits kust lugema õpitakse. Raamatuid mille abil lugema õpitakse on sadu erinevaid. Näiteks Greta on praeguse seisuga juba üle 90 erineva raamatu läbi lugenud. 

Raamatud on jaotatud erinevatesse gruppidesse vastavalt tasemele ja minu arvates on need super lahedad raamatud lastele. Mina ootan suure huviga alati uut raamatut, kuna need on lihtsalt nii toredate piltide ja lihtsate, kui mitte igavate juttudega. 

Iga esmaspäev, kolmapäev ja reede saavad lapsed uue raamatu mida nad peavad kodus lugema. Raamatuga käib kaasas lugemispäevik mille vahendusel vanemad ja õpetaja suhtlevad. Ühtegi raamatut ei saadeta koju kahel korral. Korra nädalas loeb laps õpetajale raamatut mida ta enne näinud ei ole. 

Greta on kohe hakkamas punase grupi raamatuid lugema. 

Greta kõige esimesed raamatud olid selles stiilis. Iga raamatu korral olid teatud sihtsõnad mille ära õppimisele pandi rõhk. Teised sõnad olid teksti lisatud lastele kas siis lugema proovimiseks või pildi järgi ära arvamiseks. Näiteks siin on sihisõnad 'I' ja 'like' ('like' nagunii ei saa häälduse järgi lugeda). Ülejäänud sõnad arvab laps kas siis pildi järgi ära või proovib välja hääldada kui küllaldaselt häälikuid tunneb.

Siin ka sellised lihtsad sõnad mida mitu korda tekstis korratakse. Esimesel paaril korral hääldab laps sõnad välja, lõpu poole juba loeb. Näiteks kuna raamatus on sõna 'too' siis võib eeldada, et Greta on 'oo' tähekombinatsiooni hääldamist juba oma phonic grupis õppinud ja ta peaks teadma, et seda hääldatakse 'uu'-na ja mitte 'o'-na.

Oeh, ma kindlasti seletan seda lugemis asja siin nii segaselt eesti keeles, aga noh las olla :)

Sellel pildil on näha millistele häälikutel selles raamatus rõhku pannakse. 

'

Siit väike näide kuidas meil see lugemine alguses toimus. Sõnaks mida pidi õppima oli 'the'. Sokid ütleb laps automaatselt ise pildile vaadates juurde ja kui ei ole kindel siis hääldades esimese tähe välja saab ta õigele vastusele jälile. Näiteks kui raamatus on pilt kus poiss lõikab paberit siis tekstis on tegelikult juttu papist, seega laps peab ikka vaatama mis tähega sõna algab, et õiget sõna mõistatada (card, paper). 

See video on filmitud üsna kooliaasta alguses (Greta 4 ja poole aastane). Ma proovin siin Greta tähelepanu siiski ka sõnale endale pöörata kui vaid harjumusest korrata. 

Lisan veel seda, et need videos mida ma siia postitusse panen on üsna pikad. Üldse ei mõtlegi, et te neid vaatama peate. Panen siia lihtsalt kõik kokku siis on endal ka kunagi hiljem hea vaadata. Lõigata ei viitsi kuna mul on palju kergem ja kiirem need videod otse mu kaamerat youtube postitada kui neid eraldi programmiga töötlema hakata. 

Mul kahjuks ei ole siia palju erinevaid video näiteid tuua sellest kuidas need raamatud vastavalt lapse arengule erinevad. Iga kord kui ma filmima hakkan siis saab kas poole  filmimise peal patarei läbi, või mälukaart täis või hakkab Greta lollitama. 
Pilti ka ei ole taibanud teha, kuna ma alles nüüd, kui olen tervet protsessi pikemalt jälginud, saan sellest paremini aru. Enne ma ei näinud mingit mõtet raamatuid niisama pildistama hakata :)
Igal juhul kord kui Gretal need peamised sihtsõnad olid selged siis hakkasid tekstid muutuma keerukamateks ja koos pikemate sõnadega mida laps pidi ise hääldades-veerides välja lugema. Siin tuleb siis abiks see kui sa õpid lugema häälikute põhjal, kuna see aitab sul tundmatuid sõnu lugeda. Loomulikult on inglise keeles nii palju sõnu mida ei saagi välja hääldada, aga tihti arvab Greta need teksti sisu põhjal ise ära. 
Lapsi innustatakse veerima. Algul veerid ja siis ütled sõna soravalt kokku.

See video on tehtud mingil ajal detsembris 

Praeguseks on Greta lugemine nii kaugel, et teda innustatakse veerimise asemel lihtsad sõnad kohe välja lugema et ta lugemis kiirust suurendada. Sellepärast ongi ta raamatud hetkel sellised kus palju kergeid sõna mida otseselt enam veerima ei pea. Kui aga on mõni sõna mida ta kohe ära ei tunne või peas kokku ei loe siis ta peab seda veerima ja siis kokkulugedes kõvasti välja ütlema.  
Greta just 5 aastaseks saanud.

Ma leidsin paar linki kus on näha näiteid erineva grupi raamatutest nendele kellel peaks rohkem huvi asja vastu olema, siin ja siin. Siit on näha mida endast mingi värvikoodiga raamatute grupp kujutavad. Greta järgmine grupp on kollane.

Nii palju siis lugemisest.

Sõprusuhetest ka natuke. Ma olen siin mingil ajal maininud, et Greta klassis on üks tüdruk, kes on väga armukade Greta sõprusest ühe teise tüdrukuga ja kuna ta on oma iseloomult selline käsutaja ja kamandaja (ta on pool aastat Gretast vanem) siis on ta Gretale juba pea kooli algusest peale probleeme tekitanud. Noh selline kolmnurga suhe. Greta otseselt ei kaeba ta peale, aga alguses muutus ta käitumine väga selle tüdruku sarnaseks (teatud liigutused, näo ilmed ja laused) ning tihti oli ta arusaamatuses miks see tüdruk talle teatuid asju ütleb jne. Me rääkisime sel teemal õpetajaga juba eelmisel koosolekul. Ajapikku on asi natuke nagu maha rahunenud. 
Paaril klassi sünnipäevapeol olen ma selle tüdruku poolt näinud väga inetut käitumist Greta suhtes ja kahel või enamal korral olen ma vahele astunud, et tüdrukule 'nina pihta lüüa' (siis sellises pehmes mõttes). Kui aus olla siis pani selle tüdruku vastused ja käitumine ka minu käed värisema, kuigi tegu oli vaid 5 aastase lapsega. 

Greta sünnipäevale see tüdruk ei tulnud ja ma olen kindel, et see oli selle tüdruku ema otsus, et vältida konflikti. Ma ise selle emaga eriti ei suhtle (just nimelt meie laste probleemide pärast), aga kui räägime siis on ta alati väga meeldiv. Ma arvan, et ei tasu nagunii meie probleeme omavahel arutama hakata, kuna mis mõte on hakata ütlema, et minu tütar ütles seda ja sinu oma seda, seda enam kui see teine tüdruk on osav valetama. Seega ma olen alati Gretale öelnud, et kui tal on mingi probleem siis rääkigu kohe õpetajale. Seda eelkõige sellepärast, et siis oleks õpetajal hea ülevaade mis nende vahel toimub.

Ma peaaegu ei oleks seda teemat sel korral koosolekul ülesse võtnud, kui ühel viimasel sünnipäeval ei oleks see tüdruk nii koledasti käitunud. See pani mind mõtlema, et huvitav kas ta ka koolis nii teeb, et võib olla Greta lihtsalt 'neelab oma pisarad alla' (nagu ta mulle vahel on öelnud). Tahtsin ka teada, et kas on midagi mida Greta koolis selle tüdruku suhtes valesti teeb ning kas oleks midagi mida me saaksime Gretaga teha, et olukorda parandada. 
Õpetaja ütles, et nad on probleemist teadlikud ja, et tegu on tõesti väga 'bossi' tüdrukuga. Nad on korduvalt tüdrukutega (Greta, Greta parim sõbranna ja see kolmas tüdruk) grupitööd teinud ja rääkinud õigest käitumisest ja tunnetest. Veel ütles õpetaja, et see tüdruk on tagasi tõmmanud, kuna Greta talle tegelikult hakkab vastu ja ei ole nõus ennast kamandada lasta, erinevalt Greta sõbrannast, kes seda teist tüdrukut kardab ning ei seisa enda eest väljas. Tänu Greta sõprusele on ka Greta parim sõbranna palju 'tugevamaks' saanud ja seega see probleemikas tüdruk on oma käitumisega tagasi tõmmanud ja enam nii 'agresiivne' Greta vastu ei ole. 
Tegelikult ongi robleem sellest tulnud, et Greta parim sõbrannal ei ole olnud küllaldaselt julgust vastu hakata ja kuna nemad olid probleemika tüdrukuga juba enne kooli sõbrannad siis see ajab asja nats keerulisemaks. Samas nad on võimelised ka kõik koos ilusti mängima ja kui tüdruk oleks normaalne siis nad kõik kolm oleks head sõbrannad. Alguses ju Greta vaid selle probleemika tüdrukuga mängiski.

Mul on selle üle hea meel, sest ma tegelikult olin natuke mures, et kui asi nii edasi läheb siis mis järgmisel aastal saama hakkab. Siis ta juba vanem ja oskab kindlasti oma õelust paremini kasutada. Nüüd aga vist tuleb välja, et see on tegelikult väga hea olnud, et selline probleem on just praegu esile tulnud ja oma lahenduse leidnud, kuna nooremas eas on seda palju parem lahendada kui vanemas. Õpetaja arvas ka nii. Plus nüüd kui Greta on sellega hakkama saanud siis ehk saab ka edaspidi, kuna eks selliseid inimesi tuleb ikka elus ette. 

PS. Mainin siin ära, et koolikiusamisega selle probleemi puhul kohe kindlasti tegu ei ole juhul kui kellegile jäi mu jutust selline mulje :)

Nii, tänaseks aitab :)
Ilusat kevade algust kõigile!