Ma arvatavasti hakkangi blogis aegajalt ülevaadet tegema kuidas siin Inglismaal see koolis käimine siis toimub. Endal ka kindlasti kunagi hiljem hea lugeda ja meenutada ning teil, kes te mujal elate, hea lugeda ja võrrelda.
Koolide valimisest ja sissesaamisest olen ma juba SIIN kirjutanud. Nüüd siis teen ülevaate sellest kuidas see 4 aastase lapse kooli saatmine ja seal käimine hakkab toimuma (praeguste andmete kohaselt).
Kuna jutt tuleb pikk siis ma lisan siia juurde mõned suvalised pildid, et oleks kergem lugeda. Mind tihti hirmutab lihtsalt pikk tekst seega kui viskan mõned pildid vahele siis ei tundu ehk nii pika ja piinavana. Kahjuks koolist mul siia pilte panna ei ole kuna oleks olnud imelik sinna kohe klõpsutama minna. Tulevikus kui ma Gretat kooli viima hakkan siis teen kindlasti kooli ümbruskonnas olevatest majadest pilti, kuna seal on iga maja nii ilus, et võtab lausa ahhetama :) Siit vaid tilluke näide.
Loomulikult ei ole kõik riigikoolid siin samasugused, aga kuna nad järgivad enam vähem sama õppekava siis väga suuri erinevusi ei tohiks olla. Erinevusi on ehk rohkem selles vallas kui palju on koolil raha kõike muud pakkuda ja kui andekad ja hakkajad on nii kooli juhtkond, õpetajad kui ka õpilased ise.
See oligi just üks peamisi asju mis mulle erinevaid koole külastades kõige enam silma paistis. Kohe oli näha mis kool oli ka õpilaste poolt armastatud.
Nagu ma juba siin blogis ükskord enne kuulutasin siis Gretal õnnestus koht saada mitte just meie kodulähedasse kooli, kuid kooli mis meile kõikide teiste nähtud koolide seast kõige rohkem meeldis. See kool on ka oma tulemuste põhjal üks väga heal tasemel kool ja mis peamine, see asub väga heas piirkonnas.
Kõikidel vanematel ei läinud sugugi nii hästi. Näiteks Greta lasteaiast ei saanud nii mõnigi laps sisse kooli mis asus nende majast 400m kaugusel. Ühel lapsel läks isegi nii halvasti, et talle ei pakutud üldse kohta ühesgi koolis. Öeldi, et nad peavad ootama päev enne kooli algust ja alles siis saavad nad öelda kus koolis on nende lapse jaoks vaba koht. No täiesti jube küll niimoodi kooliteed alustada, et isegi nädal enne kooli algust veel ei tea kus koolis su laps käima hakkab. Milline stress, õudne.
No see selleks.
Meie aga käisime siis eile Greta uues koolis uutele lastevanematele mõeldud infohommikul. Pete ootas seda hommikut ka pikkisilmi kuna tema ei olnud kooli veel omasilmaga näinud. Ega ta eile ka rohkem kui kooli aulat ja paari koridori ei näinud aga vähemalt kuulis mida direktor ja paar õpetajat kooli kohta rääkisid. See oli tõeline mõnu istuda saalis koos teiste vanematega, kellega on kohe näha, et sobid kokku. Mida ma selle all silmas pean on see, et kui me käisime oma kodulähedast kooli vaatamas siis sealsed vanemad nägid küll kõik välja väga erinevad meist. Ma loomulikult proovin läbisaada kõikide inimestega, kes iganes nad on, aga siiski on palju meeldivam suhelda inimestega kellel on enam-vähem sama sotsiaalne ja kultuuriline tagapõhi kui sul endalgi. Pete sai saalis istudes kohe enda kõrval oleva pereisaga jutule ja neil sujus see vestlus nii libedalt, et ma arvasin, et hakkavad lausa telefoni numbreid vahetama :)
Nagu me hiljem teada saime siis sai Greta sinna kooli sisse vaid tänu sellele, sel aastal tehti üks lisa klass juurde, et mahutada ära kõik soovijad. Seega kahe klassi asemel on järgmisel aastal kolm ja igas klassis 30 last (kokku siis 90 nelja aastast alustamas). Selleks, et lapsed kooli ära mahutada ehitatakse suvel kooli juurde ekstra klassi jaoks eraldi madal palkmaja. Vist midagi sellist mis tuuakse kohale ja pannakse koha peal kokku. Seda aga ei saa enne tegema hakata kui algab suvevaheaeg 23 juulil. Jah, siin saavad riigikooli lapsed alles juuli keskel (õigemini lõpu poole) suvepuhkusele. Erakoolide omad umbes juuli algul.
Sel aastal alustavad kõik 4 aastased lapsed kooli minemist korraga. See tähendab, et kõik lapsed kes on septembriks 4 aastaseks saanud lähevad korraga kooli. Eelnevatel aastatel on olnud, et lapsed kes saavad 4-seks alles, näiteks kevadel või suvel, need lapsed võivad alustada natuke hiljem või siis poole kohaga alguses. Tegelikult on ka nüüd lapsevanematel õigus oma kevade või suve last alguses pooleks päevaks kooli panna, kui selleks peaks soovi olema, aga kooli kogemuste põhjal on peale paari nädalat kõik lapsed ikka täiskohaga koolis käima hakanud seega see aeglasem algus ei ole ennast kuidagi ära õigustanud. Õnneks on Greta kooli mineku ajaks juba 4,5 seega ei ole ta nii väike kui näiteks Pete õepoeg, kes alles augusti keskel 4-seks saab ja siis kohe järgmine kuu kooliteega alustama peab. Nii, et ühes klassis saab olema lapsi kes on just 4 aastaseks saanud ja lapsi kes saavad kohe 5 aastaseks, ehk siis pea aastase vanusevahega.
Klasside nimetus on järgmine. Kõigepealt on Reception ehk siis nagu algklass (eelkooliks seda nimetada ei saa kuna eelkool (preschool) siin maal on lasteaed kus lapsed käivad vanuses 3-4 aastat, 3 tundi igal hommikul). Algklassis küll veel mängitakse ja õppimine käib enamuselt ikka läbi mängu aga nad ikka hakkavad kohe ka lugema ja kirjutama õppima ning alklassi lõpetades on sel alal juba üsna meistrid. Peale reception-it tuleb Year 1, Year 2, Year 3, Year 4, Year 5 ja Year 6. Sellega lõpped algkool ja algab teiseastme kool ehk Secondary School (põhikool vist eesti keelt arvesse võttes). Seega põhikooli alustavad lapsed 11 aasta vanuselt.
Et lastel oleks kooliminek sujuv ja rõõmus kogemus siis algab juba nüüd eeltöö selleks. Järgmisel nädalal on lapsed kutsutud kooli praeguste reception klassi laste ühte tundi vaatama. Nii umbes 45 min. Kuna on nii palju uusi lapsi siis need lapsed on jaotatud eri päevade vahel. Meie oleme järgmisel nädalal ära seega Greta jääb sellest kõigest kahjuks ilma.
Juuli alguses on lapsed uuesti kooli kutsutud aga siis juba kogu klass korraga. Nad jäävad nii umbes tunniks ajaks ise klassi oma õpetajaga tutvuma ja muidu juttu ajama. Vanemad on sel ajal vaateväljalt ära. Peale seda toimub väljas Teddy Bears' Picnic, ehk siis piknik kuhu iga laps saab oma karvase karu ja võileivad kaasa võtta. Sellest võtavad osa ka lapsevanemad. Nagu ma aru sain siis selleks ajaks ei ole iga laps veel oma tulevasse klassi jaotatud ja nad ei tee seda proovitundi selles klassis kus nad hiljem õppima hakkavad kuna selleks ajaks ei ole veel kolmas klassiruum valmis. Kui aus olla siis ma isegi ei tea mida nad sellel ajal praeguse reception klassi lastega teevad kuna suvevaheaeg algab alles 23 juulil. Arvata võib, et võib olla nad lihtsalt mängivad tunnikese kuskil õues või teevad midagi aulas.
Sellele järgneb kodude külastus. Vahemikus 5-10 september külastavad õpetaja ja õpetaja abi laste kodusid. Selleks ajaks on loomulikult lapsed juba klasside vahel ära jagatud ja koju tuleb ikka see õpetaja, kes ka last koolis õpetama hakkab. See külastus kestab umbes 30 min ja see võimaldab nii lapsel kui õpetajal üksteisega lähemalt tutvuda lapse omas keskkonnas.
11 septembril alustavad poole päevaga koolis käimist kevadel ja suvel sündinud lapsed. Greta näiteks on siis koolis hommikul ja jääb kooli kuni 12.30. Sügise lapsed tulevad kooli pealelõunat ja jäävad kuni koolipäeva lõpuni kella 3.15ni.
12 septembril tulevad sügisel sündinud (ehk siis kõige vanemad lapsed) kooli hommikul ja pealelõunat taas kevade ja suve lapsed.
13 septembril tulevad sügise lapsed kooli terveks päevaks aga suve lapsed ainult hommikuks ja kevad lapsed vaid pealelõunaks
16 septembrist alates aga läheb päris elu lahti ja kõik lapsed hakkavad iga päev 8.55 -15.15 ni koolis käima (nädalalõpul loomulikult mitte)
Nagu näha siis toimub selline jupikaupa kooli minemine vaid kolm päeva (ja mitte 3 kuud). Väiksemate gruppidena alustamine aitab lastel paremini kohaneda ilma, et nad end suures rühmas kohe üksikuna või kurvana tunneks.
Ah jaa, kevade, suve ja sügise lapsed on kolme klassi vahel tasakaalukalt ära jaotatud. Mis tähendab, et ei ole nii, et ühes klassis on hästi palju vanemad lapsi ja teises palju nooremaid.
Koolis saavad lapsed valida kas kodust kaasavõetud toidu või koolis pakutava sooja toidu vahel. Toit valmistatakse koolis koha peal ja päeva hind on £2. Menüü on internetis olemas nii, et iga lapsevanem saab ise vaadata mida laps ees oleval nädalal koolis sööb. Saab ka nii, et osa päevadest sööb laps koolitoitu ja osadel päevadel kodunt kaasavõetud toitu. Kuna meie käest ei ole veel küsitud midagi koolilõunate kohta siis ei ole ka meie veel selle mõelnud. Ma arvan, et alguses pakuks Gretale mõnu kodust oma lunch box kaasa võtta ja siis hiljem, kui ilmad külmemaks lähevad, koolilõunat sööma hakata. Koolilõuna oleks ikka nii palju mugavam, jääks ära see igapäevane nuputamine mida lapsele kaas panna ja soe toit on ikka soe toit. Aga noh, see on praegu see kõige väiksem mure.
Üldse on see kool väga avatud, et lapsevanemad tuleks kohe küsima kui midagi on arusaamatut, kui nad tahavad uurida midagi oma lapse kohta, või kui midagi muret teeb. Loomulikult ei ole seda võimalik teha iga päev just enne tundide algust aga väiksemate küsimustega oli lubatud koju minemise ajal õpetajat tülitada küll. Kui on midagi pikemat mille üle arutada siis tuleb eelnevalt aeg kinni panna. Sellele lisaks on koolil ka oma veebileht, kuhu pannakse kõigile muule infole lisaks ülesse ka iga nädal ilmuv kooli uudisteleht. Selle kaudu jõuab värske informatsioon vanemateni ja hoiab kooli ja kodu suhet ilusti elus.
Kohe kooliaasta alguses saadetakse meile ka ülevaade sellest mida hakatakse ees oleval aastal õppima ja juhised mida meie saaksime lapse heaks teha, või kuidas teda suunata. Kooliaasta alguses saab toimuma ka eraldi koosolek kus seda kõike meile lahti seletatakse.
Mulle väga meeldib selle kooli lähenemine õppimisele ja lapse arengule. Näiteks meile öeldi kohe, et kooli eesmärk on lapsi ettevalmistada põhikooli astumiseks ja saavutada selleks ajaks laste üldine väga hea tase AGA lastel lastakse koolis ikka lapsed olla vastavalt nende eale. Et 4 aastastest ei hakata 5 aastaseid tegema vaid neil lastakse ikka 4 aastased olla ja tehakse kõik, et need 4 aastased saavad areneda kõik arenguetapid mida 4 aastane laps vajab ning alles siis algab eeltöö järgmiseks eagrupiks. Iga lapse iseloom ja oskused võetakse arvesse ja iga laps saab olla see kes ta on (nii palju siis kui seda piirid siiski lubavad). Seda oli ka tunda kui ma esimest korda kooliga tutvumas käisin, kuna kõik lapsed tundusid tõesti väga vabad ja enesekindlad ning näitasid ülesse suurt armastust oma kooli vastu.
Kool on oma eesmärgiks võtnud ka, et iga laps saaks mõelmat ajupoolt küllaldaselt arendada (nii ütles direktor :) seega on lastele võimaldatud laias ulatuses muusika, draama ja kunstitunde. Year 3 (ehk siis kui lapsed on 7 aastased) hakkavad nad plokkflööti muusikatunnis õppima ja Year 5 (9 aastaselt) saavad valida kas hakkavad trompetit või klarnetit mängima. Kõik need muusikatunnid on tasuta ja tasuta on ka pillide rentimine.
Kooliprogrammile lisaks pakutakse 20 erineva tegevusringi mis enamuses on kõik tasuta. Ainult need ringid mis on mingi teise firma poolt väljaspoolt kooli sissetoodud, nende eest peab väikese summa maksma. Greta vanustele loomulikult veel neid ringe ei ole kuna neil on koolipäev iseenesest juba küllaltki pikk ja väsitav aga järgmisel aastal on ka tal juba võimalus osadest ringidest osavõtta. Reegel on, et mida vanemad lapsed seda rohkem erinevaid ringe nendele on pakkumisel.
Ringe aga on tõesti igasuguseid alustades tavaliste ringidega nagu prantsuse keel, koorilaul, male, kitarr, jalgpall, näitegrupid, kunstiringid ja erinevad spordiringid kui ka golf, netpall ja aquathlon (ma ei tea mis see eesti keeles oleks aga selline sport kus algul ujud ja siis jooksed. Pagulane kindlasti oskab õige eesti keelse nime sellele spordile anda :D). Koolil on ka oma välisujula kus iga klass regulaarselt kord nädalas ujumas käib, nii kaua kui ilm seda muidugi lubab (tihti isegi oktoobris veel).
Praegu vist ei tulegi midagi muud meelde. Koolivormist ma sel korral rääkima ei hakka aga kuna mul on plaanis see nagunii juuli alguses ära osta siis eks ma kirjuta ja näita seda siin juba eraldi postitusena.
Kui me eile koolist lahkusime siis küsisime Gretalt mida ta asjast arvab. Tema vastas, et igav oli. Õigus ka, kuna lapsi ei soovitatud sinna infohommikule kaasa võtta siis me lugesime talle enne sõnad peale, et ta vaikselt istuks ja endale ise tegevust leiaks ja loomulikult oli siis lapsel seal igav seda täiskasvanute juttu kuulda.
No ja kui aus olla siis mida oskab üks 4 aastane laps ikka arvata kooli minekust kui ta ei ole enne elus sellise asjaga kordagi kokku puutunud. Oleks siis veel, et vanem vend või õde käib juba koolis ja sedasi koht tuttav aga Greta ei oska ju seda koolis käimist endale kuidagi ettekujutada. Igal juhul paistab, et teda see eriti ei häiri. Ma olen talle ikka rääkinud mis toimuma hakkab aga ma ei ole asjast suurt tsirkust teinud ja kooliskäimist ei ole ma samuti taevani kiitnud. Pigem olen ma talle rõhutanud, et alguses on kõik talle seal kindlasti võõras ja kõik lapsed ka võõrad nii, et harjumine võtab natuke aega. Tegelikult sai sinna kooli sisse ka Greta lasteaiast üks tore poiss, kellega me väga hästi läbi saame ja kellega me, kui aega on, ka lasteaia väliselt suhtleme, seega päris üksi Greta seal olema ei saa. See aga ei ole kindel kas see poiss ka Gretaga ühte klassi satub. Tegelikult saaks oma soovi neid ühte klassi sobitada ka direktorile avaldada, kes seda siis teeks kui võimalik, aga ma ei ole veel mõelnud, et kas seda tasuks teha või ei.
Täna hommikul kui Greta oma kähiseva häälega ärkas oli ta natuke paanikas, et kas ta siis nüüd ei saagi kooli minna :) Noh see ainult näitab kui palju ta sellest koolis käimisest aru saab :)
PS. Ma kujutan ette kui imelik võib olla seda kooli mineku juttu lugeda Eestis elavatel inimestel, kelle lapsed on just suvevaheajale pääsenud :) Meil siin aga veel koolis käimine täies hoos ja tõesti tundub, et juba üsna pea läheb see trall ka meie peres lahti...






Triatlon peaks olema see spordiala.
ReplyDeleteJohannes ka pidi minema 6-aastaselt kooli. Eestis on see piir 1.oktoober. Tema klassis käib ka üks peaaegu aasta vanem poiss. Laura läks ka kooli 6-aastaselt, tema küll ei pidanud minema aga ta oli juba nii tubli ja terve lasteaiarühm läks kooli. Tema, kes oskas lugeda, kirjutada, arvutada oleks pidanud siis minema segarühma koos kolme aastastega... Temagi on klassis kõige noorem.
Siin on jah suvevaheaeg juba ligi nädal aega :)
Väga huvitav on lugeda erinevustest, laiendab silmaringi ja aitab mõista kitsaskohti ja häid pooli erinevates süsteemides.
ReplyDeleteMeil on kooliminek ees järgmisel aastal ja ka siinne süsteem on natuke erinev.
Igal juhul loen huviga sinu selleteemalisi sissekandeid.
Kersti trialton on selline kus on 3 spordiala järjaest. See millest mina kirjutan seal on vaid 2 :)
ReplyDeleteJah tõesti Eestis lähevad ka 6 ja 7 segamini kooli olenevalt sünnipäevast või olenevalt kas laps on juba kooliküps või ei aga minu arvates 6 ja 7 aastase lapse arengu vahe ei oli ikka nii suur kui just 4 aastaseks saanud ja kohe 5 aastaseks saanud lapse vahel. Just 4 saanud on ikka tunduvalt beebikam (heas mõttes siis) 5-se kõrval, eriti veel kui tegu poisiga. Ma vaatan Pete õepoega ja tema on veel küll selline väike põrnikas, et kainuke asi mida tema teha tahab on lihtsalt ringi joosta. Nii raske on ettekujutada, et 2 kuu pärast läheb ta kooli :)
Riina, tore et sulle see teema meeldib, ma siis kirjutan aga julgesti kui midagi jälle kirjutada on :)
Huvitav lugeda teie lapse kooli panemise-minemise kogemusest. Väga hea kool kindlasti, kus lapsevanemaid nii põhjalikult teavitatakse igast asjast. Jäi silma, et mainid ümbruskonna etnilist ja demograafilist koosseisu, mistõttu oma last elukohakooli panna ei soovinud. Imelik, et teil tsurkasid seal nii palju on, piltide järgi paistad elavat heas rajoonis. Aga see selleks, oma lapsele peab muidugi valima parima võimaliku.
ReplyDeleteKahjuks ei oska ma Sind aidata tõlkida seda sõna sobivaks eestikeelseks väljendiks,aga kuna tegemist kreekakeelsete sõnadega, siis saab vähemalt iga eurooplane neist niigi aru.
Pagulane, tsurkasid meil siin ei ole :) ja elame ikka mõne teise ümbruskonnaga võrreldes vägas heas kohas nii, et otseselt me kobiseda ei saa. Kui asi hull oleks siis oleksime ammu kolinud :)
ReplyDeleteTegelikult see meile kõige lähedamal asuv kool (kuigi kõik 3 lähedal asuvat kooli on peaegu sama kaugel me majast ainult eri suunda) on meie borough üks parimaid, viimaste andmete järgi (kiriku koolidega koos). Sellegi poolest on meist mitte väga kaugel ka sotsiaalmajad ja loomulikult käivad siis nende lapsed siin meie koolides. Ühe kooli juures on see vaatepilt ikka väga hale kus enamus emadel on selg kaelas rippuva odava kullakoorma all longus ja keha tatoveerinkutega lapitud, endil selline uimane pilk silmades. Eks nendes koolides ole ka normaalseid inimesi loomulikult aga noh ma parema meelega ikka paneks lapse sinna kooli kus rohkem meiega sarnaseid inimesi :)
Aga noh eks raske iseloomuga inimesi leidub igal pool ja olen täiesti kindel, et kuigi Greta uues koolis on ikka suurem osa haritud ja eeskujulikud inimesi siis leidub ka nende hulgas vanemaid kellega on konfliktid kerged tulema :)
Aeg näitab, peamine ikka, et lapsel oleks hea olla.
Duatlon siis :)
ReplyDeleteTüdrukutel pole võibolla vanusevahe nii märgatav aga poistel on küll. Johannese kasvatajad olid ikka tõsiselt üllatunud kuuldes kui hästi tal koolis läheb. Tal on mõistus küll teistega samal tasemel või paremgi, aga kõiges muus ikka palju teistest maas. Ta suhtleb ka nooremate klassi lastega sest nendega on ta samal tasemel. Ja see lärm mis neil klassis on ja kõik muu stress tekitab tal kohutavaid peavalusid ... Oleks ta sündinud 5 päeva hiljem oleks olnud omasugustega ühes klassis. Ja oleks seda ette teadnud oleks kooli pikendust nõudnud. Aga võibolla see ongi tema eripära ja ta on teistest erinev, kahjuks seda kaasõpilased ei suuda mõista ja kahjuks kannatab Johannes. Nüüd koostöös õpetajaga on asi küll juba palju parem kui varem.
Kersti, jah tõesti see vanuse vahe võib veel pikalt tunda anda.
ReplyDeleteSellegi poolest tundub mulle 4 aastase lapse ja 5 aastase lapse vahe ikkagi palju suurem. Selles mõttes siis, et kujuta ise ette kui JOhannes oleks pidanud sul 4 aastaselt lugema ja kirjutama õppima. Seda, et inglise keeles ju veel ei loeta nii nagu kirjapilt on seega veelgi keerulisem.
5 aastasel on vähemalt aasta jagu olnud aega elada ja harjutada ning ealiselt lugemisele natuke lähemal olla. 6 aastane siiski on ju juba palju rohkem võimelisem lugema kui 4 aastane seega see vahe 6 ja 7 aastaste vahel ei ole nii suur (võrreldes 4 ja 5 aastastega).
Aga jah mõne lapse puhul on see vahe veel eriti tunda.
Kas nad ei ole mõelnud Johannest aastat kordama jätta, et tal nii palju pinget peal ei oleks ja saaks omaealistega koos õppida?
Johannes on mõistusega teistest nii palju ees, et ma kardan et see ei teeks talle head. Kardan et tekib mahajäämus. Aga küll ta harjub ja lepib olukorraga ja eks me püüa ka teda karastada et ta kõik kohe niiväga südamesse ei võtaks :)
ReplyDeleteKas tõesti 4-aastastel nõutakse juba lugemist? Meie lapsed on küll ka viieselt lugema õppinud.
Aga Eestis ei nõuta esimese klassi lastelt soravat lugemist. See tuleb küll igati kasuks ja lapsel on lihtsam kui oskab lugeda, aga see pole tingimuseks. Õpetaja rääkis et kui raske on kui üks loeb soravalt ja teine vaevu veerib, siis nendel hakkab igav kes oskavad ja ongi kisa ja lärm platsis :)
4-5 aastasel on ikka jah suurem arenguvahe kui 6-7 aastasel aga eks siin ka sõltu kõik lapsest :)
Marta sündis oktoobri lõpus ja ilmselt jääb veel aastaks sõime kui juba kuu vanemad lähevad aia rühma, sest 1.okroobrist jookseb see piir. Parem lahutada nad praegu kui enne kooli minemist.
Tundub vist jah, et siis tegu rohkem Johannese iseloomuga, eriti veel kui ta mõistusega teistest nii palju ees on.
ReplyDeleteGreta ei pea praegu veel midagi oskama (kuigi ta oskab oma nime ja paari muud sõna ning nubreid kirjutada) aga koolis hakkavad nad ju ka kohe tähti ja lugemist kirjutamisega pihta. Eesti keeles on nii kerge kirjutada, kirjutad nagu ütled sõna seega kui tähed on selged siis aiana kirjuta (t, d ja g, k jne ikka lähevad segamini ja topelt tähed ka aga vahemalt saab sõna kergelt kätte). Inglise keeles aga sa pead teadma kuidas mingi sõna kirjapilt on ja kuidas seda hääldatakse. No näiteks sun ja son on kaks erinevat sõna aga hääldadakes samamoodi.
Ega ma praegu täpselt ju ka ei tea mida nad seal koolis tegema hakkavad rohkem kui tutavate laste kaudu ja mida ma ise koolis töötades nääinud olen. Selles olem ma aga küll kindel, et selleks ajaks kui Greta järgmine aasta märtsis 5 saab loeb ja kirjutab ta juba.
Ma arvan, et ta saab sellega hakkama ags siiski, kas on ikka vaja, et 4 juba kirjutaks ja loeks??
Jah, nõus, natuke vara. Iseasi kui laps ise huvi näitab ja soovib õppida.
ReplyDeletetere, olen yks salajane lugeja sul :) lasteaia ja nyyd kooliteemad on lemmikud. hoian edaspidi silma peal just neil postitustel. meil algab kooliaasta jarg sygis (uk-s) hea end kurssi viia
ReplyDeleteparimatega, marit
Tere Marit, nii tore, et sa enam salajane ei ole :)
ReplyDeleteMa võin siis nüüd julgesti hakata kooliteemalisi postitusi tegema kui tean, et huvitundjaid on rohkemgi kui arvasin.
Minu jaoks ka huvitav teema, sest omalgi see ju siin paevakohane.
ReplyDeleteTundub toesti tore kool, mulle jai silma see kodude kylastus, kui personaalne lähenemine. Väga positiivne ja ehk ka distsiplineeriv sellistele probleemsetele peredele. Ainus mis mul kysimärki tekitas, et kui klassid on nii suured, 30 last, kuidas nad kyll personaalselt läheneda suudavad, see on kahtlane. Vôi on klassis mitu ôpetajat? Jagatakse gruppidesse ja igal grupil oma juhendaja?
Mina siin paanitsen, et Ato peab kooliaastat alusama viiepooleselt, sest ta on sundinud detsembri lôpus ( itaalias lahevad yhte klassi kôik samal aastal kuueseks saavad). Aga teil lausa neljased juba koolis, see toesti tundub liig mis liig. Eestis neljased on veel taitsa tited, magavad paeval mitu tundi lôunaund. Itaalia poliitika on selline,e t ei ole môtet alustada kirjutamise, lugemise, arvutamisega liiga vara, sest seda mida omandab neljaaastane aasta jooksul, omandab kuuene kuu ajaga. Milleks siis see varane pushimine...hakkavad kôik lugema ja kirjutama.
Poiste ja tydrukute sotsiaalne valmisolek on ka minu arvates väga erinev. Kuskilt jai silma, et vahe on lausa 1,5 aastat. Imelik, et sellest nii palju räägitakse, aga kooliprogrammides ei arvestata sellega vaat et kuskil.
Suusi, minu teada tulevad väga paljudest koolidest õpetajad koju lapsega tutvuma seega see ei ole vaid selle kooli erapära. Kui koju ei tulda siis minnakse lapsega lasteaeda (või kuskile mängurühma) tutvuma. Aga jah see on õpetajatele minu arvates väga kasulik näha millisest kodust laps tuleb.
ReplyDeleteMa arvan, et ega nad nüüd hullult personaalselt ei hakka jah iga lapsega 'lähenema' :) Mulle tundub et see personaalsem lähenemine on selline mis toimub mitme aasta jooksul. Noh näiteks, et kui nad juba teavad millise iseloomuga su laps on ja mis on tema kalduvused siis seda ka võetakse arvesse mingi asja puhul hiljem. Vähemalt mina märkasin seda kui direktor tutvustuspäeval rääkis koolist ja näitas erinevaid fotosid ning siis kommenteeris neid.
No ja kui juba kool ise sellist asja esile toob siis on see suur asi kuna eks seda ju tõesti nii suurte klasside puhul on üsna raske teha ja igas koolis see nii ei ole.
Aga jah UK on tavakoolide klassides alati 30 last (väljaarvatud kui kooli ei ole nii palju tahtjaid ja kohti on üle). Erakoolides on klasside suurus poole väiksem ehk siis 15 last.
Klassis on üks õpetaja ja üks õpetaja abi. Tavaliselt ongi klass jaotatud väikesteks gruppideks. Sellist tahvli ees pinkides istumist nagu minu kooliajal oli ei toimu ühesgi koolis. Klassiruum on täiesti teistmoodi kujundatud ja palju tehakse hoopis põrandal maas istudes (kirjutatakse siis ikka laua taga)
Üks grupp näiteks mängib iseseisvalt, teine näiteks teeb mingit ülessanet abiõpetajaga, kolmas midagi muud ning päris õpetaja kutsub samal ajal lapsi üks haaval lugema. Pärast istuvad kõik ühes grupis kui õpetaja midagi neile seletab ja siis jaotatakse lapsed taas gruppidesse (see lihtsalt üks näide :). Kui klassis peaks olema erivajadustega laps siis temal on tavaliselt veel eraldi abistaja kaasas olenevalt lapse vajadusele. Kui ma enne töötasin siis ma nii saingi erinevatesse koolidesse sisse piiluda kuna käisin mõnikord oma klientidega koos koolis neid 'suunamas' (abistamas).
Jah Eesti neljastega ei saa tõesti võrrelda kuna siinsed on juba täiesti suured tegelased 4 aastaselt. Päeval ei magata juba ammu enam :) Mina ka ei poolda kuidagi seda nii varakult kirjutama ja lugema õppimist eriti veel kui see on ju tegelikult üsna keeruline. Ma ei saa lihtsalt aru milleks?
Samas aga kui MOntessori meetodit järgida ja kõrvalt vaadata siis seal ei sunnita ühtegi last kirjutama või lugema ja enamus (mitte küll kõik) neist lastest ISE tahavad seda teha ja on täiesti suutelised juba lihtsaid sõnu kirjutama ja tunnevad tähti 4 aastastena.
Koolides aga kahjuks sellist meetodit ei kasutata. Samas aga ega ma ei saa ka midagi paha koolisüsteemi kohta öelda. See erineb ikka väga palju Eesti omast ja on väga lastesõbralik ja FUN. Kui veel on hea kool siis on enamus lapsi (pean silmas ka vanemaid lapsi) väga motiveeritud ja innukad õppima.
Aga jah ma tõesti ei tea miks siin ei ole sellist lasteaiasüsteemi et lapsed käiksid lasteaias kuna 6steni ja siis alles kooli. Igal pool mujal (isegi Ameerikas ) on see süsteem enam vähem sama aga siin algab kõik kuidagi hirmus vara.
Aga eks Septembris saan siis täpsemalt teada kuidas asjad toimivad :)