VARESELE VALU, HARAKALE HAIGUS...

Ma olen siin teisipäevast alates imelikus 'haiguses' olnud. Tegelikult algas mul kerge kõhuvalu ja kõhupaisumine juba mõned nädalad varem aga siis sai ikka elada veel. Kõhupaisumise all mõtlen ma seda, et kui oled natukene söönud siis on tunne nagu oleks terve arbuusi alla neelanud ja nagu kõht tahaks ennast keha küljest lahti rebida. Mõnel päeval kadus see arbuus kõhust öö jooksul ära, mõnel päeval ärkasin ka hommikul veel tundega nagu oleks 7 kitsetalle mulle öösel kivid kõhtu õmmelnud. Kõige imelikum selle juures on veel see, et tavaliselt on selline kõhupaisumine tunnusmärk kui inimesed on tundlikud nisutoodetele, suhkrule ja pärmile AGA minu menüüst on need asjad ju juba ammu ilma eemaldatud. 
Kuna mul ei ole mitte kunagi enne sellist asja olnud siis läksin arsti juurde, kes arvas, et tegu lihtsalt kerge ärritusega ja, et see läheb ise mööda. 
Kui aga nädal hiljem mu kõht üha rohkem valutama hakkas ja arbuus mu sees vastavalt asendile valu tegi siis ei tundunud see asi kuidagi õige. Seda enam, et ühel päeval oli ainult normaalne lamades voodis olla, oli isegi 37,8 palavik ja püsti seistes tuli nõrkuse tunne peale. Õnneks õnnestus mul kohe järgmiseks päevaks arstile uuesti number saada. Pete jäi ka koju, kuigi tal on praegu tööl nii kiire, kuna ma kartsin, et kui ma arstile üksinda lähen siis kindlasti minestan kas autorooli või ootesaali ära. Seda enam, et järgmisel päeval (täna siis) oli ta nagunii juba kodustöötamiseks luba küsinud kuna meil oli hommikul Greta uues koolis lastevanemate koosolek (sellest tuleb eraldi postitus).
Ega ma muidu ei oleksgi võib olla kuskile arsti juurde nii kiiresti tükkinud AGA me läheme järgmisel nädalal ära ja nagu alati algavad ju KÕIK jamad alati just enne ärasõitu. Arst oli peaaegu kindel, et tegu on IBS-iga, ehk siis irritable bowel syndrome, ehk eesti keeles ärritatud soole sündroomiga. Kuna tavaliselt sellise asjaga aga ei kaasne palaviku siis tegi ta igaksjuhuks ka vereproovi. Kirjutas mulle välja ühe rohu mida pean 20 min enne söömist võtma ja tänu sellele on mu imelik aeg ajaline kõhuvalu peaaegu kadunud ja minestama ka ei aja enam. Nii, et jah, väga imelik 'haigus'. Ainuke asi mida mina saan kahtlustada on see, et ma olen viimasel ajal aeg ajalt suhkrut tarbinud. Vahepeal sõin natuke küpsiseid ja natuke sokolaadi jne. Arvata võib, et sellest siis see asi ka alguse sai aga eks ma siis esmaspäeval, kui vereproovi tulemused kätte saan, tea täpsemalt. 

Eile õhtul, kui mul juba natuke parem oli ja ma just mõtlesin, et esimene öö kui saan rahus magada (noh kõhus ei ole paha tunne ja ei pea enam muretsema mis viga) siis kadus Gretal hääl ära. No nii, et ta sai rääkida vaid kähisedes. Kuna ta selg tundus natuke soojana siis otsustasin teda kraadida. Ma tegelikult tahtsin teda kraadida, et mõnu tunda sellest, et tal kindlasti palaviku ei ole. Noh, aga nagu me lapsega ikka siis otse loomulikult oli sel süüa nõudval ja täiesti normaalselt käituval, kuigi ilma hääleta lapsel, 38.5 palavik. Hurraa!! Ma ei tea, nii harva kui ma olen haige, no tõesti niiiiii harva, siis ka ei saa rahus haige olla või rahus haigusest välja puhata. Egas midagi jäin jälle öö vahti kuigi õnneks peale kella 7 ajal õhtul antud palavikualandajat ma talle öö jooksul enam rohtu andma ei pidanud. 
Täna hommikul oli Greta uues koolis kõikidele uutele lastevanematele tutvustushommik ja loomulikult ei tahtnud me kumbgi Petega sealt puududa. Meil oli kohe alguses plaan ka Greta sinna kaasa võtta (kuigi lapsi selleks hommikuks kutsutud ei olnud) kuna järgmisel nädalal kui laste tutvustushommik toimub siis me oleme ära aga Greta ei ole veel oma uut kooli üldse näinudgi.
Mis siis ikka, andsime aga lapsele hommikul annuse Nurofeni ja võtsime kooli kaasa. Häda ei paistnud nagu midagi muud olevat kui häält ei ole, kurk on vist valus ja rinnus on kole urin. Mul on tunne, et esmaspäeval peame ka tema arsti juurde vedama, juhul kui ta nädalalõpus terveks ei saa. Ma ise ei oska midagi selle heaks teha, et sümptomeid vähendada. Lusikaga mett sööb, et kurku pehmendada ja hädaga joob ka natuke sooja meejooki. Kuna praegu veel on õhtuti palavik siis kuumajalavanni ei tee no ja mis muud seal ikka taga peale hakata. 
Sel ajal kui ma seda teksti siin trükin jõudis lapse palavik taas kõrgeks tõusta. Hingamine on ka nii kärisev, et lausa hirmus. Probleem ka selles, et kuna tal teeb haiget köhida siis see röga istub tal nii kurgus kui ka rinnus ega liigu ei edasi ega tagasi ning teeb hirmsat häält. Kui ta hääle puhtaks köhiks siis oleks palju parem aga ega ma ei saa ju teist kuidagi sundida ka.

See paistab juba reegliks saama, et IGA KORD nädal enne äralendu jääb laps haigeks. Märtsis Eestisse lennates oli ta haige ja aprilli lõpus Sveitsi minnes jäi samuti nädal enne lendu haigeks ning nüüd siis taas.
Saab näha mis tänane öö endaga kaasa tööb. Loodetavasti saab ikka öö jooksul korralikult hingata. Nohu ja kinnist nina tal ei ole seega hingamisega nagu ei tohiks probleemi tulla aga no mina ju ka ei tea kuidas need asjad käivad. Kurk vist ju ka niisama heast peast kinni ei paisteta kuigi kurk võib valus olla. 
Loodan, et homme hommikul õnnestub mul teda mõnele arstile näidata.

PS. Greta haiguses kahtlustan Pete autos sõitmist. Nimelt on tal see jahedama õhu puhuja autos katki mis tähendab, et sees on hirmus kuum ja kui aknad lahti teha või katus pealt ära võtta siis alati puhub tuul otse Greta peale. Me oleme küll väga ettevaatlikud nende akendega olnud aga kui sees ikka küpsetama hakkab siis oleme olnud sunnitud neid nats avama. Noh, nüüd siis on tulemus käes. 
Pete peab ikka vist selle 400 naela välja maksma, et asi korda saada. Siiani oleme saanud seda parandamist edasi lükata kuna suve ja sooja ilma nagunii ei ole olnud aga nüüd vist sellest ei pääse...