Käisime eile lasteaiajuhataja ja 4 emaga restoranis söömas. Milline suurepärane õhtu. Alustasime kella 19.00 ajal ja lõpetasime peale 23.00 ja olime viimased kes restoranist lahkusid. Ma enne minekut mõtlesin, et panen huultele nats värvi peale aga kujutage ette ma ei leidnud oma huulepulka ülesse. Mul on üks kindlasti kuskil olemas aga ma ei mäleta millal ma seda viimati kasutasin ja nii jäidgi huuled ilma värvita.
Mina olin ainuke kes õhtul ei joonud kuna esiteks ma ei joo ja teiseks olin mina kamba autojuht aga sellele vaatamata vaevas ka mind hommikul pohmakas. Enamus meist ilmus lasteaia värava taha päikseprillid ninal kuigi õues tibutas vihma.
See on nii huvitav kuidas rahvusvahelised emad alati omavahel ideaalselt klapivad. Meie seltskonnas ei olnud ühtegi vaid inglaste paari. Oli Eesti-Inglise, Inglise-Lõuna-Africa, Suur-Meremaa-Hollandi, Saksa-Sveitsi ja Inglise-Soti paaride liikmed.Täpsustan siis, et väljas käisid vaid emad, isad olid lastega kodus (juhatajal lapsi ei ole)
Üldse on Greta lasteaias väga internatsionaalne mix lapsi, nagu United Colours of Benetton :). Puhtaid inglasi ongi vist vaid mõned ja üks pere nendest on samuti meie kambas kuigi eile õhtul ei saanud see naine kahjuks restorani tulla. Esindatud on kõik kontinendid. Sellele lisaks alustas sel nädalal lasteaias üks tüdruk kelle ema on belglane ja isa valgevenelane nii et laps räägib kolmes keeles. Testisin ta (või enda) vene keele kohe ära ka ja sai aru küll :) Järgmisel nädalal alustab üks uus laps Kanadast.
Huvitav, et just rahvusvahelised pered Montessori kasvatusest nii huvitatud on. Igal juhul mulle väga meeldib selline tore seltskond.
Tänase päeva kõrgpunkt oli hetk kui me (mina ja kaks mu peamist kambajõmmist ema) oma lapsed Monkey Music laulugrupi testitundi viisime ja siis seal trummilöökide ja kellukeste tilina saatel käest kinni üheteisega tastsima juhtusime. Me olime liiga unised, et aru saada kui palju ootadakse emadelt kaastööd ning seega tegime kõik mis ees tehti kohe järgi. No ja siis kui tund läbi oli siis unustasime taas ennast lobisema ja ei pannud tähelegi kui lauluõpetaja juba kannatamatult võtmeid raputades meile märku püüdis anda, et oleks nagu aeg lahkuda. Me siis loomulikult vabandasime ette ja taha ning tagurdasime välisuksest nii välja, et pidime peaaegu ukseraami endaga kaasa võtma. Nagu selleks oleks veel vähe siis kui me olime endid lõpuks tänavale lohistanud ja lapsed suutnud enda külge aheldada kartes, et nad end meeleheites auto rataste alla heidavad, kuulsime kuidas lauluõpetaja äkki meid hõikas ja meile paarsada meetrit järgi jooksis. Olime suutnud oma laste lasteaia kunstitööd tema klassi jätta.
Sel hetkel ma küll mõtlesin, et ei tea kas täna üldse koju ka kunagi elusana jõuan ja isegi kontrollisin igaks juhuks üle, et kas see laps kellest kümne küünega kinni hoidsin ikka on minu oma või ei.
Laps oli oma ja koju jõudsime samuti ühestükis nii, et päeva võib kordaläinuks tunnistada. Õhtul tegi Greta meile väikese Lotte kontserdi. Oh, oleks vaid need laulusõnad natuke kergemad siis saaks laps korralikult laulda ka. Vähemalt pealehakkamisest ei tule puudust (ta teab rohkem sõnu sellele laulule kui mina olen suutnud seda CD 100 korda kuulates ära õppida)
Lahe seltskond :)
ReplyDeleteKuidas on võimalik, et ei ole huulepulka!? Või muid enesekaunistamise vahendeid? Mu meelest "näo pähetegemine" on sama mis ilusti riidesse panemine.
ReplyDeleteVat selle näo pähe tegemisega on selline lugu, et kui ma tööl käiks siis oleks huulepulk täiesti olemas. Tegelikult ma valetan kuna minu tööd tehes oleks huulepul see viimane mida ma kasutaks aga ütleme nii, et kui ma käiks tööl kuskil kontoris või muidu inimeste seas siis oleksin ka vastavalt riietatud ja vastava näoga :)
ReplyDeleteLapsega lasteaia vahet joostes, toidupoes käies või pargis jalutamise jaoks ma aga kohe kindlasti ei hakka endal huuli värvima seda enam, et see huulevärv huultel nagu nii pikalt ei püsi. Kerge meigi panen igal hommikul peale aga see ei sisalda ripsmete värvimist, huule või põsepuna.
Need üliharvad korrad kui me Petega teatris käime (no tõesti aastas võib olla kaks korda kui sedagi kuna lapsehoidjaid ei ole) ma võib olla kasutan huulepulka aga samas siin ei mukita ju ennast teatrisse minnes nii ülesse kui Eestis seega ei ole mingit vahet kas läige on peal või ei ole.
Nii, et ühesõnaga piirdun käevõrude ja kalakeedega, vahel värvin küüsi, aeg ajalt lasen kulmud ära kitkuda ja kasutan igapäevaselt make up-i ja sellest mulle täitsa piisab.
Mõnedele inimestele sobib meigitud nägu rohkem kui teistele aga mina küll ei leia, et meigituna mu elu kuidagi ilusam või põnevam oleks või, et see mulle kuidagi parema tunde annaks. Ma rohkem sellist neutraalset tüüpi :)
Minul ka pole huulepulka. Olen ilmagi ilus.
ReplyDeleteMinul pole ka huulepulka, mulle ei meeldigi kui huuled on millegiga koos, aga kulmupliiatsit ja ripsmetuśśi kasutan küll. Mitte igapäev, aga kasutan :)
ReplyDelete