Me tihti laenutame Gretaga raamatukogust lasteraamatuid mis ka kassetile või CD on loetud. Kuna minu autos on vana tüüpi autoraadio, kus vaid kassette saab mängida, siis raamatukogu ongi ainuke koht kust tänapäeval midagi kassetidelt leida võib. Ega seal mingit suurt valikut ei ole aga kuna ta on enamus väikelastele mõeldud jutud juba ära kuuanud siis eelmisel korral jäi näppu selline raamat.
Miks ma sellest siin üldse räägin. Nimelt kui ma autos sõites seda ühe kõrvaga kuulasin siis jäi mul mitmel korral kõrvu jutt kus lapsed laksu saamisest rääkisid!
'Because I would have got smacked,' said Josie Smith, 'but now I can't get smacked because I've got German measles.'
'I'm not scared of getting smacked,' Eileen said.
'That's because your mum doesn't smack properly,' said Josie Smith. 'When my mum smacks she smacks hard and she can make stories up without a book and she bought me some special paint for my blackboard.'
Kui ma seda katkendit esimest korda kassetilt kuulsin siis ma ausalt olin natuke ehmatanud ja ei teadnud sekundi murdosa jagu, et mida ma peaksin tegema, kas jutu katkestama või mitte. Meie kodus lapsele laksu ei anna (OK mina ühel korra laksatasin pehmelt ta taguotsale aga see kohe kindlasti kordamisele ei lähe) ning sellest ka just ei räägi ja nüüd siin siis selline lastejutt kus õige laksu andmine on vaid see kui seda kõvasti tehakse.
Neid laksu kohti oli seal raamatus paaris kohas veel aga õnneks mitte enam nii dramaatilisi :)
Ma pärast vaatasin huvi pärast, et mis aasta raamatuga tegu. Esmatrükk ilmus aastal 1988 ja käesolev raamat oli aastal 1995 trükitud.
Uskumatu kui palju on ühiskond 'paari' aastaga muutunud. Ok, 20 aastat on tegelikult ju päris pikk aeg aga mulle tunduvad 1990 aastad ikka veel kui alles eile.
mitte, et me siin kodus palju laksutaks aga mis selles nii halba on?
ReplyDeleteNoh, et tuleb kohe lausa mòte, et paneks kassetti kinni :)
Kas teie peres on ka õiged laksud need mis kõige kõvemad?
ReplyDeleteja, et laps läheb siis pärast lasteaeda ja ütleb kellegile, et I'm going to smack you hard?
eeiii, muidugi mitte!
ReplyDeleteJa need paar laksu mis ta saanud on, nende eest olen ka pàrast vabandust palunud!
Aga ma mòtleisn pigem, et kassett kinni panna...
jah ma vist ei saanud inglise keelest nii hàsti aru :) pole just keskkooli sònavara see laksutamine :)
Tead ma tegelikult isegi mõtlesin seda, et sõna laks eesti keeles ei kõla nii halvasti kui smack inglise keeles, vähemalt mitte mulle. No ja kui see smack sõna seal jutus juba mitmel korral kõrvu jäi ja siis läheb jutt sellele, et laks on korralik vaid siis kui ema seda kõvasti teeb siis tõesti käis mõte see kassett kinni panna kuna ma ei teadnud kuhu see jutt omadega edasi läheb.
ReplyDeleteMeie jaoks on smack natuke nagu sõimu sõna või vandumine. Meie kodus ei vannu ja ei kasuta oma kõnes smack seega ei soovi, et Greta seda sõna oma kõnes kasutaks, seda enam, et selle raamatu järgi oleks see nagu täiesti normaalne, et ema oma last kõvasti laksutab.
Pete ei ole kunagi elus laksu saanud vanemate käest (samuti nagu ta õed ja vend). Mina sain nii laksu, vitsa, rihma ja seisin nurgas. Mingit traumat mul sellest otseselt vist ei ole aga oma lapsele ei kujuta küll ette seda sama teha.
Inglismaal aga on palju lapsi, keda vanemad smackivad. Mõndasid kohe nii, et nad on oimetud ja just sellepärast on see smackimine minu jaoks täiesti uue ja väga negatiivse tähenduse saanud ning mulle on ebameeldiv kui sellest lasteraamatutes räägitakse nagu see oleks OK.
Õnneks siiski kaasaegsemates raamatutes või lastesaadetes sellist juttu enam ei kohta :)
jah, olen nòus :)
ReplyDeleteoot, aga kas musi ei ole smack? noh, kirjutades. :)
Musi ei ole smack aga näiteks kuskil koomiks piltidel kirjutatakse küll musi andmise juurde tavaliselt smack ja see on siis kirjeldus häälest mis musi andmisega kaasneb- nagu laksuga musi :)
ReplyDeletejajahh seda ma pidasingi silma, noh, laksuga musi :)
ReplyDeleteVòbilla sellepàrast see smack ei tundugi nii kole?
Itaalias on patacca mida lapsed pepu peale saavad ja millega àhvardatakse ja mis ei ole selline kòva ja kuri vòi siis schiaffo, mis on kòrvakiil ja mis kòlab koledalt ja millega àhvardatakse ka aga ehk saab vàhem ja mis on ùpris karm.
Meil tavaliselt kasutavad oma kõnes smackimist sellised pered kus kasvatus ja intelligentsus just kõige kõrgemal tasemel ei ole.
ReplyDeleteLaksuga on ju ka veel see asi, et ühele on laks väike välgatus pepu peale aga teise laks juba täiesti korrlik löök. Samas lapsele keda enne löödud ei ole on ka väikene laks löök.
Mulle tundub, et kuna itaalased juba oma iseloomult on väga elavad ja kätega vehkijad (seda siis heas mõttes) siis sellised kõvad kallistused ja musitamised ning pepu laksud lihtsalt kuuluvadgi nende juurde. Samas me kord nägime Padovas kuidas üks isa oma poisi pea vastu seina lõi kuna see oli enne oma pea kogematta aia teibaste vahele kinni jätnud. Ise nad nägid veel täiesti korralikud välja aga no selliseid inimesi leidub vist igal pool.
Vaat millise pikka vestluse me siin laksu teemal lahti arutanud oleme :)
no siin kasutatakse neid käsi kasvatamisel ikka palju tõesti. kui mu ema, kes on pedagoog, esimest korda itaalias käis, siis ta lausa ehmus kahe asja peale:
ReplyDelete1) et lapsed saavad neid laksakaid ikka vastu kõrvu ja kukalt ja tagumikku nii et vähe pole, ka väikse asja eest, mida saaks lahendada lapsega rääkimise teel
2) kuidas kõik lapsed alati õhtul hilja kärudes koos vanematega välja kaasa veati, kuni 23 ja kuni 1-ni öösel välja jne, kui nad oleks pidanud juba voodis olema. a mis seal ikka, noh, eri kultuurid :P
Ma ei kujuta ette kuidas suudab keegi üldse lapsele pähe laksatada. See on ju jube. Kujutage ette kui keegi meile pähe või kuklasse lajataks..
ReplyDelete