Taas üks vana sissekanne eelmisest suvest Padise Kloostrist. Peatusime seal teel Haapsallu. Väga mõnusa atmosfääriga koht.
Meile Petega jäi see koht meelde kui üks ohtlikumaid vaatamisväärtusi mida oleme külastanud. Meil ei pääseks selline koht tänu health ja safety-le kuidagi turistidele ja muidu külastajatele avatuks. Pete kamandas meid kogu aeg kiiresti edasi liikuma kuna ta ei tahtnud et meile kuskilt hunnik lahtiseid kive pähe kukuks või et me kuskil katkisel trepil luid murraksime.
 |
| Alla kukkumist ootavad kivid |
Peasissekäigu ees oli selline auguga trepp. Kuskil mingit hoiatust ei olnud et sealt üks osa puudus ja mina kes ma kaameraga pidevalt pilte tegin pidin sinna peaaegu sisse astuma. Trepp ise oli üsna kõrge ja käsipuud kõrval samuti mitte just kõige kobedamad. Huvitav oleks teada mitu inimest sealt näiteks vihmase ilmaga on alla potsatanud. Kloostri torni viis samuti ligadi logadi trepp, ilma ühegi kaitsepuuta ja torni välja jõudes oli ääre osa vaevalt põlvini ja taas ei mingeid kaitsed äärtes. Mul käisid külmavärinad läbi kui ma nägin kuidas kaks 8 aastast last seal tornitrepil üksteist taga ajasid.
Pete pakkus et kloostri vastas olev mõis võik hoopis haigla olla kus müürilt allakukkunud saaks kohe kipsi panna. Mõis ise oli seest väga ilus ja toit restoranis samuti maitsev.
Paar päeva pärast seal käiku kuulsin raadiost et keegi oli kloostris kukkunud ja viga saanud. Ma üldse ei imestanud kuigi pärast tuli välja et tegu oli purjus inimesega kes seal öösel ringi kooberdanud :)
No comments:
Post a Comment