Tuesday, 7 February 2012

GRETA ARENG AJAVAHEMIKUS 2 AASTAT 4 KUUD KUNI UMBES 2 AASTAT 8 KUUD

Ma ei ole Greta arengust juba pea aasta eraldi kirjutanud. Pidevalt on plaanis olnud. Kahe aastase kokkuvõttega jäin hiljaks siis otsustasin et teen kokkuvõtte kui ta 2 aastat 6 kuud vana on ja nüüd on kohe 3seks saamas ja ma ei ole ikka veel midagi kirja pannud. Noh, tegelikult ma natuke olen eraldi paberile kirja ka pannud aga tore oleks kui mälestuseks siia mingi märk jääks.
Seega see kokkuvõte on alates eelmisest suvest kui ta oli 2 aasta ja 4 kuune kuni nii umbes 2 aasta ja 7 kuu vanune. Kuna viimase paari kuuga on üsna palju muutunud siis see jääb 3 aastase lapse kirjeldamiseks.

Kahe ja poolene laps kaalus 12kg (seda mitu, mitu kuud juba) ja pikkust ümbes 86cm.
Kuskil 2 aasta 4 kuuselt õppis Greta LÕPUKS kahe jalaga hüppamise ära. Ta oli oma balleti tunnis viimane kes veel hüpata ei oskanud, aga õnneks kui alustas uuesti septembris 2011 siis oli juba täielik prof. Samamoodi hakkas ise kukerpalli tegema. Kukerpalli tegi juba varem ka, aga enamalt meie initsiatiivil ja mõningase abiga. Siis aga hakkas järsku täiesti ise tegema. Näiteks mängis oma asjadega ja järsku kargas püsti ja lasi ühe uperpalli (nii ütleb ta ise selle kohta).


Väga armastas plastiliininga mängida, see armastus kestis kuid. Korra palus mul talle teha Peppa ja George ja siis mängis nendega küll vist mitu kuud. Ma täitsa imestasin kui armsad need talle olid, kuigi peale nii pikka mängimist hakkasid oma kuju kaotama ja olid rohkem kui mingid plönnid. Vahetevahel ta ikka tuli mu juurde ja palus et ma uued silmad teeks või kõrvu nats parandaks, aga tihti polnud neil enam silmi ka ja kõlbasid igaks mänguks.
Teiseks suureks hulluseks olid puzzled. Neid ta hakkas vist pea kohe peale kaheseks saamist tegema ja suvel kui me Eestis olles paar tema lemmik tegelastega puzzlet juurde ostsime, siis pani mõnda lausa 4 korda järjest kokku. Mulle väga meeldivad need raami sees olevad puzzled. Inglismaal ma ei ole neid eriti näinud. Kahju et Eestis ei tehta ühtegi ilusat ja väikelapsele sobilikku Lotte puzzlet. Ühte suurt olen näinud, aga sellel on sellised ebamäärase suurusega tükid (mitte klassikalised puzzle tükid) et neid on palju raskem kokku panna.

Mänguasjadest endiselt kõige lemmikumad väikesed autod ja Peppa Pig tegelased. Mängib loomulikult ka teiste asjadega (nagu näiteks beebidega), aga kõige pikemad ja fantaasiarikkamad mängud mängitakse maha ikka nende all olevate asjadega. Üldse autod, bussid, lennukid jne nii suured kui väikesed on tema lemmikud. Mitte küll kõige väiksemad, peavad olema nii suured et sinna saaks kedagi sisse panna. Autodega ei mängita nii nagu näiteks poisid seda teevad, mööda maad ringi kihutades ja põristades, vaid rohkem naiselikumalt.



Joonistamine käib rohkem möödaminnes, suurt huvi selle vastu ei tundu olevat (kahjuks). Samas aga mõnikord läheb ja joonistab paberili midagi mida ei oskaks oodatagi. Maalida meeldib kuigi see tavaliselt lõppeb käte ja käsivarte maalimisega.
Siin pildil üks suur beebi kollase pluusiga emme kõhus.
 See oli tegelikult üks esimesi joonistusi (19.07 - 2 aastat 4 kuud) kus Greta midagi inimese moodi joonistas. Idee siis selles, et mina joonistasin pead ja jätsin igal peal mingi osa joonistamata. Greta pidi vaatama mis puudu ja siis puuduva osa joonistama, jalad lisas ta ise ja vist käed ka sest miks muidu enamusel 4 jalga :)
Siis üks päev (24nov 2011- 2 aastat 8 kuud) sai ta hakkama sellise pildiga. Ma arvan et see et inimestel korralikud kehad on on vaid juhus, kuna kehadega inimesi joonistab ta väga harva (ka praegu). Ma ise arvan et ta tegi kõikidele peadele jalad alla ja siis kogematta tõmbas kriipsuga ühe jalapaari kleidiks (kehaks) sai sellest innustust ja tegi kõigile kehad ja uued jalad-käed.
Värvimiset me oma lapsele õpetanud ei ole ja sellest pole ka juttu olnud, seega ma olin üsna üllatunud kui märkasin et Greta hakkas pildil kleiti ja pluusi ja õhupalli värvima ja suutis püsida enamvähem piirjoonte sees. Muideks need kriipsud laste ja issi näol on veri! Nimelt on Greta väga vaimustuses kõigist millega on tegemist kas haigla, arstide või haigeks olemisega. 
10 nov 2011- 2 aastat 8 kuud
Üsna tihti mängis klotsidega. See allolev ehitis on täielikult tema enda kätetöö. Nagu näha on ehitatud ehitis liigituse (vist on õige sõna) põhjal ehk siis et kõik samakujulised klotsid on laotatud ühte gruppi.
Sööb, sööb, sööb nagu näljane hunt. Ma ei ole kordagi kuulnud et ta ütleks et ei taha kui talle midagi süüa pakutakse...enamalt ei olegi mingit pakkumist, kuna laps nõuab enne kui pakumiseks läheb.
Laulab, tantsib, esineb PIDEVALT. Tavaliselt kui ta niisama laulma hakkab, siis tal tuleb kohe meelde et tal on ka väike kitarr ning jookseb kohe selle järgi ja teeb siis ühe korraliku etteaste, koos maani ulatuvate kummardustega iga laulu lõpus. Suvel hakkas huvi tundma noodiraamatu vastu. Algul vaatas vaid väikeseid pilte, aga siis kasutas raamatus olevat klaviatuuri kui klaveri klahve ja 'mängis' nii mitu lugu maha.


Unustasin mängimise juures kirjutada et teine suuuuuuuur lemmik on riisiga mängimine. Ta võiks seda iga päev teha kui ma vaid lubaks. Mõnikord ma olen lahke ja lasen tal veranda riisiga üle külvata, aga esimesel võimalusel kui laps tegevuskohalt lahkub peidan riisi kohe ära. Tavaliselt ta unustab siis ruttu ära et selline mäng ka eksisteerib, aga kui ma juhtun köögis tema nähes lahti tegema kapi kus riis või ahjuplaat sees, siis hakkab kohe nõudma.
Tegelikult sellel pildil ei ole nii hästi näha kui hullud riisiga mängimise tagajärjed võivad olla....
Veel üks suur muutus oli see et kuskil nii umbes 2 ja poole aasta vanuselt eemaldasime ta voodil ühe poole. Greta oli väga rahul oma voodiga ja tema pärast oleks see sein sinna ette võinud veel jääda (talle meeldib 'pesas' magada), aga minul sai villand teda sealt igal hommikul välja tõsta. Tõsta siis sellepärast et kuigi ta sealt suudab ilusti sisse ja välja ronida, siis tema oli nii mugav et hommikul ärgates nõudis 'tõstjat'. Ärkasin ühel hommikul ja kohe oli selline tunne et täna on see päev kui voodi saab lahtiseks. No tegelikult on selle voodiga ka veel see lugu, et me võib olla oleks ta juba ammu suurema lapse voodi vastu ära vahetanud, aga kuna see tähendaks siis ka seda, et tema toas olev suur voodi kus me külalised magavad enam ära ei mahuks, siis me ei kiirusta selle tegemisega. Peale selle kuna Greta mahub täiesti vabalt veel sinna beebivoodisse siis ei näe me mingit põhjust seda praegu välja vahetada. 
Magab enamuselt õhtu 8-9st hommiku 7ni. Mõnikord ärkab öösiti, aga peamiselt mitte. Vahel käib tal see öösel ärkamine nädala ja siis taas mitu kuud ei midagi. Magama läheb ise oma voodisse ja meist üks suurde voodisse. Ootame kui magama jääb ja siis lahkume toast. Tavaliselt võtab 30 minutit aega, aga see oleneb sellest kui väsinud ta on ja mida päeval teinud. Päeval magab tunni või kaks. Kokkuvõttes magamisega probleeme ei ole. 
Päeval mahet ei kanna, küll aga öösel.
PS. Kuigi võre võtsime eest ära peame hommikuti talle ikka järgi minema :(
Raamatute lugemine eriti populaarne. See all olev pilt on üsna igapäevane. Mina ka väga rahul kuna ostsin selle rahvusliku mustriga tumbakese Eestist, sest see nii meeldis mulle ja ma ei oleks osanud arvatagi et see nii palju kasutust meie majas leiab.
Liimida, kleepida, lõigata võiks ta iga kell. Minu poolest võiks ka, kui ma siis ei peaks talle iga natukese aja tagant kleeplinti lõikama :)
Jõulude ajal, kui mina kinke iga päev pakkisin, oli temal loomulikult ka vaja seltsi lüüa...ooo see oli piin minu jaoks, kuna suurema osa ajast ma pakkisin tema asju. Appikarjeid tuli iga natukese aja tagant, küll lõigati paber liiga väikeseks ja kingid ei mahtunud ära, küll ei kleepinud kleepekad pakki küllaldaselt kinni ja asjad kukkusid välja. Mis aga kõige hullem siis kohe kui sai kingitus pakitud (minu poolt siis) anti see pidulikult mulle ja ma pidin selle avama. Kord kui see oli avatud, siis hakati seda uuesti kingituseks pakkima (minu abiga ikka jälle).


Akadeemiliselt on ta kindlasti palju madalamal tasemel kui paljud siinsed lapsed (võrdlen ta sõbraga (sama vana) ja belleti ja võimlemis tunni lastega). Enamus tema vanuseid teavad juba värve ja kujundeid ning mõningaid tähti. Värvidest tunneb ära vaid punase, kollase, red, yellow, blue aga mul on tunne et see on vahel juhuse asi. 
Numbreid lugeda oskab 10ni mõlemas keeles, vahel ka 11ni aga numbreid kui selliseid ei tunne. Pildilt oskab kokku lugeda mitu palli või lille on. Tihti loeb rutemini kui käsi liigub ja seega tuleb lilli alati üks või isegi kaks rohkem.
Kujundeid ei tunne.
Kui aus olla, siis ei ole ma akadeemilise poolega pooltki nii agar, kui siinsed emad. Ma tahtlikult ei õpeta talle ei numbreid ei tähti. Ma ei väldi neid oma kõnes ja kasutan arvatavasti igapäevaselt, aga ma ei küsi ta käest et mis värvi midagi on või mis kujuga on tegemist. Minu nägemus on et Greta õpib need asjad ise ära siis, kui ta selleks valmis on ja milleks nii varakult tagant lükkama hakata. Ma tean et täielikku vabadust ma talle õppimise osas anda ei saa, kuna siin maal algab ju kõik nii varakult, aga ehk natukene siiski seda ise avastamise tunnet. Ma nii mäletan kui ma väike olin ja kui imeline tunne see oli kui ma ise midagi avastasin- näiteks selle kuidas auto suunatuled töötavad (siis selle et kui pöörad paremale põleb parem tuli jne). Selline ise avastamine ja ise järeldustele tulemine annab lapsele palju rohkem kui igapäevane trillimine. No ja kui peakski nii olema et Greta kooli minnes teistest palju maas on või midagi ei oska mida peaks (no ma tegelikult kahtlen selles) siis mul on meedoteid kuidas asjad talle kiiresti selgeks õpetada, nii et mina igal juhul ei muretse.


Ah jah, restoranide suur fän on ta ka. Tihti tellib ise oma toidu või siis vähemalt joogi või magustoidu (kui on midagi ilma munata). Issiga käib ta rohkem väljas söömas kui minuga või meie mõlemaga.
Käitumise osas ei oska midagi erilist kirjutada. Mõnikord jonnib, aga tavaliselt on selleks mingi põhjus-peamiselt et on väsinud. Paaril korral oleme pannud teda trepi istmele istuma, kui ei ole sõna kuulanud, aga see selline tavaline ealine käitumine mis ei tasu eraldi märkimist.

Ma arvan et üks raskemaid perioode käitumise vallas oli Eestis olemise aeg. Siis oli lapsel kell segamini, päevased uned tihti jäid ära ja pidevalt oli erinevatesse kohtadesse minek ja palju emotsioone ja läbielamist. Peale nädalast seal olemist hakkas ta imelikult käituma, ei kuulanud sõna, nuttis kõva häälega, karjus vastu jne. No selline täiesti võõras laps. Alles hiljem saime Petega aru et ta ju alles nii väike, et nii pikalt eemal olemine on üsna väsitav pluss kuna olime võõral territooriumil kus rohkem ohtusid siis pidime teda tihedamini hoiatama või keelama (no siis sellised ohtlikud asjad nagu lapsi mitte armastavad kassid või klaaslauad ja suured rasked klaasuksed, kõrged trepid- ühesõnaga asjad mida ei saa eemaldada kuna ei ole meie kodu) millega ta harjunud ei olnud kuna kodus me hoiatame teda väga harva. Ise me ka ei saanud korralikult relaxida kuna pidime kogu aeg teda valvama ja kamandama. Nii et ühesõnaga nats stressirohke ja väsitav meile ,aga veelgi rohkem talle. 
Aga muidu on ta igati tipp topp laps ja temaga on lõbus olla ja igale poole minna...kui vaid emme nii väsinud alati ei oleks :)

Meeldetuletus siis et see on kokkuvõte 2 aasta 6 kuusest lapsest ja mitte praegusest Gretast :)

7 comments:

  1. Väga vahva.
    Mina pole ka ühegi lapse arengut spetsiaalselt arendanud, olen usaldanud täiesti siinset lasteaia õppekava. Ja ma pole pettuma pidanud :)
    Riis on väga hea materjal mängimiseks, aga siin liiga kallis selleks, äkki peaks kruupidega proovima:)

    ReplyDelete
  2. Meil maksab pakk riisi (poole kilone)mingi 90 penni voi nats vahem. Eks ta soogiga mangimine ole aga pea 2 tundi vaikujst ja rahu 90 penni eest on ytlemata hea hind (plus korduv kasutus)
    Aga kruubid on veelgi paremad, nats suurem kui riis. Meil aga siin suurem defitsiit kui riis :D

    ReplyDelete
  3. selle meie laps kuivanud hernestega mängiski :D nüüd on paar kuud vahet, sest Emil hakkas roomama...ning nüüd ta viskab kõik KÕIK absoluutselt KÕIK suuuuuure kaarega laiali... noh, paari kuu pärast saab ehk tagasi selliste mängude juurde minna :)

    aga näed - hakkama said selle kokkuvõttega ;) Greta on küll üks tohutult armas ja asjalik tüdruk ning tal on teiega, kallid lapsevanemad, niivõrd vedanud!

    ReplyDelete
  4. Oeh kui asjalik kokkuvõte ja kui armas tüdruk. Ja väga armas nukumaja on teil ka. Nüüd, kus omal tütar kodus, märkan selliseid asju teiste piltidelt :-)
    Muide, meie laps joonistab siiamaani inimesi nagu krõlle - peast tulevad käed ja jalad. Ma pole talle õpetanud, keha joonistamist ja ise ta selle peale ei ole tulnud.
    Tõesti vahva tüdruk on teil. Ja imestades loen, kui palju ta teil mängib nii ise kui oma mänguasjadega.

    ReplyDelete
  5. Riina-lore, tänud komplimentide eest :)
    Tead neid nukumajasid on meil müügil igasuguseid, üks ilusam kui teine. See mis meil on selline lihtne. Meil ei olnud plaanis Gretale veel sellist suurt mängumaja osta aga maja jäi mulle heategevusepoes ette ja kui ma nägin et see on ISE tehtud siis ma lihtsalt ei tahtnud juhust käest lasta. Mulle nii meeldis et keegi oli endale vaevaks võtnud ja oma lapsele sellise ilusa maja valmistanud ja ma minu jaoks on selline maja palju hinnalisem kui poest ostetud.

    Mis puutub ise mängimisse siis tõesti ta mängib ise üsna palju. Võib olla ka sellepärast et mina tavaliselt ei mängi temaga. Loen raamatuid, teen kodutöid ja kunsti asju temaga ning koos käime ja toimetame õues aga põrandal ma temaga ei mängi. Issi on meil see kes temaga igasugu mänge väljamõtleb ja korraldab seega kui issit kodus ei ole siis mängib omaette ja kohe kui issi tuleb siis hakkab temaga mängimist nõudma :)

    Joonistamistega ongi see põnev asi et see näitab omamoodi lapse arengut. Et kui hakkab kehasid joonistama siis on järgmisse ettappi siin maailmas astunud ja siis kui tulevad kehade ja peade vahele kaelad siis taas samm edasi. Eks ma mõnda asja näita Gretale ka kuidas joonistada (mitte et ta seda siis kohe järgi oskaks teha) aga ma ei taha ta loomingus liiga palju sorkida just sellepärast et ma saaksin ta joonistusi kasutada ta sisemaailma ja arengu analüüsimiseks

    Mind lastejoonistused hirmsasti huvitavad ja kunagi tahtsin isegi seda lähemalt õppida (no siis kui mul oli suur plaan laste psühhoanalüütikuks saada).
    Täna just sattusin Apollo raamatupoe lehte sirvima ja nägin et selline põnev raamat on eesti keeles ilmunud
    http://www.apollo.ee/product.php/0861544
    Palusin emal kohe ostma minna ja nüüd ei jõua ära oodata et seda lugema saaksin hakata. Amazon müüb ka seda raamatut inglise keeles aga kahekordse hinnaga nii et alustan siiski eesti keelsega.

    ReplyDelete
  6. Hei! Aga jõulude paiku ilmus lettidele meil siin ka uus Lotte puzzle... selline veidi suuremate tükkidega, vist oli 40tk. Tublile peaaegu kolmesele hea nokkimine...

    ReplyDelete
  7. Muuseas need erinevate tykkidega puzzled pole yldse rasked kokku panna. Sulle vôib olla tundub, aga lastele on see käkitegu. Pigem vastupidi, neil on ju meeletu mälu ja peale paari kokkupanemist nad juba mäletavad kuhu igakujuline tykk käis.

    ReplyDelete