Monday, 11 July 2011

MONTESSORI KONFLIKT

September hakkab lähenema ja seoses sellega pean ma oma valiku tegema kuhu lasteaeda Greta panna. Kevadel käisime me vaatamas siin meie lähedal olevat Montessori eelkooli. Meile kõigile oli see väga meeltmööda, Gretale isegi nii palju, et ta läks vabalt kasvatajatega rääkima ja ei olnud nõus enne lahkuma, kui oli saanud ühe maali valmis pintseldada. Otsust aga langetada ei tahtnud, kuna miinus pooled olid:
1. Selle lasteaia maks on kallis (105 naela nädalas ehk siis üle 400 naela kuus alla kolme aastaste laste puhul. )
2. Neil puudub oma mänguväljaks. On vaid imepisike riba mängimiseks maja kõrval.
3. See on reegel, et laps peab vähemalt 3 hommikut nädalas kohal käima kella 8-13, kuna muidu ei saa ta Montessori kasvatusmeetodist piisavalt kasu.
4. Lasteaed on lahti aastaringselt mis tähendab et, kui näiteks suvel 4 nädalaks Eestisse minna siis pead ära oldud nädalate eest ka maksma.

Paar nädalat tagasi hakkasin asja uuesti uurima ja avastasin, et meie lähedal on veel vähemalt 3 Montessori lasteaeda-kooli.
Helistasin ühte neisse ja leppisin aja kokku, et seda vaatama minna. Olin oma peas juba otsuse ära langetanud, et just seal Greta hakkabki käima (kui neil loomulikult vabu kohti veel on). Lastehoiu maks on seal palju odavam ja on lubatud ka vaid kaks hommikupoolikut nädalas. Neil on maja ees armas väike mänguplats koos juurvilja aiaga ning Greta balleti õpetaja annab seal 3 aastastele balletitundi. Igati sobiv.

Käisimegi siis Gretaga seal eelmisel reedel ning nüüd on mul peas üks suur Montessori konflikt.
Lasteaed asub OK kohas ja näeb OK välja.
Klassis on keskmiselt 30 last (mõnedel päevadel rohkem, mõnedel vähem). Õpetajad tunduvad ok.
Mänguruum tundus segamini ja koristamatta olevat ja me käisime seal hommikul kell 10. Ma vaatasin põrandat ja hirmsasti oleks tahtnud tolmuimejaga üle käia. Montessori materjalid oli olemas aga Montessorile omast korda ei olnud. Lapsed ei kasutanud väikseid vaibakesi kus peal oma materjaliga mängida ja peale mängimist ei palunud keegi neil asju kokku korjata ning tagasi riiulisse panna.
Nukumajas, mille juurde Greta mind kohe vedas, oli mööbel kõik segamini ja ühte nurka kokku kuhjatud nii et Greta ei saanud aru mis on mis.
Vanematele laste oli eraldi ruum kus nemad said natuke suuremate laste asju teha. Mina nägin seal vaid arvuti taga istuvaid lapsi mis mulle üldse ei meeldinud. Ma ei soovi et Greta lasteaias arvutiga mängiks.
Kasvatajal oli minuga palju aega rääkida ka siis kui mõni laps tuli temalt abi paluma. Teises Montessori lasteaias jälgis kasvataja pidevalt iga lapse tegemisi ja suunas või aitas nii palju, et meie rääkida eriti ei saanudki. Minu silmis on see väga hea märk.
Greta keeldus kõikide kasvatajatega rääkimast, küll aga läks kohe Montessori asjadega mängima (mind kaasa vedades) mis oli järjekordne tõestus et Montessori lasteaed on talle sobiv koht.

Ühtepidi nagu oleks Montessori lasteaed aga samas ei olnud sellel lasteaial küll palju erinevust tavalise lasteaiaga. Montessori materjalid olid küll saadaval, aga kuna puudus Montessorile omane stiil siis minu arust pole sellisel poolikul asjal mõte.

Ja nüüd jääbki vaid üle Greta sinna kallimasse lasteaeda panna.
No tegelikult kui võtta et üks terve päev seal lasteaias maksab vaid 40 naela ja päev on siis hommikust 8st kuni õhtu kella 6ni ning lapsed soovad mahetoitu siis ei ole see üldse kallis. Tavaliselt on lasteaia päevamaks ikka kas 60 või 70 naela päev.
Kuigi neil puudub seal oma mänguväljak siis viiakse lapsed lähedal olevasse mänguväljakule. See on isegi hea et nad saavad väikese jalutuskäigu ning Gretale on koht tuttav, kuna oleme seal ennegi mängimas käinud. Ma pean vaid enda rahustuseks üle kontrollima, et nad seal ikka lapsi korralikult valvavad ja ei lase näiteks Gretal suurema turnimisatribuudi peale ronida, kuna seal on nii suured vahed, et ma kardaks küll et ta sealt ilma abita alla kukuks.

Plaan on et paneme Greta sinna septembrist kuni kevadeni. Sedasi väldime maksmist aja eest kui me suvel ära oleme. Septembris 2012, kui ta 3ne on, peaks Greta nagunii kohalikku kooli minema. 9 kuud Montessori lasteaias oleks täiesti paras aeg, kuna väga pikalt ma ei tahaks et ta seal nagunii oleks, kuna Montessori lasteaias toimub areng rutem kui tavakoolis ning siis oleks tal päris koolis hirmus igav.

Kuid siiski ei anna mulle hing rahu. Tegelikult ei peaks ju Greta veel kuskile lasteaeda minema ja kuna mina ei pea tagasi tööle minema siis ei ole ka otseselt mingit põhjust. Samas ta väga tahab. Kahe hommikuga ei oleks mul probleemi, aga kolm hommikut (5 tundi korraga) tundub mulle natuke palju. Samas seal on palju asju mis talle väga meeldiks. Ning mida mina selle vaba ajaga siis peale hakkaksin, kolmeks hommikuks ei jätkuks isegi küllaldaselt ei koristamist ega triikimist :)

Oh....ma ootan ikka septembrini ja siis otsustan...õnneks on neil seal lasteaias küllaldaselt kohti seega ei pea tormama.

26 comments:

  1. Arvan, et Sa suudaksid oma lapsega samu asju teha, mida selles lasteaias kalli raha eest tehakse. Seltskonna m6ttes saate ju paar korda nädalas erinevates laste huviringides käia. Eriti veel, kui Su mulje sellest lasteaiast just k6ige positiivsem ei ole, miks neile maksta, kui isegi koristada ei suudeta.
    Kas t6estu peab juba 3-aastaselt #päris# kooli minema?!

    ReplyDelete
  2. Ei, ei seal kallimas lasteaias on koik TIP TOP ainuke miinus on see et neil ei ole oues mangimis ruumi aga selle eest kaivad korval asuval manguvaljakul ja siis see et maksab rohkem.
    Lasteaed ise asub kiriku ruumides nii et laed on korged ja ruumi palju mis mulle vaga meeldib.
    MOntessori materjale (mangutarbeid) ei oska ma ise teha ja originaali asendades ei ole see ikka see samas on see materjal vaga arendav ja sellega on huvitav mangida. Ma ausalt mangiks ise ka Montessori materjaliga ja sama ytles Pete kui ta lasteaeda vaatamas kais.

    TEgelikult me ju tahamegi teda just selleparast Montessori lasteaeda panna et meil siin kodus selline montessorilik kasvatus on ja et Gretal on juba vaikesest peale lubatud asju ise teha ja 'taiskasvanud' asju katsuda.

    Greta kaib praegu voimlemas ja balletis kord nadalas. Ma ei ole leidnud rohkem talle sobivaid huviringe. Meil oli siin enne MEssiplay ryhm kus sai 1.50 eest varvida, kleepida, maalida ja mida iganes ja see oli super aga see lopetati ara vist raha puuduse ja vahese huvi parast :(
    On ka voimalus kaia sellises ryhmas mis asub kooli juures ja on natuke nagu kool/lasteaed ainult selle vahega et emad on seal kaasas. Kaisin seal ja mulle yldse ei meeldinud. Esiteks ma just ei taha et ta sellisesse 'kooli' tyypi kohta laheb kus koik kaib sama rutiini jargi ja manguasjad on plastmassist ja kus on nii palju reegleid et peamiselt oeldakse et ara tee midagi ja siis peab pidevalt asju koristama. Teiseks olid seal sellised lapsed kes ei oskanud eriti kaituda ja kelle vanematel ei olnud palju aimu korralikust laspsekasvatusest (see oligi rohkem nagu vanemate koolitus grupp kus opetati tervislikust toitumisest ja kaitumisest jne)

    Ma ei ole leidnud rohkem midagi sobivat Gretale. Kui ta vaiksem oli siis oli neid sobivaid ringe ja mangimis kohti rohkem aga praegu ei ole mul talle palju midagi valjaspool kodu pakkuda.Beebi ryhmades ei ole tal midagi peale hakata ja koik 3sed on ju juba nurserys.

    Sealt see plaan mul tuligi et ma tahan et Greta enne kui paris koolis kaima hakkama saaks kodust eemal olemist ja grupis olemist harjutada turvalises ja meeldivas keskkonnas kus ei ole selliseid lapsi kellel on kaitumis probleeme ja kus kasvatajal oleks aega koigile ning kus oleks vahem larmi. Gretal ei ole kyll memmekas aga ta ei ole keegi kes enda eest seista oskaks voi larmi tostaks kui keegi talle haiget teeks. Turvalises keskonnas saaks ta rohkem confidence ja harjuda kodus eemal olemisega ilma et see talle shok oleks. Ehk kui ta siis tavakooli (nursery-sse) laheb on tal rohkem kogemust ja oskab ise enda eest seista.
    Noh ja seda soovitud keskonda suudab vaid era lasteaed pakkuda ja selle eest peab maksma.
    Meile on see vaga tahtis et Greta esimene 'kooli' kogemus oleks positiivne seega oleme nous selle eest korget hinda maksma.

    ReplyDelete
  3. Seaduse jargi pead sa oma lapse vist koige hiljemalt 5selt kooli panema kui sa just ei plaani kodus koolitama hakata.
    3selt algab nursery mis on maksuvaba (riiklik siis) kus lapsed kaivad iga paev vist 9st- 12ni voi 1ni.
    Greta ei pea sinna minema aga toesti tal ei ole mingit kasu siin kodus istumisest kuna mina teda kyll koik paevad ei suuda siin lobustada. Kuna Gretal on synnipaev martsis siis tema kooli minek langeb Septembri peale, selleks ajaks on ta juba 3ja poolene.

    Ning ma (me) ehk ei motleksgi lasteaeda minekule veel ja ootaks hea meelega aasta AGA Greta ise kysib ja ytleb et ta tahab minna ning ma naen kuidas ta tahab koguaeg teiste lastega mangida. (meil endal on siin vaid yks poiss kellega me regulaarselt mangimas kaime. Rohkem lapsi ei ole kuna koik on juba kuskil nurserys kuna vanemad peavad ju tootama).

    Toesti keeruline et nii vara peab juba sellistele tahtsatele asjadele motlema ja oigeid otsuseid langetama....

    ReplyDelete
  4. Huh, milline karm kord ...

    ReplyDelete
  5. Kooli peab minema septembris peale neljandat sünnipäeva.

    Kolmeselt saab minna preschooli, mis on tasuta ja kolm tundi päevas.. kas siis 9- 12 või 12- 15. Ajad varieeruvad kooliti.

    Muljeta oma kodusest Montessori kasvatusest.

    Ma olen aru saanud, et preschool ja reception ei ole kohustuslik.. aga kõik käivad seal. Et siis "sunniviisiliselt vabatahtlik". Aga see aeg on tore, kui satub õige kool.

    ReplyDelete
  6. Ma panin ka Anni 4 pàeva nàdalas lasteaeda aga siis nàgin, et tegelikult oli tal nii tore, et poolest aastast hakkas kàima kòik pàevad. Iga pàev 8-13.. pole ju palju, eriti arvetsades, et màngib oma sòpradega ja tal on tòesti tore! Waldorf siis, meil Itaalias nimelt pole neid Motessori aedasid niivàga vòtta :)
    Mina panustaks kallima peale kindlasti, kui poolik siis pane juba kuskile odavasse, eks. Tuleb sama vàlja!

    Mina olen suur lasteaedade pooldaja ja arvan, et kodus vòisid olla kunagi nood lapsed, kel suur pere ja maamaja looadega. Tànapàeva maailm on hoopis teise rùtmiga ja hoopis teistusgune, seega on 3 aastane tàpselt òige aeg kuhugi seltskonda minemiseks. Ka kahene vòib vabalt pool pàeva olla emast eemal... Muidugi oleneb lapsest ja oleneb paljudest muudest asjadest aga ùldiselt rààkides.
    Aga kui seltskonda ja ùksi siis vòimalikult heasse, eks :)
    Mina nàen vahet kui mu laps màngib oma W kooli sòpradega ja kui màngub minu sòbrannade lastega kes kàivad riigilasteaias... Vahe on vàga suur. Aga ma elan ùpris suures linnas ja aedasid on erinevaid, kodune kasvatus ka on tihti erinev... noh, eks enamus W emasid on ka kodus tàhelepanelikumad jne.

    See òues kàimine on oluline aga lasteaias on palju muid asju, mis on hulga olulisemad, onju. Eriti veel kui tegelikult ikka kàivad òues.

    Huviringides ei ole lastel aega vabalt màngida ja nt W kool ei soosi neid ùldse. nende arvates on màng pùha, seda ei tohi segada, pildistada ega midagi. Vahest on kogu rùhmal mingi suur ja tàhtis màng pooleli, et lapsed ei taha òue minna ja nad ei làhegi! Huviringis ei saa vabalt sòpradega màngida ja sotsialiseeruda...

    ReplyDelete
  7. Mermaid, sul on oigus, see aeg on vaga tore kui satud oigesse kooli-lasteaeda ja selleparast olemegi nous tegema koik et seda Gretale voimaldada.
    Kodusest Montessori kasvatusest kirjutan siis sinu soovil eraldi.

    Ruudi, sa seletad koik asjad siin nii ilusti ara. Ma nii hasti ei osanud kuigi olen tapselt sama meelt :)

    Ma isegi motlesin et minu poolest voivad nad selle oues kaimise yldse ara jatta kuna ta on seal ju 3 x hommikul ja oueskaimiseks jaab kyllalt aega ka ohtupoolikul. Peale selle on kiriku ruumid nii avarad et seal ei tulle sellist kinnise ruumi tunnet peale ka ning on kyllalt ruumi ringi jooksmiseks (mida tavalises klassiruumis ei ole.

    Kui aus olla siis ma detailidena ei teagi kui suur erinevus on Montessoril ja Waldorfil aga enam vahem ikka sama stiili ja erinev tava kooli opetusest.

    ReplyDelete
  8. nii armas kui mul vahest midagi òigesti vàlja tuleb :) Tavaliselt oskan ma netis vaid olla valesti mòistetud.

    Sina vist ei saa veel Anita blogile ligi? Noh kuna mina siin agaralt loen siis kui sa tahad, anna meil ja ma saadan kutse... mitte, et seal midagi erilist oleks aga see tundub mulle òiglane :)

    ReplyDelete
  9. Mismõttes klassis on 30 last? 30 kahe ja pooleaastast?

    See 40 on ju lausa odav terve päeva eest. Tavalised lasteaiad on 40 naela pool päeva. Miks too nii odav siis on, kui on mahetoit ja muud värgid? Ma arvasin, et alternatiiv lastehoid on kallim. Aga ju siis eksisin.

    ReplyDelete
  10. Ruudi, ha ha ha ma olen tahelepannud jah et sa tihti 'peksa saad' kui mones kohas kommenteerid (mida ma lugema olen sattunud). Tanan blogi lugemis kutse eest - votan selle suure roomuga vastu :)
    Parooli void saata
    shepherd@littleflock.co.uk

    Mermaid, Montessori lasteaias on koik 2- 5 aastased lapsed yhes ryhmas (jalle yks pluss punkt miks ma seda eelistan kuna Gretale meeldib suuremate lastega suhelda). 30 last on seega eri vanuses ja seal on teatud number kui palju voib olla 2 aastaseid korraga.

    Eralasteaiad on eri hindadega. 40 naela paeva peale ei ole jah palju kui nii vaadata aga 35 hommiku peale ikka on. Ning kui sa kaid tool ja pead lapse andma lastehoidu 5 paevaks nadalas siis see summa tuleb ikka 1000 naela ringis kuus mis ei ole odav midagi.
    Ma ei tea mida sa tavalise lasteaia juures motlesid aga koik lasteaiad mis ei ole riigi nursery-d on ju eralasteaiad seega hinnad on era omad vaatamata mis stiili teooriat nad jalgivad. Monedes on paeva maks korgem monedes madalam see oleneb nii ruumide rendist kui kui palju tootajaid neil on ja toitlustus jne. NOh ega ma seda peensusteni ei tea mille jargi nad hindasid reguleerivad.
    Naiteks selles odavamas MOntesoorikas mis on lahti vaid kooli kalendri jargi maksad sa 3 hommiku eest VEERANDIS 670 naela (veerand on siis 3 kuu ringis)
    Selles kallimas aga on kolme kuu maksumus 1365 naela, nii et kahe kordne.

    Kooli juure olevad, ka tasulide, aga riigi poolt pakutavas alla 3 aastaste nurserys on see maks vist midagi 12 naela ringis pool paeva (vahemalt siin meie kodu lahedal olevas kyll)

    Aga noh mis siis ikka sellest nii pikalt heietada kuna onneks oleme leidnud koha mis meie soovidega kattub ja mida me ka praegu suudame endale rahaliselt lubada kuigi on kallis.
    Kui meil seda voimalust ei oleks siis me teame et igas asjas on voimalik ka head poolt leida ja me teame et Greta saaks hakkama ka tavalasteaias meie abiga nii et selle parast elu seisma just ei jaa :)

    ReplyDelete
  11. Suured ja vàiksed koos pluss on veel see, et suuremad òpivad vàikeste eest hoolitsema ja nendega màngima. Vàhemalt ma nàen W lastaias suured peavad pidevalt pisemaid abistama ja tihti Anni rààgib kuidas ta suurte Caterina ja Chiaraga màngis.
    Nii òpib ka meie ainuke laps natuke arvestama pisematega... jàrgmisest aastast, eks

    ReplyDelete
  12. Ning see suurematega koos olemise pluss on ka see et kui 2ne veel sellises 'see on minu manguasi' lainel on siis suurem laps suudab selest yle olla ja mang voib jatkuda kuid samas teise 2sega tuleks kohe suur soda :)
    PS. Et kas ma saan oigesti aru et Anita harjutab pisematega olemist et jargmine aasta suure oe rolli astuda voi????

    Suured tanud kutse eest, ma juba loen algusest peale nagu raamatut :)

    ReplyDelete
  13. Väga põnev. Palju seal siis õpetajaid on? Ja ruume? Sorry, et nii palju tülitan, aga ma pole sellega enne kokku puutunud.

    Seda tavalasteaia juttu poleks kyll pidanud nii pikalt kirjutama. Ma ju tean seda. Ma tava all erakaid mõtlesingi. Muud ju siin pole. Montessoori omad on ju ka erakad? Seepärast uurisingi, et miks nad odavamad on. Erakad on kallid loomulikult. Me saime lubada ainult kaks sessiooni nädalas.

    Lugesin nüüd su pikka juttu uuesti.. mis on riigi nuresryd? Ma nendest pole kuulnudki.

    ReplyDelete
  14. Riigi nurseryd - no ma ei tea kas neid ka nii kutsutakse aga naiteks meil siin kodulahedal on kahe kooli juures (mida ma olen uurinud) voimalus lapsi ka nende juurde viia vist 2,5 selt (aga voib olla ka juba 2selt) maksuliselt ja siis paris nurserysse kui nad on 3sed.
    Ma enam ei maleta kuna uurisin seda siis kui Greta veel kahenegi ei olnud lihtsalt selleparast et monesse kooli pead sa oma lapse juba enne ara registeerima kui ta syndinudgi veel ei ole ja ma tahtsin teada et kas me oleme juba hiljaks jaanud voi ei :)
    Ma ei maleta tapselt kuna meil ei olnud siis veel plaanis Gretat lasteaeda panna aga maksis kuskil 12 naela hommikupoolik vist. Igal juhul oli vaga odav.

    Need Montessori lasteaiad on ruumide poolest erinevad olenevalt ju kus majas nad asuvad. Googelda enda lahedal olevaid ja siis sa saad nende webi lehelt ise millised nad valja naevad.

    See Montessori mis mulle vaga meeltmooda ei olnud seal oli maksimum 30 last ja vist 3 kasvatajat (ma jalle tapselt ei tea aga 3 oli vahemalt sel ajal toas ja kohal oli nats yle 20 lapse). Ruume oli mitu , kogu yhekorruline ehitis oli lasteaia paralt. Ruumid ise olid sellised keskmise suurusega aga madala laega.

    Seal kallimas Montessoris on vahem lapsi ja rohkem vabu kohti (arvatavasti selleparast et on kallim kui teised Montessorid ja et seal peetakse Montesoori teooriast rangemalt kinni). Lasteaed on kiriku ruumides seega saalis kus lagi on korge ja ruumi vaga palju (selline modernsem kirik mitte selline kus pingid ja altar ja orel). Eraldi on WC ja lugemis ruum ning vist ka magamis ruum (ei maleta enam). Mind kuskile taha ruumidesse ei viidud aga ma kujutan ette et neil on seal ka oma kook kuna eraldi raha eest saab last panna kord nadalas kokandus tundi ja joga tundi plus kuskil tehakse ju lastele syya.
    Opetajaid oli vahemalt 3. Lahtiste uste paeval seal lapsi ei olnud aga kui ma Gretaga eraldi kooli paeval kaisin siis oli koik lapsed millegagi ametis ja klassis oli monus rahulik, vaikne ja tegutsemist tais ohkond.

    ReplyDelete
  15. Ah jah See kallim Montessori lasteaed on kallim ka selle parast et see on lahti pikemalt (8 - 18). Need odavamad on lahti nagu koolid (9 - 15.15) seega vahem tunde.

    ReplyDelete
  16. :) ei, suuremaks òeks ei saa aga lasteaias pole enam kòige pisemate ja uuemate kambas :)

    ReplyDelete
  17. Meil siin üks küla lasteaed, ja kool, olen väga rahul :) ... aga väga huvitav on teie arvamusi lugeda ja pean ausalt tunnitama et ei teagi mis imeloom see Montessor on :D
    Marta läheb sõime 1a10k ja ikka iga päev. Nii ei tahaks panna, aga midagi pole teha.

    ReplyDelete
  18. Kersti, on ju põnev! Veel põnevam oleks, kui sul oleks võimalus näha siinseis lasteaedu. Ma olen käinud kokku 20 lasteaias kahes erinevas linnas ja ikka väga tore kogemus oli see. Ühes lasteaias olid trepid järsud ja koridorid nii kitsad, et mul oli jube tahtmine võtta välja mõõdulint ning mõõta, kui lai (kitsas) see koridor on. Kui teine inimene vastu tuli, siis pidid seina äärde seisma ja kõhu sisse tõmbama, et teine inimene mööda saaks. Teises lasteaias jälle oli õue mängu plats 2 x 3 meetri. Eestase jaoks ikka shokk.

    Kohalike jaoks oli shokk, kui rääkisin, et Eestis panevad lapsed pidsaamad selga, pesevad hambad ja magavad VOODIS lõuna aeg. Siin magab, see kes tahab ja mati peal. Tavaliselt pole tekki ja minu laps magas kummikutega. Noh see kummikute asi on kyll liig aga see vabatahtlik magamine on väga hea.. sest on palju lapsi, kes ei taha magada (nagu minu oma) lõuna ajal ning see laste voodis hoidmine on paras terror. 4- 7a puhul siis. Sõime omad ikka vajavad und.

    Inglismaa lasteaedades EI OLE vahetusjaltseid. Lapsed on suvel kingadega ja talvel saabastega. Kõik peale minu lapse. Vbl mõni hull on veel, kes eelistab vahetusjalatseid talvisel perioodil. Aga jah sellest 20 lasteaiast oli ÜKS, kus oli selline kord, et lapsed kasutavad vahetusjalatseid.

    AGA.. siin on ka ikka häid asju. Näitkes õpetajate ratio laste kohta. Imikutel (olen näinud kolmekuuseid lasteaias)on suhe 1-1le.. või oli see 1- 2le. Et ühel õpsil on kaks last. Kuni kahestel oli vist ühel õpsil neli last. Edasi juba 1- 6le. Milline ÕNN on töötada, kui ryhmas on 12 last ja kaks õpetajat. Eestis on ju ühe õpsi kohta 20 last.

    Meie tavaline (era kyll.. siin on kõik era) lasteaed oli väga tore.. õpsid olid asjalikud ja sõbralikud... mängisid koos lastega laste kõrgusel (et mitte kasutada sõna käpuli :D ).. õhkkond oli rahulik. AGA siin ju alustatakse distsipliiniga juba sünnist saati. "Good sitting", "Good listening" on jube olulised asjad. Ja seda toonitatakse söögi alla ja söögi peale. Ja üldse on mul tunne, et Inglise mammad on hoolega Supernannyt vaadanud.

    Peod on Eesti lasteaedades SUPER. Siin on kuidagi hale see asi. Kuigi ma naudin ka siinseid pidusid, sest igasugune lapse looming on imetlemist väärt. Eestis on muusikaõpe parem. Siin jälle mulle tundub, et akadeemiline õpe on tugevam.

    Ahh.. ok.. see jutt siis Kerstile :) Alice ju teab seda kõike.

    Aga.. minu esimene mõte selle posti kohta oli sama, mis pagulasel.. et Greta on ju nii väike alles!!! Lapsed on jah erinevad aga sellises vanuses nad võiks nautida oma kodu ja isa ja ema.. kui muidugi elu teisiti ei nõua. Meie panime lapse kahe ja pooleselt kaheks pärastlõunaks lasteaeda kõne arengu pärast (mis ei arenenud) ja kolmeselt läks üheks pärastlõunaks, sest mina käisin kolledzis.

    Ma arvan, et sa pingutad üle. Sul nii tubli laps, et talle neljaselt kooli minek, ei tekita küll mingit pinget.. seda enam et sellele eelneb preschool nagunii.

    Kas teil seal Sure Starti Children`s Centereid pole. Need on minu meelest nii vahvad kohad.. Seal on palju tegevusi ja saab sotsialiseeruda (või ei vasta need sinu standarditele)ja sõprade- sugulastega playdated? Ma leian ka, et see lasteaia hind on liiga kallis. Kui sul on Montessoori kasvatus nagunii, siis ta saab ju kogu "õppe" kodust.

    Minu jaoks oli shokk, et koolitee algas neljaselt.. aga nähes, kui tore see kooliaeg on, siis olen meelt muutnud.Selles suhtes meelt muutnud, et viieselt võib vabalt kooliteed alustada. Aga neli!! on ikka vara. Kuni neljani võiks laps vabalt kodus olla ja siis viieselt kooli minna.

    ReplyDelete
  19. Lapsed on v2ga erinevad ja ei tee midagi halba yksikule lapsele, kes tahab teiste lastega (ja t2iskasvanutega/kasvatajatega) suhelda k2ija paar tundi p2evas lasteaias/eelkoolis/vms (sisuliselt on k6ik sama).
    Praegu on laste elu siin niigi palju rohkem piiratud, kui meil Eestis yleskasvades. Kui Eestis juba varakult iseseisvalt 6ues, siis, kui siin kooli ka ei lase, kust see iseseisvus siis tuleb? Mina ise olin kodune laps, aga vanemaid k2isid t00l ja olin palju omap2id ja praegu n2en kui palju lapsed koolis saavad seda millest muidu ilmaj22ksid (kui just super lasteaia/kooli (jms) haridusega ema pole. (nagu Mermaid ja Alice).

    See, et Eesti eestlased ahhetavad, et juba nii noorelt kooli ... Eestis viiakse lapsed lasteaeda varavalges ja tuuakse koju alles p2rast vanemate t00paeva l6ppu ja nii 5p n2dalas. Siin on enamus lapsi eel-koolis 2-3h p2evas (ja mitte iga p2ev). Ja kooligi minnes on koolip2ev umbes 9st-3ni. Esimene aasta koolis on ysna eelkooli sarnane, st palju m2ngimist ja sarnane teiste riikide nn lasteaedadega. Kooli minnes on muidugi suur vahe suve lastel, kes alles said neli ja sygise lastel kes kohe saavad 5. Ja kui veab kooliga, kus on individuaalne 6pe, siis pole ka see probleem. Paari esimese aastaga see vahe kaob.

    ReplyDelete
  20. Mermaid, Greta ei ole liiga väike lasteaia jaoks ainult hommiku poolikuks. Ma ei raagi siin ju lapse lasteaeda viimiseks hommikust ohtuni nagu Eestis. 2 hommikut oleks ideaalsem aga kui seda ei saa siis 3 ma arvan et ta saaks ka 3 hommikuga ilusti hakkama.
    Vorreldes paljude teiste siinsete lastega veedab Greta kyll keskmiselt rohkem aega oma vanemategakoos kui teised lapsed. Naiteks kas voi juba ainult issiga. Pete tuleb iga paev toolt koju kell viis ja enamustel ohtutel lahevad nad kahekesi kuhugi, kas manguplatsile, voi parki voi metsa jalutama, ujuma voi restorani sooma, ning see on taielik kvaliteedi aeg ja mitte niisama lapse juures olemine. Sellele lisaks laheb Pete temaga ka tihti kogu paevaks nadalalopus kuskile huvitavasse kohta (eelmine nadal soitsid nad naiteks mereaarde ja sealt laevaga Isle of White saarele).
    Naita mulle teist isa kellel on voimalik oma lapsega nii palju aega koos veeta voi kes seda on nous tegema!
    Sellele lisaks siis koik need outingud mida me perega koos teeme ja valismaasoidud jne. Nii et meiega tegelemisest tal kyll puudust ei ole ega tule.

    Teiseks TA ISE TAHAB LASTEAEDA MINNA! Ta kysib seda iga kord kui me kuskilt lasteaiat mooda laheme. Ok ta kindlasti ei tea 100% mis see lasteaed veel on aga ma olen talle seletanud et ta peab seal yksi olema ja ta ytleb et ok et tema tahabgi seal ju titadega mangida. Sinna lasteaeda minemise otsuse olegi ma ju tegelikult teinud selle pohjal et ma naen et Greta on selleks valmis ja et ta seda vajab qkui see et ma ise taha et ta sinna laheks AGA seda vaid juhul kui koht see oige on.

    Seal Sure Start Children Centeris olen kainud ja jah mulle ei meeldinud see. Eks need koik erine asukohale vastavalt aga see mis meile lahedal on mind ei vaimustanud. Kogu tegevus vaikeses ruumis kus vaevalt ruumi liikuda, rutiin, rutiin, rutiin (sama rytm manguaeg KORISTAMINE, snacki aeg KORISTAMINE, story time KORISTAMINE jne loomulikult iga tegevuse vahepeal palju aega niisama ootamist kus midagi teha ei tohi ja pidevalt kas keelatakse kedagi voi kamandataks). Ja just see 'good sitting' ja 'good....' kaib iga asja alla ja peale nagu mainisid ja mille peale lapsed varsti immunseks muutuvad. OK eks selline see rutiin kooliajal saama saabgi ja see on arusaadav aga vat sellisesse keskonda ma teda kyll ei taha panna juba 2,5selt ja just selleparast ma valisingi MOntessori kus ta saaks vabalt mangida ja loominguline olla (samas koos teiste lastega).
    Meie kodune kasvatus kattub mingil maaral MOntessori stiiliga aga ega me ju siin ikkagi mingit Montessori kooli ei juhi nii et see ei ole ikka see sama kui Montessori lasteaias olla, pluss meil ei ole kodus vastavaid arendavaid Montessori materjale.

    Kahjuks meil ei ole sugulastel enam nii vaikeseid lapsi ja Pete oe juurde ei ole motet selleparast sõita, pluss Pete oel ongi veel vaid Gretast nats noorem poeg kodus. Greta korval on ta taitsa beebi veel ja Gretal ei ole praegu temaga palju midagi mangida. Meil on yks Greta vanune poiss kellega kaime kord nadalas mangimas aga koik teised lapsed kaivad juba kuskil lastehoius kuna emad peavad tootama.

    Peale selle kuigi ma siin Gretaga koik paevad kodus olen ei tegele ma ju temaga mingi 3 voi 5 tundi jarge mooda. Ma pean ju vahepea syya tegema ja koristama ja mida iganes ning iga paev koos mangida vabandust ei viitsiks ma ka siis kui kodutoid ei oleks :)

    ReplyDelete
  21. Ei, ega ma ei räägigi, et see halb on.. loomulikult on lapsed erinevad ja pered erinevad ja suhtumised erinevad.

    Ja väga huvitav on erinevate inimeste mõtteid lugeda.

    Aga kui issidest rääkida, siis meil on ka selline issi kodus, keda paljud mu Eesti tuttavad kadestavad.

    Aga meie children`s center oli kyll ok.. migit sundust ei olnud.. kokkasid, millal tahtsid, lugesid, millal tahtsid, maalisid, millal tahtsid.. jne..

    See "Good Sitting" ja värk tuli meile päevakorda receptionis, sest siis hakkas "auhindu" koju tulema.. kuna mul tüdruk ei rääkinud, siis ma sellest enne ei teadnud. Mul siinne sõbranne, kes on koole vaadelnud rääkis sellest korrast ja hanereas käimisest ja muust ja tundis siirast headmeelt, et tema lapselaps Eesti lasteaias käib.

    Aga Mari jutust jäi mulle kõrvu see lause, et MÄNG on püha. Nii see ongi. Mäng ongi püha. Ja seda tulebki sellisena võtta :) If it makes sence.

    Ma ei saanud paar päeva tagasi lapse tubagi koristada.. sest fairies house peab messy olema. Vahest mõtlen, et kyll on hea, et ma korrafriik ei ole, muidu me ei saaks endale piraadilaeva söögituppa lubada. (Vbl on see lihtsalt ettekääne laiskusele :D )

    ReplyDelete
  22. Aga ma küsiks hoopis nõu- kuidas kogelevat last kodus aidata?

    ReplyDelete
  23. Kogelemise kohta on kyll raske nou anda ilma last nagematta. Kogelemine voib tosine asi olla ja sa pead abi ikka spetsialisti kaest kysima.

    Mina olen oma tooga kokku puutunud vaid sellise kogelemisega mis juhtub siis kui laps proovib raakida aga ei leia oigeid sonu nii ruttu kui tahaks voi oleks vaja ja seega korrutab yhte sona nii kaua kui suudab jargmisega valja tulla. Koige parem kui sellisele kogelemisel saaks kohe kratist kinni kuna mone lapse puhul voib see harjumuseks muidu saada.
    Naiteks oli mul yks vaike poiss (4ne) kes meie abiga oli raakima hakanud ning kui ta midagi tahtis siis tihti ytles 'Ma, ma, ma, ma ...tahan kypsist'
    SELLE lapse puhu,l olles marganud et just selliste lausete juures (ja monede teiste ka) esineb tal kogelemist, votsime me kasutusele viipekeele margid. opetasime talle kuidas nappudega naidata 'ma tahan' . Markide naitamine aeglustas ta kone kiirust natukene ja juhtis tahelepanu suult sormedele NING ei lasknud suuga sama MA ma ma korrutada kuna sorm 'Ma' margiga seisis juba pysti ilma et seda suuliselt korrata oleks olnud vaja.
    Selline lahenemine vottis stressi raakimiselt (kuigi ta samal ajal ju ikkagi ytles samu sonu ka suuliselt valja) ja andis ajule 'vaba ruumi' valmistada ette jargmine sona. Mone aja parast ei olnud tal vaja enam viipekeele marke kasutada kuna kokutamine jai jargi.

    Iga laps on individuaal seega peab spetsialist yldse koige pealt selgeks tegema kas tegu on paris kogelemisega (kokutamisega) voi seda tyypi kogelemisega nagu ma siin naiteks toin.

    Kui aus olla siis ma ei teagi kas eesti keeles on kogelemine ja kokutamine yks voi kaks eri asja aga loodan et saad aru mida ma siin silmas pean.

    Ma ei oska sulle siin rohkem mida tarka oelda kuna ma ei tea milline kogelemine teil kodus toimub.

    ReplyDelete
  24. Meil on sama, nagu selle poisigagi. Lause alguses. Cat, cat, cat, cat, cat is red näitks. Umbes kaks kuud on see asi hetkel kestnud ja vahepeal tundus, et oli ikka täitsa hull. Vahepeal ta isegi raamatut lugedes kogeles, aga nüüd enam mitte. Andsime kooli teada ja sealt öeldi, et koolis nad ei ole sellist asja täheldanud. Kas võib siis võimalik olla, et tüdruk kogeleb ainult kodus?

    Kas ma lähen GPle ja kysin mingit saatekirja? Praegu oleks hea ära küsida, siis saaks ehk sügisel mingi kohtumise.

    ReplyDelete
  25. Keeruline asi kuna NHS abi kohta on sul kindlasti kyllaldasi kogemusi : )

    Ma arvan kui su lapsel on koolis logopeet siis ma poorduks koige pealr tema poole ja prooviks abi saada. Nemad on koige lahedamal lapsele ja sul on nedega juba kontakt seega ehk saad abi koige kiiremini. Kui nad ytlevad et nad ei ole marganud et ta koolis kogeleks SIIS lihtsalt palu nende abi et mida sa saaks teha et seda ka kodus ei toimuks siis....kahjuks vaheaeg on kohe algamas seega oleneb kui vastutulelikud nad on enne vaheaega.

    Koige kiirem ja parem abi oleks muidugi eralogobeed aga noh see maksab palju.
    Ma ei ole kindel aga mul on tunne et sa void ka ise, ilma GP suunamiseta speech therapistiga yhendust votta (lugesin seda alles hiljuti kuskilt). Pead vaid valja uurima kes teie ymbruskonnas tootab ja siis proovima ta jutule saada...arvata on et noudmine suur ja oote aeg pikk aga kunagi ei tea kui ei proovi voib olla on neil kuskil mingi auk tekkinud.

    Mul on yks nipp mida sa void kodus proovida.
    Nimelt kui ta hakkab naiteks ytlema CaT CAT CAT siis sa lihtsalt vaikselt 'hyppa vahele' ja ytle temast yle CAAAAAAAAAAAAT. Umbes nii et sina venitad oma oeldud cat-i tema cat cat cat-ist yle vottes tal ara voimaluse yhte sona mitu korda korrutada. Sedasi opib ta automaatselt ise oma kokutavat sona venitama ja yhe sona korrutamine kaob ara.

    Ole ettevaatlik kui sa seda teed. See peab toimuma nagu mooda minnes. Ei tasu hakata liiga palju tahelepanu sellele juhtima, ta nime ytlema ja talle seletama et ytle sonu aeglaselt. See et sa ise seda teed juba treenib talle sisse refleksi automaatselt sona venitama hakata kui ta sonadega kinni jaab. Kui sa tead kogu lauset mida ta ytlema hakkab (naiteks lugedes) siis kohe kui ta seda lugema voi ytlema hakkab ytle seda temaga koos aeglustades kiirust (caaaat iiis reeed) aga ka mitte liiga pikalt voi aeglaselt.

    Ma ei tea kas see aitab sind natuke kuna nagu ma ytlesin vaga raske on oiget nippi anda kui ma ei ole ise last ja kokutamise situatsiooni nainud.

    ReplyDelete