Greta pani nädalalõpul kaks viipekeele märki kokku, seda siis peaaegu aasta ja ühe kuuselt. Minu silmis oli see suur saavutus. Nagu oleks kahe sõna haaval rääkima hakanud.
Greta 'ütles' et andis vanaemale musi lennujaamas (viipemärgid siis vanaema ja musi).
Vanaema viipemärgi õppis ta ühe päevaga ära. Mõtlesime selle märgi ise välja kuna ma ei teadnud mis õige märk oleks olnud ja paljud beebi viipemärgid on siiski sellised mida nii noorel on tihti raske järgi teha või siis väga sarnased mõne teise märgiga.

Gretal oli igal juhul vanaemaga väga lõbus. Minu püksisääres ei riputud peaaegu üldse sest kogu aeg oli vanema kellega mängida, linnukesi aknast vaadata või raamatuid lugeda. See on lausa uskumatu et Greta ei võõrasta vanaema. Ok, vanaema käib meil tegelikult üsna sageli külas aga ikkagi nii väiksele lapsele võib ju 2, 3 kuud tunduda üsna pika ajana. Samas aga näiteks võõrastab Greta inglise vanavanemaid keda tal on võimalus palju tihedamini näha ja nende sülle ta küll ilma mingi protestita ei läheks.
Ma arvan et kuna minu ema räägib ju eesti keeles siis annab see Gretale parema turva- ja lähedustunde kuna see on ju ka tema ema (minu) keeleks.


Nüüd ei jäägi Gretal muud üle kui igal õhtul vanaema pildile seina peal lennumusi anda, tema häält kas telefonis või Skype-s kuulda ja oodata kui vanaema kas siis siia uuesti tuleb või kui meie suvel Eestisse puhkama läheme.
Vahva :D Greta tunneb end arvatavasti rohkem eestlasena kui inglasena ;)
ReplyDeleteTegelikult ytleb ta rohkem inglise keelseid sonu kui eesti keelseid minu suureks pettumuseks.
ReplyDeleteSee ongi beebide viipekeele juures yks lahedatest asjadest, et nad hakkavad 2-3 s6nalisi "lauseid" tegema sootuks varem kui see keelelise arengu j2rgi v6imalik on ja raamatute j2rgi 0eldakse neid v6imelised olevat.
ReplyDelete