GRETA UPDATE

Kohe esimesest Jaanuarist alates kui laps silmad lahti tegi oli muutunud. On teine nüüd palju pretensioonikam ja isepäisem. Kui midagi ei saa siis läheb alumine mokk kohe rulli ja hakkam võlts nutt või mossitamine...ning siis kui tähelepanu millegile muule juhatada siis jälle nägu naerul ja kõik unustatud.
Meile teeb selline käitumine palju nalja kuigi ega me avalikult ta üle ei naera. Plaksutada ja lehvitada oskab nüüd nii hästi et õhtul kui ma teda enne magama minekut pimedas toidan ja tal veel energiat küllaga siis ta proovib lehvitades ja pool plaksutades mu tähelepanu saada.
Täna üle hulga aja jälle mängugrupis olles nägin milline tob boy ta on võrreldes teiste tüdrukutega. Ma arvan et see tuleb ka sellest et teised ei liigu nii hästi ja ruttu kui tema ja seega hakkab ta automaatselt kontakti otsima suuremata lastega. Ei mingit rahulikku emme süles istumist ja häbelikkust. Natuke istub ja siis tahab juba omi asju tegema minna. laulmisest ei ole ta seal palju huvitatud.

Kodus on ka tunda et kohe kindlasti peab ta päeval kodust välja saama või muidu läheb tal siin igavaks. Talle peaaegu kõik ta mänguasjad meeldivad ja ta ka mängib nendega ilusasti aga seda mitte väga pikalt. Minu küljes ripub kogu aeg rohkem kui Pete kuna teab et minu käes on piimakanistrid. See loomulikult teeb minu elu raskemaks ja enamus kodutöid või söögitegemised mööduvad teda kandes. Kui ta üksinda kuskile pikemaks ajaks jätta siis võtaks tal vaid minuti trepist üles ronida kuna me ei ole ikka veel endale trepi väravat muretsenud.
Nüüd kui meil siin palju lund oli siis oli torre kuna Pete töötas kodust mis tähendas et Pete valmistas hommiku, lõuna ja õhtusöögid ning aitas mul Gretat välisriietesse toppida ning tuli meiega lõunatunni ajal õue jalutama. Kui mul oli vaja vetsu minna siis sain ka Greta tema juurde jätta jne. Täielik mõnu mis kahjuks nüüd on läbi juhul kui meile veel suurel hulgal lund ei peaks juurde sadama.

Sellest nädalast alates on plaanis Gretaga hakata käima erinevates gruppides. Ma ei tea küll kuidas meil see õnnestuma hakkab. Üks beebi võimlemise (õigemini selline rahmeldamise )grupp algab kell 9.30 hommikul. Meie aga tavaliselt tõuseme alles kella 8 ringis (täna isegi kell 9), siis peaks sööma ja meile mõlemale riided selga saama ja autole ka veel hääled sisse. Kuigi see grupp on meist jalutamise kaugusel siis jalutades me sinna vist küll hommikuti kohale ei jõuaks. Noh eks saab näha. Kindel on see et kuskile murgeldamise-liikumis gruppi ma tahan teda panna kuna laulmine ei vasita teda küllaldaselt.

Söömisega on meil olnud viimasel ajal täitsa OK. Lemmikud on endiselt tatra ja riisipudrud (mitte beebiriis vaid ikka selline päris), samuti maitseb kaerahelbe ja 4 vilja pudru. Teiseks suureks lemmikuks on kanarisotto. Seda sööb ta kohe suure taldriku täie ja ka borsi supp. Toores riivitud porgand maitseb ka väga. Endiselt jumaldab väikeseid tomateid. Neid ta sööb vaat et nagu tolmuimeja, kõik kaovad ime kahku ta suhu. Banaani armastab ainult kui see lõigata väikesteks rõngasteks. Otsast hammustades ei kõlba.
Ma olen tahtnud talle jogurtit anda aga olen tähele pannud et need tekitavad talle kõhuvalu, eriti õhtuti magama minnes. Seega olen piimatoodetega vahepeal pausi pidanud. Nüüd alustasin uuesti juustuga ja täna proovin natuke jogurtit uuesti. On üsna raske kuna mina ise ju piimatooteid ei saa kasutada ja seega ei ole minust mingit eeskuju talle. Sama käib leiva, saia kohta. Võileiba meil kodus ei sööda kuigi ma ostan talle väikeseid kuklikesi närida aga palju toite jääb otseselt proovimata kuna meil lihtsalt ei ole neid kodus ja kui tema jaoks eraldi ostame siis suuremalt osalt lähevad raisku.
Samuti on raske kui Gretale 4 viljaputru teha või mingit teist toitu kus kas jahu või piimatooteid sees on anda kuna ma ei saa ju seda maitsta kas on kuum või ei ole. Viimasel ajal olen ma lihtsalt talle kamapalle sõrmavahelt andes need sõrmed siis ka pärast enda suhu kogematta saanud ja ennast niimoodi haigeks teinud.

Muna oleme pidanud ka kahjuks menüüst välja jätma kuna tal on vist muna allergia. Paar kuud tagasi kui ta seda sai siis läks keha kohe täppe täis ja laps jäi väga väga vaikseks ja uniseks ning 20 min hiljem oksendas kõik välja. Peale seda ma ei ole enam proovinud kuna ma parem ootan kauem kui et talle muna allergiat kogu eluks tekitada. Nii kahju kuna muna oleks muidu hea söök talle anda.

Üldkokkuvõttes ei pea me õnneks enam nii palju sirkust tegema et teda sööma saada aga tihti peame natuke kavalad olema ja tähelepänu millegi muuga eemale saama et toit suhu toimetada.
Soola ja suhkrut ei ole oma toidus üldse saanud nii et ma ei usu et ta oma esimesel sünnipäevapeol sokolaadinööbikesi alla kugistama hakkab.

Magamise kohta ei ole palju midagi muud öelda kui öösel ärkab endiselt iga 3 või 3.5 tunni tagant sööma. Mõnikord on õnnestunud ka 4 tundi jutti magada aga seda harva. Ma ei mäletagi enam mida terve öö magamine tähendab aga beebipiima peale ei tahaks ma teda ka vaid sellepärast panna. Ma tegelikult ei imesta et ta vaid nii vähe korraga magab kuna ta ei joo korraga palju, jääb enne magama ja siis ärkab ning mekib natuke jälle ja jääb magama. Olen tasakesi proovinud ilma tissita teda jätta aga ta saab sellest alati sellise trauma ja muudab ta käitumst päeval silmnähtavalt et see lihtsalt ei ole seda väärt. Loodan et üks päev saab ta sellest küllalt ja