See oli kolmas kord kui me seda maja oleme proovinud külastada ja iga kord oleme sattunud just siis kui see kinni on olnud (tavaliselt teistsugused lahtioleku ajad). Seekord kontrollisime lahtiolekut enne kodust lahkumist. Kuna me selle maja ümber olevas suures pargis-metsas oleme juba paar korda jalutanud siis seekord oli plaaniks just majas oleva maailma suurima klaveri kolleksiooniga tutvuda ja pärast aias piknikutekil päikest võtta. Ilm oli imeline, palav koos väikese jahutava tuulega.
Sellelt fotolt on näha kuidas nii lastevankri kui ka ratastooliga inimestele on majja sisenemine võimalikuks (kergemaks) tehtud ...ka siis kui tegemist vaid kahe väikese trepiastmega.
Kuna maja seest aga üsna kitsas oli ja külastajaid palju siis pidime käru jätma sissekäigu juurde. Meie üllatuseks aga pakuti meile Greta kandmiseks sellist puusatoolikest. See oli nii mugav ja tegi kandmise nii lihtsaks et otsustasime endale ka sellise osta...mitte et ma tahaks hakkata Gretat harjutama kogu aeg süles olema aga olen kindel et on tulemas kordi kui ma seda kõigele vaatamata ikka tegema pean ja siis oleks see väheke vaevatum.
Nii moodi naerab Greta suurema osa oma päevadest, meil lihtsalt ei õnnestu seda kunagi otseselt pildile saada.
Pete tundis ka vajadust midagi endle külge riputada sel ajal kui mina selle puusatooliga ringi käisin.
Kuna mul sai fotoka patakas tühjaks siis rohkem pilte ei saanud teha (enamus nendestgi on tehtud Pete mobiiliga). Greta ratsutas natuke issi kukil, mis talle väga meeldib, siis pikutasime nii umbes poolteist tundi päikese käes samal ajal kui Greta oma õhtuse uinaku tegi.Olen kindel et läheme sinna aeda veelkord peesitama kuna meile on seal alati meeldinud ning see koht on meie kodust vaid 20 min kaugusel ja meile sissepääs tasuta.
Nii vòluv naeratus on sel preilil! :)
ReplyDelete