Tuesday, 18 October 2011

KÜLALISED SAKSAMAALT

25 Septembril käisid meil külalised Saksamaalt (tegemist eestlastega). Tegu oli nimelt nii mõnelegi blogilugejale tuttava Lagritsaga ning osa tema perest. Tegelikult oli see juba nende teine visiit meie juurde. Eelmisel suvel, ehk siis nats rohkem kui aasta tagasi, oli meil esimest korda au neid kaks päeva lõbustada ja sel aastal siis taas. Nagu ikka kordadel kui midagi väga ootad siis kindlasti midagi juhtub mis ei lase sündmust 100% nautida. Nii ka sel korral. Nimelt just öö enne külaliste tulekut tõusis Gretal kõrge palavik ja laps oli rivist väljas. Mul oli lausa häbi kuidas Greta iga asja peale vingus ja virises ega ei tahtnud oma mänguasju väikese Supsikuga jagada ning oma käitumisega külalistele külas olemise kindlasti mitte just eriti meeldivaks tegi. Samas aga saan ma täitsa aru kui vastik võib olla palavikuse pea ja nohuse ninaga ning väsimusega kaheaastasel lapsel olla, eriti veel kui peaks samal ajal eakohasele MINU perioodile külalistega omi lemmik mänguasju jagama. Greta saab andeks ning ma loodan et Supsik nendest võitlustest traumat ei saanud ja on ikka nõus meid kunagi veel külastama. 

Eelmisel aastal oli Greta natuke titekas, aga Susikuga said nad väga ruttu ühisele lainele. Ütleme et isegi nii ruttu et neil võttis vaid sekundi et meie tähelepanu puudumise hetkel kahekesi trepist ülesse ronida (asi mida me Gretal veel 1 aastaselt üksi ei lasknud teha) ja üleval toas kahekesi toimetama hakata. 
Ma arvan et aasta pärast on ehk Greta sellest beebieast lõplikult välja kasvanud ning saab hakata teiste lastega koos mängimist nautima.
Neid pilte vaadates on vist küll raske uskuda et sel lapsel palavik oli, aga noh ega ta siis kõik 2 päeva ka ei jonninud ja kakelnud. Vahepeal käis ikka ka Lagritsa kingi jalga proovimas ja Pippi Pikksukka mängimas.
Kui tavaliselt olen mina see, kes ikka kogu aeg fotokas käes ringi kõnnib, siis sel korral oli asi vastupidi. Nimelt saime me Petega suurepärase demostratsiooni sellest kuidas piltide tegemine vanasti käis. No tõesti täiesti omaette imeline maailm. Modellitööd saime samuti harjutada ja pean tõdema, et see ei ole just kergemate vallast. Järgmisel kohtumisel saame siis tulemusi näha, et kas suutsime õigel ajal ilma silmi pilgutamata olla voi ei :)
Pärast pildistamist käsitleti filmi sellises vägevas telgis. Pete ütles seda nähes, et kui ei teaks millega tegu on, siis seda pilti nähes võiks arvata et keegi vahetab mingi erilise nakkushaigusega beebi mähkmeid. 
Need inimesed kes Lagritsat veel ei tea ja ei tunne, siis võin öelda et tegu on eriti andeka ja hakkaja inimesega (nime järgi loomaga - ehk siis imeloomaga)
Muusikale lisaks on ta äärmiselt andekas käsitööinimene kelle käe läbi sündisid näiteks Luksemburgi Eesti Seltsi Mudilaskoori laste rahvariided mida oli võimalik pealtvaatajatel imetleda sel aastal Laulupeol. Minul õnnestus ka neid riideid näha, küll mitte laulupeol, vaid fotodelt ja ma olin nendest täitsa võlutud. Mulle meeldisid need riided isegi nii palju, et panin lausa tellimuse sisse, et Gretale selline imeline kleit kunagi saada. Ning kujutage siis ette kui SUUR oli mu üllatus ja rõõm kui ma avasin kingikoti mis mulle (meile) ulatati kui külalised saabusid NING ma selle seest leidsin midagi NIIIIIII IMELIST!!!!


Ma olen tõesti nii liigutatud sellisest kingitusest! Vaevalt Greta ise oskab hinnata seda tähtsust mida see kleit endas hoiab, aga mulle kui Eestlasele on see kui oma juurte edasi andmine Gretale ja lihtsalt seda vaadates ja sellele mõeldes teeb see mu silmad märjaks ja ajab eestlase suled uhkelt püsti. Nüüd on mul siin kodus üks korralik Eesti juurtega tüdruk, kellel on üks korralik Eesti kleit olemas...ja seda kõike tänu Lagritsale! 

Gretal on lasteaias Jõulupeo kuupäev välja kuulutatud ja mul ei ole vaja ta jõuluriietuse pärast üldse muretseda. Kui teda just mingisse jeesukese kostüümi ei riietata, siis selle kleidiga võtab Greta jõulud vastu nii lasteaias, külas kui ka kodus.
PS. Vabandan et kleit ei ole pildil triigitus


Jutu lõpetuseks pean veel midagi ära mainima. Nimelt kiitis Lagrits oma blogis meie pakutud vorstikesi samas aga ei maininud ta sõnakestki sellest KUI JUBEDAT TEED ma talle korra pakkusin. Nimelt oli tegu mahe vanilla maitselise valge teega. Kuna mul ei ole õnnestunud poest leida kõige lihtsamat ja tavalisemat teed, sellist kuhu ei oleks lisatud mingit lagritsa juurt või sidrunit või mida iganes. Pärnaõie või liivanurme teest võin ma siin vaid und näha. Lõpuks leidsin siis selle valge tee kus peale vanilla midagi muud ei olnud, kuigi mul ei olnud õrna aimugi mida see valge tee endast kujutab. Pakkusin seda lahkelt Lagritsale enne kui olin saanud aega seda ise proovida. Paar päeva pärast seda kui külalised olid läinud tegin tassikese ka endale JA OH ÕUDUST! Ma ei ole midagi nii jubedat vist kunagi enne joonud. Mul aitas paarist lonksust et pärast veel mitu tundi okserefleksi all mööda saata. 
Ma loodan et Lagrits seda viisakusest ära ei joonud, vaid taipas selle kraanikausist alla kallata :)
Seda teed ei soovita ma kellegil osta
Lisan siia et kuna Lagrits oma blogis ei kasuta õigeid nimesid ja ei pane fotosid oma perest, siis sellepärast ei pane ka mina siia liiga avalikustavaid pilte. Küll aga tahaksin ma reklaami teha Lagritsa poolt sisse lauldud CD nii et kui sa kallis Lagrits seda juttu siin loed ja loa annad siis ma hea meelega lisaksin siia lingi sinu muusikale.


Muusikat saab natuke kuulata siit. Mulle ta CD hirmsasti meeldib kuna see on mõnusalt rahulik ja seal ei ole ühtegi laulu mis närvidele käiks või millest peale mõnda aega kuulamist ära tüdineks. Meie kodus on see mänginud nüüd juba üle aasta ja ikka veel läheb sama hästi ja rahustavalt peale.

14 comments:

  1. No see Lagrits on ikka toeliselt andekas kull - teeb muusikat JA kasitood!! :) Kleit on imeilus. Would have blown me away as well.

    ReplyDelete
  2. Tulin just pimikust ja võin kinnitada, et silmad jäid täitsa lahti. Loodetavasti tulete piltidele varsti ise järele.

    ReplyDelete
  3. Kiitust sai nüüd küll üleliia.

    Unustasid targu mainimata, et ka külaline oli tõbine ning mängis kade-klarnetit ja vingu-viiulit...

    Igaks juhuks märgin, et need ei ole rahvariided, vaid kõigest rahvariide ainetel lasteriided :) Põlle tikand on lihtsalt improvisatsioon mulgi arhailiste motiivide põhjal. Ühe Halliste neiu seeliku ja ühe Pühalepa käiste kangajääkidest sai katsetamiseks kokku õmmeldud selline "proovikleit", tikkimise lõpetasin juba reisil olles, nii et sealt võib reisimuljeid otsida :)

    Ma ei teadnud ju üldse Greta mõõtmeid ja ei tahtnud küsida ka, lõikasin ja õmblesin tunde järgi. Nagu ma pildilt näen, siis esialgu on pihik veel õlgadest lai ja nii põll kui aluskleit väga pikad, ta näeb ikka tõeline talutüdruk välja, kes on suure õe kleidi selga saanud :D

    Kunagi saab ta päris rahvariided ka, kui veel soovi on ning ta endale meelepärase kihelkonna välja valib :)

    Ja muusikat võib muidugi jagada.

    ReplyDelete
  4. See valge tee, muide, oli täiesti joodav ning ma olen senimaani elus.
    Aga ma olengi imelik, söön vabatahtlikult isegi aniisi, lagritsat ja muid õudusi :)

    ReplyDelete
  5. Ha Ha Ha, ma juba teadsin ette et sa Lagrits hakkad siin kindlasti kleidi asju täpsustama AGA no ausalt mulle meelib just et see kleit on rahvariiete ainetel ja mitte ehtne ning minu silmis kõlbab juba ka nii pikana. Väga hea ongi et on suurem kuna siis saab ka järgmisel aastal kanda ja ehk ka veel aasta peale seda :) Kui ainult siis kaela auk on natuke kitsas ja ehk jrgmine aasta läheb raskusi pead sisse saada aga seda oskab mu ema kindlasti parajaks teha.
    Minu arvates näeb ta jah väga Tiiu talu tütrekese moodi välja selle kleidiga.

    Ma jätan selle päris rahvariiete tegemise pakkumise loomulikult meelde kuna võib olla tõesti üks päev teeme selle asja ära (ainult et siis ikka korraliku ärina mitte kingina enam :)

    A, no näed siis kuidas me just samal ajal juhtusime piltidest 'rääkima'...

    ReplyDelete
  6. Lagrits, ja jah ning kohvi teed ka endale nii et see on kohvipuru täis :)

    ReplyDelete
  7. Kaelaauku saaks uuesti kantida, seal on praegu kaks väikes sissevõtuvolti. Kant tuleks siis lahti harutada, voldid vabaks lasta ja uus kant peale. Sellist lihtsat puuvillast valget diagonaalkanti müüakse minuarust ka suuremates marketites, kus on niidid ja nõelad.

    ReplyDelete
  8. Päti- ehk tudengikohv on kõige parem kohv. Ei jää kohvipuru hamba vahele, ega seda ju hoogsalt kurku ei kalla.

    ReplyDelete
  9. mina olen clipperi teisi valgeid teesid joonud, mu lemmik on valge tee vaarikaga. aga pean ka siis vaniljemaitselise ära mekkima, tekitas kohe huvi :)
    ja kleit on tõepoolest kena!

    ReplyDelete
  10. Valge tee vaarikaga kolab paljutootavalt. Lahen kohe esimesel voimalusel poest otsima!

    ReplyDelete
  11. Mina joongi vaid valget ja rohelist teed. Valget olen küll proovinud vaid Liptoni oma ja oli vist mandariinidega.
    Kleit on tõesti väga väga ilus ja sobib Gretale suurepäraselt.
    Laural on päris Hiiumaa rahvariided, aga neid ei saa kahjuks demonstreerida kuna villane seelik on kokku traageldatud et voldid välja ei läheks ja ainult pildistamiseks ei tahaks lahti võtta ja uuesti traageldama hakata.
    Sellistes käistes (küll ilma telgita) olen isegi omal ajal filmi vahetanud ja kerinud. Pimikus ka filmi ja pilte ilmutanud, oh olid ajad ...

    ReplyDelete
  12. wow! Oot Lagrits Itaaliasse ei taha kùlla tulla :)

    Kleit on ikka ùle kùla kleit! Kiitusi pole kunagi ùleliia kui asi vààrt on, eks!

    ReplyDelete
  13. Oleme juba ammu Itaalia peale mõelnud, autoreisil 2003 eriti palju näha ei jõudnud, aga mõtteks on see seni jäänud...

    ReplyDelete
  14. :) novot! ainult, et meil on òòmajaga kehvasti... aset saab vaid kahele, kolmekesi vòib kitsaks jààda...

    ReplyDelete