Friday, 15 July 2011

MONTESSORI MEETOD

See postitus on siis nendele kes ei tea mis imeloom see Montessori on :)  Ega ma ise ka mingi ekspert ei ole kuigi kunagi oli mul plaan ise Montessori õpetajaks saada ja seega uurisin asja lähemalt. Kahjuks (või õnneks) ei olnud mul siis raha ja aega et seda koolitust teha ja seega jäi asi ära.
Ma ei hakka kogu teooriat siin välja kirjutama kuna see on üsna keeruline (kuigi mõte on väga lihtne). Montessori motoks või sümboliks on lapse pöördumine õpetaja poolde öeldes 'Aita mind, et võiksin seda ise teha'. Lapsel on klassis vabadus tegeleda sellega mis tal parasjagu meelejärgi on. Õppimine toimub materjalide kaudu mitte juhiste kaudu. Klassis on kõik asjad paigutatud nii et laps pääseb neile kergesti ligi. Klassid on sega klassid kus on koos 2-5 aastased. Kuna Montessori meetod võeti kasutusele juba eelmise sajandi alguses siis loomulikult on tema stiil kasutusel tänapäeval igas koolis ja lasteaias kus näiteks kasutatakse spetsiaalselt lastele mõeldud mööblit (laste suuruses toole, laudu, kraanikausse jne). Ka teooria kattub mingil määral tänapäeva lastekasvatusega aga nagu selliste asjadega ikka siis üks teoori /meetod tihti kasvad teisest välja või segunedes kolmandaga moodustab hoopis neljanda nii et see puhas Montessori meetod on kasutusel ikka vaid Montessori enda koolides (lasteaedades).
Siit mõned pildid Montessori materjalidest. Materjalid on sellised millega saab igas vanuses laps mängida vastavalt tema arengu ja kujutusvõime astmele samal ajal arenedes.




Üleval oleva pildi kuubikute torn ja alumisel pildil olev materjal on minu isiklikud lemmikud. Näiteks selle all oleva materjaliga saab nii mitut erinevat viisi mängida. ma arvan kui täiskavanud mängiks sellega siis ta hakkaks kohe automaatselt neid puu silindreid selle puupaku sisse panema suuruse järjekorras mahutades kõike suurema kõige suuremasse auku jne. Laps aga vastavalt oma arengu astmele võib neid järjestama hakata täiesti erinevalt aga lõpp tulemus on mis tahes järjestusel ikkagi õige. Kui ma seda materjali siin nüüd vaatan siis see vist ei ole see minu kõige lemmikum. See mis mulle meeldib on see kus need silindrikesed on erineva pikkuse aga sama laiusega ning augud pakus on vastavalt kas siis madalamast sügavamale või vastupidi. Sellega mängides kui sa paned õige sügavusega neile vastavasse auku siis jäävad pakust vaid nupud välja, kui sa aga teed seda vastupidi siis jäävad osa nuppudest pakust väljapoole seisma. Ning kui sa paned kõik nupud läbisegi siis tuleb veelgi huvitavam kombinatsioon. Peale selle võid sa need silindrid hoopis põrandale ritta panna või nendest midagi ehitada jne. Nagu ise näete võimalusi on lõputuid ja laps ise avastab kõik need eri meetodid ajapikku selle materjaliga mängides.

Greta lemmikuks osutus mõlemal korral kui me neid kahte lasteaeda vaatamas käisime need allolevad värvitahvlikesed. Esimesel korral hakkas ta nendest aeda ehitama ja viimasel korral tõstis ta kastist lilla tahvli ja siis hakkas korda mööda tõstma järgmiseid tahvleid kuni ta leidis teise lilla (tahvlid karbis ei olnud värvi gruppides nagu pildil vaid olid segamini) ja siis pani nad lauale paari.
Teine asi mis mulle selles õiges Montessori lasteaias meeldis oli selliste väikeste mattide-vaibakeste kasutamine. Need vaibad esindavad 'oma ala' kuhu teised ei tohi peale astuda või 'sisse' tulla. Põhimõtteliselt ei tohi nende vaipade peal kõndida kuna nende peal tehakse tööd ja seda ala peab austama. Nii armas oli vaadata kuidas väikesed lapsed läksid korvi juurde kus need vaibad sees olid, vütsid sealt vaiba, rullisid lahti, läksid riiuli juurde ja valisid oma materjali, panind vaibale ja asusid 'tööle'. Kõik lapsed saavad rahus mängida ilma et keegi teist segaks või midagi ära võtma tuleks. Kui mängimine on lõpetatud koristavad nad oma materjali ära ja panevad tagasi riiulile ning viivad mati tagasi korvi. Mind ajas nii naerma kuidas mõned nooremad lapsed rullisid oma vaibad kokku ja viisid ära et siis see sama vaip sealt kahe minuti pärast uuesti võtta et uue mänguasja-materjaliga mängima hakata. Kuna kogu Montessori mõte ongi et laps saaks ise areneda ja avastada siis loomulikult ei lähe üksgi õpetaja neile ütlema et nad võivad oma vaiba põrandale jätta sel ajal kui uut materjali lähevad valima. Siit mõned näited nendest vaipadest.




Lastel on lubatud kasutada päris 'asju' mis ka igapäevases elus meie ümber on. Näide sellest on siin all oleval pildil kus väike tüdruk kallab kas vett või riisi keraamilistest kannukestest. See on ka selline asi millega Greta on juba väikesest peale kokku puutunud ja mida tihti meile külla tulnud tädikesed püüavad tal keelata või siis pidevalt hoiatavad et ära ära lõhu või et see võib maha kukkuda jne. midagi sellist mida meie väga harva talle ise ütleme.

See siis praegu selline lühike kokkuvõte kuna mul pole rohkem aega kirjutada. Ma kuulen kuidas meie kodune Montessori laps üleval korrusel toole mööda põrandat lohistab ja arvata võib et ta ronib kuskile kappi kus ta tahab iseseisvalt oma ujumisriideid homseks kokku pakkida. Seda võib ju ta minu poolest teha ma pean lihtsalt minema kontrollima et ta ikka minu trikoo ka ära pakiks ha ha ha....

PS Muideks Tallinnas on ka Montessori Lastekeskus täitsa olemas Tammsaare teel ja mõnedes lasteaedades kasutatakse Montessori meetodit.

Pildid võetud siit ja siit ja siit ja siit ja siit ja siit ja siit

8 comments:

  1. Tänan. Väga huvitav. Aga kas nad mängivad kõik üksi? St et kas pole lauamänge kus õpitakse võitma ja kaotama, kuidas ehitada klotsidest kindlust, kodu mängida. Laste mõõtu mööbel oli meie lastel ka. Sh kraanikuaid ja wc potid. Mängud ja puzzled olid ka madalal riiulis et kõik said neid võtta ja panna, aga paljusid asju tehti ikka koos.

    ReplyDelete
  2. Mina meetodist ei tea midagi, kùll aga olen lugenud tema raamatuid ja nàinud filmi tema elust ( nutsin lahinal).
    Maria Motessori oli ùks vinge mutt, kes juba enne sòda rààkis sellest, et lapsed on ka inimesed :)
    Kuidas juba beebid peaks olema ema kùlge seotud linaga, et nad saaksid ema elust osa vòtta ja òppida. Kuidas juba kòhu sees kuulevad ja tunnevad jne.
    Tol ajal ju rikkad sidusid beebi pombuks ja panid lastetuppa ning vaesed tegid nagu said aga keegi ei arvanud, et laps vòiks ka juba inimene olla.

    Montessori jàlgis lapsi ning tema ùtles, et lapsed on kòigeks vòimelised!
    Tema ka juba siis rààkis sellest kuidas jonni pole olemas, lihtsalt suured inimesed elavad oma suurte maailmas ja ei arvesta lastega, lapsed ei saa tihti asju kàtte, ei ulatu vms ja see tekitab neis frustratsiooni, mida nad elavad jonniga vàlja...
    Oi need raamatud olid tarkust pungil tàis, peakski uuesti kàtte vòtma ja làbi lugema...

    Kersti vòitma ja kaotama màngud laidab Waldorf vàga maha muuseas, nii vàiksed ei pea juba vòistlema! Mul ongi lapse vàljaspool W aeda sòpradega alati see hàda, et koguaeg kàib mingi vòistlus ja ùksteise ùle trumpamine... oma lasteaia lastega seda ei ole! Màngivad kòik rahulikult ja kui teevadki vòidu siis lepivad enne kokku kuidas kordamòòda vòidavad.

    ReplyDelete
  3. No jah, kõik on õige ja (2-aastane on veel väike küll selliseid mänge mängima), aga nad nii väga tahavad lauamänge mängida, tahes-tahtmata keegi võidab ja siis ongi oluline seletada et see võit polegi nii tähtis, tähtis on osavõtt :) Meil oli Johanna ikka väga pöörane laps, õnneks on sellest välja kasvanud, aga tihti juhtus nii et peksis mängu segi kui kõik ei läinud nii nagu tema tahtis või ka kui üksi mängides ei seisnud klotsid nii virnas nagu tema tahtis. Kasvatajad küsisid et kuidas ma temaga kodus küll hakkama saan :D Nüüd on nii uje et vaevalt saab sõna suust. See on küll nüüd teemaväline.
    Aga mind hakkab see Montessori järjest rohkem huvitama :)

    ReplyDelete
  4. Noh eks need igandid ole.. tänapäeval ikka inimesed haritumad.. seovad lapsi enda kylge ja teevad koos asju. Ja lastekõrgusel nurki ikka ju kodudes nüüd juba on.

    Meie lepime ka kokku, kes võidab.. aga lihtsalt sellepärast, et meie plika ei taha kaotada. Ja kes seda vingumist jõuab kuulata, onju. Ja tüdruku sünnipäeval ma loobusin kõikidest võistlusmängudest (mis on siin nii populaarsed) just sellepärast, et ei ole vaja mingit pinget. Mängigu ja jooksku kõik koos. (Et siis tahtmatult Waldorf :D )

    Siin enne oli juttu mahla lutipudelist andmisest. Mis selles halba on? Ja üldse on mul tunne, et meil siin on kyll täitsa asjalikud lapsevanemad.. ei kurda. McDonaldsis muidugi näeb ilmaimesid.

    Aga teie ikka muljetage oma tarkadest raamatutest. Ärge siis head kraami endale hoidke.

    ReplyDelete
  5. Kersti, eks need laste mootu mooblid on tanapaeval igas asutuses mis lastega seotud.
    Lauamangude kohta mul andmeid ei ole :) Eks see tuleb siis ehk valja kui Greta seal kaima hakkab. Minu poolest voiks need ka vanemasse ikka jaada ja praegu ikka rohkem paris mangule keskenduda. Kui ma motlen sellele mida mina lasteaias tegin siis mina kyll ei maleta et meil mingeid lauamange oli. Ikka mangisime niisama hommikust ohtuni ja seda siis nii kaua kui 7sed olime.

    Teiste lastega mangitakse ikka koos ka. Neil on eraldi dressing up osa kus nad saavad erinevaid kostyyme selga panna. Saalis on nii palju ruumi et neil on maha joonistatud jooned kus lapsed (opetaja jutu jargi) tihti nii sama ringi jooksevad ja omi mange valja motlevad. Nagu Montessori teooria seletab siis laps areneb ja avastab omas rytmis ning ma arvan et kui lapsed seal on valmis ja tahavad teiste lastega tegeleda siis nad seda ka teevad. Kui keegi tahab teisega koos torni ehitada siis ei keela neid keegi seda tegemast. Õues käiakse ju ikka koos ja neil on seal laulu ja jutu tunnid jne. Peale selle aitavad suuremad lapsed vaiksemaid (jalle yks Montessori teooria omapari) , selleparast ka sega klassid. Mulle Montessori lasteaia juures just meeldibgi see et laps saab rahus mangida millegiga mis talle meeldib ilma et keegi tuleks talt asju ara votma voi teda segama.

    Kui ma Gretaga kaisin seal Children Centeris mis on nagu lasteaia-kooli ettevalmistus ainult et seal saavad emad isad kaasas olla siis ma just markasin et iga kord kui Greta proovis mangukoogis mangida tuli keegi ja vottis tal asjad kaest ning siis kui ta oli leidnud jargmise asja tuli jalle keegi ja tahtis just seda sama asja. Lopuks laks Greta juba narvi ja laks ise ka agressiivseks kui nagi jargmist last lahenemas. Ma ei ytlegi et Greta peaks koik asjad enda kasutusse saama ja ei peaks teistega jagama aga mangimisest oli see asi seal kyll kaugel. Ma arvan et Montessoris saaks ta oma ise mangimise faasi ilusti valja elada ja teiste rahulikkema lastega soprust teha ja siis kui paris kooli mineku aeg on kaes on ta juba kyllalt kogenud ja vana et asju sonadega organiseerida.
    Kersit muideks Montessori ei ole mingi imeloom kui selline ja paljud vanemad jargivad loomulikult samu jooni lastekasvatuse juures. See ei ole nii palju lapsevanema haridusest kinni vaid lihtsalt vanemate kasvatus stiilist. Mitte koik vanemad kes Montessori teooriat tunnevad seda automaatselt ka pooldavad. See rohkem nagu maitse asi.

    RUUDI MA OLEN KA SEDA MARIA MONTESSORI FILMI NAINUD ja ma ka nutsin peaaegu lahinal :) . Ja just seda itaalia keelset filmi-sarja, puhtas itaalia keeles millest ma loomulikult 100% aru ei saanud aga mulle tundus et sain enam vahem koigest aru. Filmi sain Raine kaest ja oi kui ilus film see oli. Ma olin taitsa montessori 'pilves' peal seda.
    Peale filmi vaatamist otsisin ka oma MOntessori raamatud valja (enamus on kyll kahjuks pooningul kuskil mulle teadmatus kastis mida ma ei suuda otsima minna) . Mul eluloo raamatut ei ole aga ma juba leidsin yhe internetist mille plaanin tellida.

    Mermaid- Kas ma toesti pean hakkama siin sulle ette lugema mis on halba selles kui lapsed mahla lutipudelist joovad!!! :)

    ReplyDelete
  6. tere! ma nüüd kommenteerin küll hilinemisega, aga väga tahaksin teada, mis selle filmi täpne pealkiri on ja autor ka? tahaksin isegi seda väga näha! ja millist tema raamatut eelkõige (või esimesena) soovitaksite?

    ReplyDelete
  7. Tere tulemast siia illustr. :)
    Filmi nime ma tapselt ei oska sulle oelda kuna mulle saatis selle Raine. See vist ei ole ametlikult DVDna valja antud (vahemalt mina ei ole seda internetist leidnud) vaid on kunagi naidatud vist Rai Uno kanalilt Itaalias. Tema laadis selle kuskilt internetist alla seega ma arvan et kui saa seda vaadata tahad siis pead Raine kaest kysima (sa oled ta blogis Neljakesi spagettimaal kommenteerinud seega tean et loed ta blogi).

    Raamatute suhtes sama lugu. Oleneb mis keeles sa neid lugeda tahad ja kas tema elulugu voi tema meetodi kohta. Mina olen lugenud paari inglise keelset.
    Ma ise ehk soovitaksin lugeda kõige pealt ta elulugu ja seda kus ja kuidas ta selle idee yldse sai et nii lapsi opetama hakata ja alles siis teooria raamatute kallale minna.
    Ma arvan et koige parem on kui sa paned Amazoni otsingusse Maria Montessori ja vaatad mis valja tuleb ning siis valid sisukirjelduse jargi mis sulle meeleparane oleks.
    Head lugemist :)

    ReplyDelete
  8. aitäh vastuse eest! juba ongi google'is tema nimi sees ja pärast lähen linna raamatu- ja dvdpoodidesse luurama :)

    ReplyDelete