ÕHTUNE JALUTUSKÄIK

Temperatuuri poolest poleks mütsi olnud vaja pähe panna aga kuna laps ise tahtis siis ega meil ka midagi selle vastu polnud. Tegelikult oli õues üsna kõva tuul. Mul vahe peal oli lausa probleem, et pildid fookusesse saada kuna tuul puhus pildistavad lilled pidevalt fookusest välja. 

 Jalutuskäigul jäi meile ette ka üks selline huvitav aed. 

 Leidsime ka ühe alla kukkunud jõuluvana :)

SIPIKAD

Greta järjekordsel sipelgajahil. Ta ise kutsub neid sipikateks. 

Täna oli ta juba natuke osavam ja sai sipikate püüdmisega ise hakkama.

Tulevane loodusteadlane

 Osad sipelgad tõi ta tuppa ja mängis nendega kui imepisikeste kassipoegadega. Proovis neile sööta oma kurgi- ja porganditükke.

SUVI JÕUDIS SIIA

Eile oli siis selle aasta esimene tõeliselt suvine päev. Me olime nii väsinud, et ei viitsinudgi kuskile väljasõidule minna ja veetsime hoopis pärastlõuna kodus aiatöid tehes. Mina oleksin vabalt võinud ka terve päeva maha magada (kõik mu unevõlad tasa tehes) aga kuna ma tean, et mu D vitamiini tase on üsna madal siis vedasin end ikka päikse kätte :)

Gretal läks kohe suur sipelgajaht lahti. Küll ta proovis neid kinni saada, et oma suurendusklaasi purgikese sisse panna aga kuidagi ei õnnestunud. Iga kord kui mõnel sai sabast kinni lõppes see ju sipelga lömastamisega. Natuke raske ju nii väikest tegelast turvaliselt kahe sõrme vahele saada. 

Lõpuks ma siis aitasin teda meelitades sipelga puulehe abiga purki.

Pete tervitas päikest suure rõõmuga kuigi ilmade soojenemine tähendab talle nüüd orjatöö algust (muru niitmiste näol).

Enne töö ja pärast mäng

Söögi ettevalmistused viisime ka õues läbi kuna kahju oli  tuppa minna. Ma ei teagi mitu kraadi sooja täpselt oli aga mina pidin igal juhul pikkade varrukatega pluusi seljast võtma kuna sellega oli ebamugavalt palav. 

Piltidelt on näha, et kõik teised tegid tööd ja mina vaid pilte aga see vaid sellepärast, et Pete-le lihtsalt ei meeldi kaamerat käes hoida. Kui ta siis pika mangumise ja meelitamise peale paar pilti virisedes teeb siis on suur võimalus, et vaid üks 30st on postitamist väärt :) Noh, ega ma tegelikult palju ei kaeba ka kuna vähemalt ei keeldu ta ise kaamera ees olmisest.

Nüüd on vaja vaid paari sooja päeva, et tänavad õitsema panna. Üks päev vaatasin, et magnooliad on koh, kohe õisi avamas. 

TEATRIS KÄIK

Greta ja Pete käisid eile lasteteatris kahte etendust vaatamas. Mõlema etenduse lõpus saatis Pete mulle sõnumi kui fanatastiline see oli. Terve õhtu kodus Pete ei rääkinudgi millegist muust kui nendest etendustest. Magama läks samuti sõnadega, et ta ei suuda ikka ära imestada kui palju talle see lasteteater hinge läks.

Ma nüüd siin mõtlen, et ei tea kas peaks Petel järgmiseks nädalalõpuks uued piletid tellima :)
Me võime Gretaga samal ajal pargis päikest võtta.

TÄNA ÖÖSEL KUULAN MA...

VEEL ÜKS KUNSTITUND -VÄRVILINE

 Vaja läheb värvilist paberit, mis on lõigatud erinevateks suurusteks.

Liimid need üheteise peale kokku ja volaa, jälle üks vikerkaar valmis :)

Ma enam ei teagi kui mitut erinevat vikerkaart me Gretaga aastatega teinud oleme. Üle 5 kindlasti. Lihtsalt on juhtunud nii, et ma olen leidnud nii palju toredaid mooduseid kuidas vikerkaari teha. On teised nii värvilised ja rõõmsad ju ka seega neid tehes läheb endalgi tuju heaks ja naeratus suule. 

Nüüd on Greta oma arenguga ka nii kaugel, et ta võib ise vikerkaari joonistada. Täiesti omal algatusel :)

KUIDAS LAPSI HIRMUTADA

Meil ühes suures ja tuntud ostukeskuses on seinal selline hirmuäratav plakat. Plakat on pandud just sellisesse kohta kust kõik autodega tulijad ostukeskusesse sisse kõnnivad ja pärast välja lähevad. Kui veel täpsem olla siis on see plakat kohe parklapiletiautomaatide kõrval oleval seinal kus kõik külastajad lahkudes seisma peavad.

Mind see plakat üldiselt ei häiri. Algul vaatasin küll, et on teine natuke hirmutav aga kuna ma sealt mööda minnes alati ruttan poodidesse ja pärast ruttan kiiruga koju siis kassid just ette ei jää.

Küll aga on see kujunenud nii mõnegi lapse õudusunenäoks. Need vanemad, kes ostukeskuses tihedamini käivad (seal on poodidele lisaks ka söömiskohad ja jõusaal) ja kellel on väikesed lapsed kaasas on hakanud lastevankritele juba koridori alguses tekke või jopesid peale tõmbama kuna lapsed on nii hirmul, et lausa kiunuvad. No ma pean siis silmas selliseid väikeseid 3 aastaseid ja alla selle. Need lapsed kellele ei ole millegi taha peitu pugeda, piiksuvad niisama hirmust ja kiirustavad emasid parkimispiletite eest maksma. 

Ka Greta ei ole sellest plakatist vaimustatud. Nutma just ei hakka ja silmi ära ka ei peida aga ma pidin teda ikka üsna pikalt veenma, et ta sinna kassidaamide juurde seisma saada. Seisma oli teda sinna vaja, et teile anda mingi ettekujutus kui suured need kassid seal on...

Järgmine kord kui poodidesse lähen siis kontrollin kas plakat on veel seal või on tänu kaebustele eemaldatud :)