5 MÄRTS

Ja ongi meie laps kahene. Kaheaastase hormoonid lõid välja juba mitu nädalat, kui mitte isegi kuu, enne sünnipäeva aga õnneks möödusid pidustused ilma igasugu draamata.

Mingit spetsiaalset sünnipäeva traditsiooni meie peres veel kujunenud ei ole. Lauluga äratamist kohe kindlasti mitte kuna me ikka proovime nii kaua magada kui Greta meil seda laseb ja soovi enne teda ülesse ärgata et talle laulda meil ei ole. Torti ka ei tee spetsiaalselt sünnipäevaks kuna tordi sööja oleks meil vaid Pete ning ega temagi tervet kooki üksinda ära ei suudaks süüa. Greta teadis täpselt et tegu tema sünnipäevaga ja et just tema päevakangelase rolli kandis kuigi me alustasime postiga saadetud kingituste avamist juba enne õiget päeva. Me otsustasime et kuna ta on ikkagi veel nii väike siis võime anda osa saabunud kingitusi varem et ta saaks rahus neid avada ja siis ka mõnda aega nendega mängida enne kui uus laviin peale tuleb. Oleneb kui taibukas ta meil komeseks saades on aga mingil ajal me kindlasti peidame varem saadud kingit ära ja anname kõik ikka õigel päeval et laps saaks aru et sünnipäev on ikka vaid ainult üks päev aastas.

Selle postitusega tahame tänada kõike sõpru ja tuttavaid kes Gretat meeles pidasid ja talle kas kaardi või kingituse saatsid. Siit teile tänuks mõned pildid vaadata kuidas Greta neid vastu võttis.

Emme kinkis Gretale sellise mõmmi padja kuna emmele endale see hirmsasti meeldis...nagu näha siis õnneks Gretale samuti.

Kaardi asemel otsustasime et kingime talle hoopis personaalse raamatu. Kaardid nagu nii visatkse lõpuks ära aga raamat jääks igaveseks.

Peppa pig maja ostsime me talle tegelikult juba jõuludeks aga kuna jõulude ajal sai ta nii palju kingitusi siis otsustasime et anname selle talle hoopis sünnipäevaks.

Eks see maja üks hunnik plastmassi ole aga lapsele teeb palju rõõmu.

Just kui olime sünnipäeva hommikul kingitusi avamas helises äkki uksekell ja ukse taha potsatas selline ilus pakike Soomest.

Ning paar päeva varem pakike Itaaliast

Peale kingituste avamist kiire hommikupuder ja seadsimegi sammud linna poole.

Meil on siin selline 'pood' nimega BUILD A BEAR kus lapsed saavad ise vastavalt enda soovile ehitada (valmistada) kas karvase karu või koera või kassi või lamba. Linnas käies on Pete tihti Gretaga sinna poodi sisse hüpanud et näidata talle  kuidas see karu valmistamine käib. Nagu välja tuli siis oli Pete lubanud talle et kui Gretal tuleb sünnipäev siis viib issi ta sinna poodi ja Greta saab endale ka sealt ühe karu. Mina sain sellest lubadusest alles siis teada kui oli juba liiga hilja et ära keelata (kuna ma tõesti ei näe mingit vajadust siia koju veel ühte karvast elukat soetada ja seda veel ka topelt hinnaga) ja noh kui issi lubas siis tuleb sellest lubadusest ju kinni hoida.

Karu näidised on riiulite peal rivis ja all kastis karu nahad. Iga laps saab ise valida ja lapsevanem näha kui palju see karv talle maksma läheb :)

Mina võtsin poes olles enda peale kunstilise juhendaja rolli kuna kui aus olla siis mingit tumeroosat karukest ma siin iga päev näha küll ei soovi. Õnneks need tumeroosad olid nagu nii liiga kallid nii et valiku alla jäigi vaid 3 toonis pruune karunahkasid, mille hulgast Greta valis selle kõige heledama.

Siis võeti nahk selga ja viidi sellise masina juurde mis mõmmi naha vatti täis puhus. Jalaga pidi samal ajal pedaalile vajutama et masin töötaks. Greta tegi seda eriti tõsise näoga.

Kui karu oli peaaegu valmis pidi Greta kausist väikese südame valima, sellele musi andma ja siis pandi see mõmmi sisse peitu enne kui karu selja pealt kokku õmmeldi.

Kui karu oli valmis siis järgmiseks sammuks oli karule kostüümi välja valimine. Valik oli nii suur et isegi minul võttis silme eest kirjuks. Ma otsisin üsna pikka aega seda 'õiget'. Tahtsin sellist mida Greta saaks ka ise karu seljast ära võtta ja uuesti selga panna ning midagi sellist mis ei oleks eriti tibi välimuse või lõikega.

Pleeeease issi

Karu riided olid loomulikult sama kallid kui lasteriided ja juba ainuüksi aluspükste eest küsiti 3 naela. Õnneks et mina ei ole selliste karude fänn kuna muidu me vist oleks kergesti võinud 100 naela sinna poodi jätta. Riietele lisaks oli saadaval ka päikseprille, rulluiske, salle, mütse, sokke, iluuiske, golfi varustust jne. Isegi sai karule oma passi osta ja telefoni. Vot selline vägev äri. Õnneks ei taipa Greta seda asja veel nii palju ja me pääsesime vaid paari riietusesemega.

Gretaga on õnneks see hea asi et ta tõesti mängib kõikide oma mänguasjadega. Tal käib see hoo kauppa. Paar päeva on Peppa päevakangelane siis mõmmi siis üks ta beebidest, siis võib üldse terve päeva ainult bussiga mööda põrandat ringi sõita jne. Praegu ei ole uus karu veel populaarsust kaotanud nii et kulutatud naelu ei pea taga nutma :)

PÄIKE

Sünnipäevapidu oli meil suur kordaminek. Meie jäime rahule, Greta nautis igat minutit ja loodetavasti oli ka külalistel tore. Pikem jutt ja veelgi pikem pildi maraton järgneb üsna pea aga seniks tahtsin ma vaid hõisata et meil on PÄIKE väljas juba mitmendat päeva. Õues on küll tegelikult külm, hommikul isegi jää auto akendel aga mind see ei häiri nii kaua kui päike olemas on.

Lillemosaiig inspiratsiooni sai Liinalt kes meile Austraalia lilli näitas. Läksin kohe kaameraga välja et ka mõned meie kevadlilled siia jäädvustada.

PARTY BAGS

Mu fotokursus jäeb homme väheste osavõtjate puhul ära ja kuigi ma hirmsasti oleks tahtnud sinna minna siis tegelikult oli see uudis mulle kergendus. Nüüd saame me perega koos lapse sünnipäeva veeta ja mul ekstra aega pühapäevaseks peoks ettevalmistusi teha.
Tegelikult alustasime ma ettevalmistustega juba täna. Siin maal on kombeks küllatulevatele lastele omakorda väike vidinakott koju minnes kaasa anda, tänuks et nad on võtnud vaevaks sünnipäevale tulla. Mulle on see komme väga harjumatu ja ma ei saa selle loogikast aru. Enamjaolt sisaldab kotike mingeid väikesedid vidinaid (kas siis kustukaid, õhupalle, vilesid, pliiatseid, teritajaid jne), komme või sokolaade (või mõlemat) ning tükikest sünnipäevakoogist. Ma juba hirmuga mõtlen kuidas Greta koolis käimise ajal neid kotikesi siia kogunema hakkab. Kuna ma ise neid partybags ei armasta aga ka täielikult neist kõrvale hiilida ei taha (Greta tulevikule mõeldes) siis proovin ma midagi muud vidina kogumise asemel välja mõelda.
Greta seekordsed partybags-id saavad olema sellised. Idee ei ole täielikult minu enda oma. Tavaliselt ma googeldan, näiteks lollipop flowers, googel images ja siis korjan sealt erinevaid ideid kokku. Kes sellise lollipop lillega aga esimesena välja on tulnud ma ei tea seega ei ole mul otseselt siia kellegi linki panna.

Tegemine on imelihtne

vaja läheb järgmisi asju

Kuna Greta ei või seda muffinit süüa kuna seal on muna sees siis ta pidevalt nuusutas neid

Lapse panin loomulikult ka tööle kuigi ega ma tal kõike kooke nii agaralt näppida ei lasknud

 

Neid läbipaistvaid kotikesi saab meil kokapoodidest ja need ei maksa palju. Natuke 'heina sisse' ja ongi rohi lille kasvamiseks olemas.

Lisasin kotti ka paar sokolaadimuna. Kuna Greta muffinit süüa ei saa ja lollipop-i ma ka ei taha et ta lutsiks siis temale möeldud kotikese sees on kaks väikest muna ja üks väike sokolaadi jänes. Kuni siiamaani oli mul rõõmus abiline aitamas aga kui sokolaad platsi tuli siis hakkas mürgel pihta. Tal oli nii raske ennast taltsutada nähes seda sokolaadimunade hunnikut nina alla aga õnneks siiski päris madinaks meil ei läinud aga pisaraid valati küll...üks jänes ja muna söödi ära ka.

VÄIKE POP STAR

 Ma olen nii mitu korda proovinud filmida Greta laulmist või rääkimist või mis tahes tegemist aga kohe kui ta näeb mind videokaamerat käes hoidmas tahab ta näha sellel olevaid klippe ja filmimisest ei tule midagi välja. Paar korda on mul seda siiski tema teadmata õnnestunud teha KUID nendel kordadel ei ole ma record nupule korralikult vajutanud ja seega ei ole midagi mällu jäänud. Üks selline kord oli just selle klipi esimeses osas. Ta laulis nii ilusasti ja selgelt kogu laulu ära kuid mina muidugi lindile ei saanud ning pidin tal siis uuesti laskma laulda ja lubasin talle küpsist selle eest. Noh see teda innustas küll kuid siis oli suur soov ruttu lauluga ühele poole saada, et küpsis kätte saada nii et laulis ikka tormates ja värsse vähele jättes. No midagi ei ole teha.


Klipi teine osa on palju varem filmitud ja sealt on näha kuidas tal Põdramaja laul veel nii hästi selge ei ole.


NING PALUN kõigil muusikaalsetel inimestel vabandada minu viisist ära laulmine sinna vahele. Ma ausalt oskan neid laule ka õige viisiga laulda aga filmimise ajal olin lihtsalt nii keskendunud filmimisele et laulmine oli sel hetkel teisejärguline



Nendele kes sõnu ei tea:

Twinkle, twinkle little star,

How I wonder what you are. 

Up above the world so high,

Like a diamond in the sky

Twinkle, twinkle little star,

How I wonder what you are.

NATUKE PÄIKEST

Ma ei mäletagi enam millal meil oli siin selline päev kui terve päev oleks päike paistnud. Pidevalt on taevas hall. Vihma otseselt ei saja aga on vastikult niiske. Päikest vahel on aga seda tavaliselt paariks tunniks kui sedagi. Pühapäev algas paljutõotavalt. Oli päikest, linnulaulu ja lilli. Plaanisime ruttu Kingstonis vajalikud asjad ära ajada ja siis Thames-i ääres jalutada.

Kohviku aken

Inglismaale on see nii omapärane et kui päike välja tuleb siis inimesed ruttu suveriided selga vaatamatta et õues ju tegelikult veel ametlikult talv ja jaheda võitu. Neid lühikeste varrukate ja sandaalidega inimesi oli veel aga siin maal on avalikus kohas suure NIKON kaameraga üsna raske pildistada ilma et inimesed ei mõtleks et tegu professionaaliga. Seega jäävad paljud fotod tegematta kuna ma lihtsalt ei saa neid salaja teha ilma liigse tähelepanuta. Kahjuks oli mul ka vaid portree objektiiv ees nii et ei saanud neid suvitajaid isegi mitte kaugemalt salaja jäädvustatud.

Greta tänaval muusikat nautimas ja tantsimas

Lõpuks juhtus ikkagi nii et veetsime suurema osa ajast poodides ja päikselise Thames äärde jalutama ei pääsenudgi kuna õues hakkas tibutama. Me ei jõua ära oodata kevadhooaja algust ja päiksepaistelisi päevi et siis kuskile mõisahoovi või lossivaremetesse uitama minna.