PIKK NÄDALALÕPP

Munadepühade ajal oli meil 4 vaba päeva. NAGU ALATI siin Inglismaal on see peaaegu et reegel et kohe kui Bank Holidays on läheb ilm sajuseks. Nii oli ka sel korral. Enne pühasid olid ilmad väga ilusad ja soojad, tuli reede ja vihma ladistas. Õnnesks siis vähemalt esmaspäeval, viimasel puhkuse päeval, tuli ka päike välja ja nüüd täna, teisipäeval on ilm jälle väga ilus.

Anyway, vaatamata vihmale oli meil ilusad pühad. Mul oli hea meel et Pete sai pikalt kodus olla ja me lapsehoidja olla ja Petel ka hea meel et sai Gretaga pikalt koos aega veeta.
Üle pika aja (peale talve) käisime ka ühte National Trusti mõisat jälle külastamas. Kuna oleme liikmed siis meile on iga külastus tasuta ja seega ei võta see meilt rohkem jõudu kui autosesse hüpata ja mootor käima panna. Meie olime seal mõisas ka enne käinud kuid Gretale oli see esimene kord. Ega meil seal midagi erilist vaadata ei olnudgi kuna kõik juba enne nähtud ja lõpuks tuligi rohkem nii välja et käisime seal hoopis Gretat näitamas. Pete on meil see uhke isa kes Gretaga iga nurga peal uhkustab. Sellisestes mõisates on nagu igas muuseumis ikka igas ruumis üks valvuri tädi või onu, enamuselt vanemas eas inimesed, ja neid ruume on seal vähemalt 10. Võite siis arvata neid vanamutikesi kes kõik tahtsid Gretaga tutvust teha. Kui siis mõni neist ei öelnud midagi oli Pete peaaegu et solvunud ja üks kord isegi kõndis sinna tuppa uuesti sisse et tädikese käest reaksiooni saada...Oh seda Pete küll. Paaril korral pidin ta lausa edasi tirima kui ta oli jälle valmis kellegagi juttu alustama.
Enamik inimesi on alati mures et kas Greta ikka hingata saab kui ta Pete süles kõhukotis on. Mõnikord tundub meile ka et ta vist hingab kõrvadega kuna nina ja suu on nii Pete keha vastas et tundub lausa võimatu et õhk nende kaudu talle sisse pääseb.
Mõisa lähedal oli selline ilus nartsissi põld. Seda nähes oli mul selline tunne et kohe, kohe jooksevad teletubbies mäest alla.


Pühade ajal käisime meie headel tuttavatel korraks külas kuna nad ei olnud Gretat veel oma silmaga näinud. Neil on suur maja koos basseiniga nii et ootame pikkisilmi aega kui Greta natuke vanem on et siis teda sinna suveti ujuma viia. Nad elavad meist vaid 10 min kaugusel nii et saame seda siis üsna tihti teha. Tavaliselt lähevad nad suveks ka veel kuskile puhkama nii et võib isegi juhutda et bassein täielikult meie kasutusse saab mõneks ajaks. Vanasti kui ma veel vaba ja vallaline olin veetsin seal tihti aega. Kahjuks jäi seekord pildi peale vaid Pennie.
Laupäeval aga käisid meil külas meie naabrid. See on lausa uskumatu et me oleme siin majas juba 3 aastat elanud aga naabrid ei ole ikka veel meie juures külas käinud. Meie oleme nende juures koera paar korda pissitamas aga kyll käinud.
Alati on midagi ette tulnud või lihtsalt ei ole olnud aega või tahtmist neid enda juurde kutsuda ja kogu suhtlemine on jäänud kas üle aia või üle ukseläve. Vahest oleme tahtlikult tagasihoidlikud olnud kuna me ei ole tahtnud et naabrilapsed siis koguaeg üle aia meiega rääkima hakkavad ja ukse taga käivad ning meie privaatsust niiviisi rikuvad aga nüüd kui meil endal ka laps on on seda piiri raskem pidada. Ärge valesti aru saage, meil ei ole laste vastu midagi ja naabri lapsed on ka igati toredad tüdrukud aga kogemused näitavad et kui korra näpu annad siis võtavad kogu käe.

Tunnike nendega möödus lõbusalt ja Greta sai tüdrukutega kohe sõbraks. Kui nad teda süles hoidsid siis ei teinud ta piuksugi, korra isegi naeratas. Sellist asja ei juhtu tihti et ta võõraste süles kaua rahulik püsiks.

Paar tundi peale seda kui nad meil külas käisid oligi juba uksekell ja tüdrukud uuesti ukse taga – nad tahtsid meile oma sõbrannat tutvustada ja et me nende palli tagasi nende aeda viskaksime.... no comments!

Esmaspäeval käis meil külas Pete vanem õde koos oma suure perega (4 tütart ja vanemal tütrel oli ka uus boyfriend kaasas). Ma kohe hirmuga ootasin nende tulekut kuna ma teadsin et tüdrukud tahavad kõik Gretat kindlasti sülle võtta ja mängida jne ja ma juba haudusin plaane kuidas Gretat sellest kõigest päästa. Isegi Pete isa hoiatas mind telefonis et kas ma tean mis mind ja Gretat ees ootas ja ütles et tunneb mulle kaasa.

Õnneks aga läks kõik üllatavalt rahulikult. Greta jäi Pete õe sülle magama peale väikest nuttu ja pääses seega massilisest solgutamisest. Üks tüdrukutest, Abigail, on aga vaata et proffesionaalne lapsehoidja. Kogu suguvõsa teab seda juba et kui kuskil on beebi siis on Abigail see kelle süles beebi peamise aja õnnelikult veedab. Nii oli lugu ka Gretaga ja kui aus olla siis ei olnud mul selle vastu midagi kuna usaldan ja tean et Abigail on väga hoolitsev noor neiu.

Pühad lõpetasime Kingstonis poodides kolades. Käisime otsimas mulle spetsiaalset rinnaga toitmise pluusi et saaksin rahus rahvamassis Gretat toita. Ime kombel leidsingi 2 pluusi aga kui aus olla siis valik oli nigel. Enamus on nii suure lõikega kuigi suuruse järgi on tegu S–iga ja näevad välja kuidagi vanamutilikud ja koledat värvi.

Nüüd aga ei jää muud üle kui järgmiseid Mai pühasi ootama jääda ja loota et need saavad olema päiksepaistelised.

ÜLLATUS MUNA

Hea sõbranna Tarja ja ta abikaasa Vesa üllatasid meid jälle toreda munadepüha pakiga. Greta sai kingiks toreda sipupükid ja mina ilusaid lilleseemneid mida kohe kui aega saan maha tahan istutada. Petele saatsida nad aga sellised toredad Fazeri sokolaadimunad. Pete, suur sokolaadi sõber, nokkis kohe SALAJA natuke sokolaadi munakoort kui ta töölt koju tuli. Mina olen neid mune enne näinud ja isegi ka kunagi söönud aga ma olin unustanud et sellised asjad eksisteerisid ja asusin siis hiljem karbi ümber olevat informatsiooni silti lugema kus oli Fazeri munade ajaloost kirjas. Sealt avastasin et see valge munakoor on PÄRIS munakoor kuhu sokolaad on sisse lastud. Teatasin sellest siis Petele et ta seda kogematta sööma ei hakkaks mille peale Pete naerma hakkas. Ta ütles et talle oli tundunud jah et see kuidagi liiga krõmpsakas oli olnud ja hammaste all oli krigisenud aga arvas et ju see siis selline muna ongi.

SUURED TÄNUD PAKI EEST

WE BOTH LOVE IKEA

In our house Pete's lips say ' Yeah, alright darling' but I'm sure he thinks...




Leidsime sellise toreda kaardi poest.

ILUSAID MUNADEPÜHI KÕIGILE

LEMMIKUD MAGAMIS ASENDID

GRETA ARENG 1 KUUSELT

Greta on selle ühe kuuga nii välimuse kui ka käitumise poolest palju muutunud. Kõige suurem muutus on tema kaal. Kui ta sündides oli vaid 2880g siis nüüd on ta juba 4440g ja seda on eriti näha ta põskedest. Söömisega ei ole probleeme nii minul kui ka Gretal. Piima oskab juua ka pudelist.

Enamus ajast ta siiski magab veel kuigi üleval oleku aeg on tunduvalt pikenenud. Mõnikord on see ka sellepärast et tal on raske magama jääda kuigi ise on surmväsinud. Mänguasjade vastu hakkab ta ka tasapisi rohkem huvi tundma. Üheks kindlaks lemikuks aga kohe algusest peale on olnud musta-valge–kollane beebiraamat. Seda ta on juba sündidest saati suurte silmadega lugenud. Samuti on ta lemmik Tarja saadetud muusikat mängiv tiigrikutsu. Eesti lastelaulude cd on ka tema lemmik väljaarvatud üks vastla laul. Millegi pärast hakkab ta just selle laulu ajal nihelema ja läheb rahutuks. Võib olla proovib teada anda et praegu ei ole enam talv ja et tema seda talve laulu kuulata ei taha.


Oma käsi ta veel avastanud ei ole kuigi mõnikord sattuvad need kogematta suhu ja siis on neid tore lutsitada. Esemeid käes ka ei hoia veel aga haare on küll palju tugevam kui enne. Mu juustest on ta paaril korral kinni saanud mis oli üsna valus ja kord sattus ta haarama vannitoa kraanikausi äärest kinni ja me mõtlesime et ta tõmbab selle täie hooga seinast välja...nii kõva haare oli.
Nutu hääl on ka kõvasti kõvemaks läinud aga tavaliselt on alati põhjus miks ta nutab. Nälja nutt on kõige kõvem tavaliselt ja siis kui ta ei oska ise magama jääda aga suur uni on peal.

Oma esimese tõelise naeratusega on ta ka hakkama saanud. Selle osaliseks sai Pete kes oli just koju tulnud ja Gretale tere ütles ning Greta siis naeratas talle 4 korda järjest. Veel on ta naeratanud mulle, Pete emale ja ühele me tuttavale. laginal naernud ta veel ei ole.

Magada eelistab ta ikka veel minu peal - olen ta madrats. Selili ei armasta vaat et peaaegu üldse. Millegi pärast päeval suudab ta ilusti selili vankris magada ilma et ta mingit häält teeks aga öösel võib olla vaid tunni. Öösiti tundub tal tatt koguaeg kurku jooksvat mis tal takistab korralikult hingata. Siis teeb ta nii jubedat kärisevat ja rögisevat häält et ma pean koguaeg valvama et ta ära ei lämbuks. Niisiis magab ta esimese tunni või pooleteise omas voodis (alates kella 11st), peale selle sööb ta natuke ja siis proovin ma teda auto tooli magama panna (nagu arst meile soovita) kus ta natuke rohkem püstises asendis on. Seal magab ta mõni kod üsna hästi kuid tavaliselt nii umbes 5 hommikul. Peale seda võtan ma ta tavaliselt meiega voodisse kus ta magab nagu ingel vaatamata sellele et minu siseorganid tema raskuse alla on lömastatud.
Kuna meil siin ei ole lubatud beebidel kõhuli magada siis ma arvan et see tati lugu ongi sellest tulnud et ma teda pean alati seljali magama panema. Loodetavasti aga kasvab ta varsti sellest välja ja õppib korralikult neelama mis tal siis ka omakorda laseb paremini magada.


Vannis meeldib talle väga käia ja issiga mängida ka.

1 KUUNE

NAGU OLEKS JUBA SUVI

Õues on olnud juba kolmandat päeva nii umbes +22 kraadi ringis. Tundub nagu ei oleks enam kevad vaid hoopis suvi. Inimesed (inglased) loomulikult kohe kui temperatuur tõuseb panevad suveriided selga. Väikesed lapsed mini sortsides ja särgikeste väel ja täiskasvanud varbavahedega. Huvitav on tänavapildis näha kes on kohalik ja kes on turist. Turistidel on ikka korralikult veel aastaaja järgi riided seljas ja mitte temperatuuri järgi. Nii et ei ole ime kui on näha kõrvuti käimas inimesi kellel vaat et bikiinid seljas ja inimesi kellel veel karvase kraega joped seljas....

Mul oli ka natuke imelik tunne et Gretal oli müts peas ja kampsun seljas kui kõik teised vastu tulevad titad olid palja pea ja varvastega...aga noh...

EESTI KEELE TUNNID

Petel on 18 Aprilil Eesti Saatkonnas eesti keele test. Oli teine täna iseseisvalt Eesti saatkonda helistanud ja öelnud et tema tahab eesti keelt õppida. Mul on tunne et peale seda kui ta kuuleb mind iga päev Gretaga eesti keeles rääkimas tunneb ta end natuke kõrvale jäetuna. Mul endal on ka mõnikord kahju et ta aru ei saa mida ma räägin ja seda samal ajal tõlkima hakata tundub ka imelikuna kuna tegelikult räägin ma ju Gretaga. Saab näha mida neil Petele on pakkuda, igal juhul on mul hea meel et ta selle telefoni kõne täna tegi.

KÄED TASKUS

VÄIKE BALERIIN

Demi Plie in 1st position
ja muidu jalakesed

4 NÄDALANE

Ei ei ei, teksapüksid on meil jalas AINULT pildistamise ajal. Muidu kanname ikka mugavaid beebiriideid.

Viimasel ajal on mulle muret teinud Greta magamine. Otsesemalt need hääled mida ta teeb kui magab või magada proovib ja seda eriti öösiti.
Algul tundus mulle et tal on nohu ja rinnus käriseb aga kui arsti juures käisime (rinnapäletikuga) siis arst kuulas teda ja rinnus on kõik ok. Tatti ninast ka ei jookse ja nina ei tundu kinni olevat. Hääle järgi võiks arvata et tatt aga jookseb ninast kurku ja siis ta proovib oma kurku 'puhastada' ja teeb selliseid hääli nagu oleks tegemist mingi karuga või rooste lainud mootoriga. Enne sai sellest hädast üle kui ma ta oma rinna peale magama võtsin kuna selili ei meeldi tal nagu nii olla. Hälli jalad me juba tõstsime kõrgemale ja väikese tekikese panime ka pea alla et pead kõrgemal hoida aga ei midagi.

Kaks päeva tagasi kolisime kõik hoopis teise tuppa magama kuna tundus et Gretale meeldib rohkem oma päris voodis magada kui hällis. Tänu sellele suudab ta nüüd vähemalt natuke pikemalt oma voodis magada AGA tundub et nüüd on tal häda kakamisega. Kogu protsetuur tundub olevat nii valulik ja pikk et ta vaeseke ei saa magada vaatamata sellele et ise on ta nii unine. Enamuse ajast ta visklebgi valu käes just läbi une ilma et täielikult ülesse ärkaks või täielikult nutma hakkaks. Seda kestab nii 3 kuni 5 min ja siis jääb ta ise jälle magama kuni nii umbes 10 min pärast algab kogu piin jälle uuesti. Huvitav on aga see et päeval seda nii tihedasti ei juhtu kui üldse.

MILLEKS LUGEDA BEEBI RAAMATUID KUI...

ON OLEMAS TEISTE INIMESTE BEEBI BLOGID.
Nii hea et mõned inimesed on vaevaks võtnud ja peensusteni oma laste arengust oma blogides kirjutanud. Minul ei ole selleks aega ja viitsimist ja kui aus olla siis mõned asjad tunduvad nii loomulikud et nendest eraldi kirjutama hakata oleks natuke nagu imelik...AGA jube mõnus on just nendest tavalistest ja loomulikest beebi arengu astmetest teiste blogidest lugeda. Üheks selliseks blogijaks on Liina.

Mul vaid vaja avada Liina 'Beebiraamat' beebi 4 nädala vanuse koha pealt et kinnitust saada et Greta öine vaata et iga tunnine üles ärkamine alatest kella 3st hommikul on igati normaalne nähtus selles eas...samuti nagu gaasi valud ja muidu vingerdused...ning see ei ole vaid mina kes just öötundidel oma 'emaduses' kahtleb.

Esmaspäeval käisin Gretat beebikliinikus kaalumas (asi mida siin 'peab' vabatahtlikult kord nädalas tegema). Tänu Liinale olin ma enam vähem kursis mis mind ees võib oodata. Liina kirjeldas kogu protseduuri kui konveierilinti. Õnneks meie kandis asi nii hull ei olnud. Mulle meenutas beebi kliinik rohkem McDonalds–it, või õigemini selle mänguruumi. Suures ruumis oli nii umbes neli erinevat kaalumis lauda, beebi voodi, mängunurk vanematele lastele ja rida toole. Tuba oli mõnusalt soe ja suurte akendega nii et tundus väga hubane. Sisse minnes pidi paberile kirjutama nii lapse kui ema nime ja juba oligi arsti tädi seal kes meid ühe kaalu laua juurde kutsus. Üldse oli kogu toas kokku 3 arstiõde kes emadega tegelesid. Mingit järjekorda või ootamist seal ei olnud. Greta loomulikult pissis kaalu jälle täis ja seda veel kaks korda. Ta teeb seda iga kord, selle vahega vaid et eelmine kord pissis ta ka mind kaalumise käigus täis...ja mina arvasin et ainult poistega seda asja juhtub.
Meid kaaluv arsti tädi oli selline vana mutikene aga väga armas ja kogemustega. Vastas kõik mu küsimused ilusti ära ja andis paar head nõu.
Greta kaalub nüüd 4 kg.

Liina Beebiraamatu põhjal on meil veel palju põnevat ees oodata...ei jaksagi kohe kõike seda põnevust ära oodata ...ja ka Liina uusi sissekandeid.

MIS ON JUHTUNUD ESTONIA AIR–iga?

Meil oli plaanis minna Eestisse Juuli alguses Juubelilaulupeo ajaks. Enne Greta sündi me pileteid ära tellida ei saanud seega tegime seda eelmisel nädalal. Esiteks avastasime et alatest järgmisest kuust lendab Estonia Air Tallinna ja Londoni vahet VAID kaks korda nädalas. Uskumatu. Londoni lennud on alati poulaarsed olnud ja Londonis küllalt eestlasi kes suveks koju tahavad reisida. Aru ma ei saa kuidas kõik tahtjad vaid kahe lennu peale ära mahuvad.

Teiseks HIND. Me pilteid läksid meile maksma üle £800!!!! Me ei ole veel kunagi nii palju eesti lennupiletite eest maksnud. Sellr hinnaga saaksime juba kuskile eksootilisele maale lennata. Pealegi kui veel võtta et Greta pilet ei maksa midagi (vaid lennujaama maksud mis ei ületanud vist £30). Ok, nagu arvata võisgi siis olid tagasilendamise turismiklassi piletid juba väljamüüdud ja pidime leppima paindliku turistiklassiga (pilet nii umbes 2000 krooni kallim) aga kui ka seda summat sealt maha võtta siis ikkagi £600 lennupiletite eest Tallinna on ikka VÄGA VÄGA kallis hind. Ma ei hakka üldse mõtlemagi sellele et vanasti maksid meie mõlema piletid edasi tagasi £90 naela ringis....

Mis meil muud siis üle jäi kui ostsime need piletid ära enne kui keegi teine seda teeb. Laulupeole tahan nii mina kui ka Pete väga minna seega lendu edasi lükata ei olnud võimalik...peale selle kui lend lähebgi vaid kahel päeval siis ega seal suurt valiku võimalust nagu nii ei oleks olnud...ja hinnad ikkagi hirmus kallid.

EasyJet–iga lendajad me ei ole. Ühtepidi ehk tuleks odavam aga teist pidi ikkagi kallis. Nende lennud lähevad alati nii pahadel aegadel et kas pead siis kell 3 hommikul juba lennujaamas olema või siis lendab tagasi Tallinnast keset päeva kaotades terve päeva ning lennujaam ise on ka meist väga kaugel (Gatwick vaid 20 min). Me oleme selle solgutamise kord läbi teinud ja see ei olnud seda väärt, veel vähem tahaksime seda teha 4 kuuse lapsega...

Jääb vaid loota et Estonia Air ei jäta oma hindu nii kalliteks tulevikus.

RINNAPÕLETIK

Läksin arsti juurde kuna üks kõrvadest on pidevalt lukus ja tihti on ka tugev peavalu. Üks öö oli ka palavik 37.8. Arst kirjutas ühe sekundiga andibiootikumi ja ütles et tegemist on rinnapõletikuga. Pean tunnistama et samal hommikul märkasin juhuslikult jah et üks mu rindadest oli roosa aga kuna mul mingit valu ja muud probleemi rindadega ei olnud siis ei teinud ma asjast suurt numbrit. Kõrvadest arst mingit viga ei leidnud aga rohud pidid ka selle probleemi ära võtma. Naljakas, rinnapõletik ilma mingi valuta. Noh viimane kord kui ma antibiootikume võtsin oli aasta 2006 nii et eks ma siis võta neid rohte ja vaata et kas võtavad mu kõrva lukustuse ära...ja ka selle imeliku rinnapõletiku!?