MONTY JÄI HAIGEKS

Monty jäi pühapäeva ööseks esimest korda koerahoidja juurde. Ta on varem ka paaril korral ühe öö kaupa meist eemal olnud, aga varem jäi ta 'koeralasteaeda' ööseks. Kuigi seal on kõik inimesed hästi toredad, siis Monty tuli sealt alati ilma hääleta ja surmväsinuna tagasi. Suure tõenäolisusega kas siis haukus kogu öö sellepärast, et mõned teised koerad haukusid ka, või siis tahtis pissile või kakale minna ning püüdis haukudes sellest kellegile teada anda. Kodus on ta harjunud pissil käima õhtul, siis kui meie magama läheme, kuskil peale kümmet, aga koeraaias pannakse nad minu teada juba kell 8 õhtul oma tubadesse magama ja lastakse hommikul kuskil 8 või 9 ajal välja. Monty on aga harjunud juba hommikul kella 6 ajal pissil käima. 

Nüüd on aga Montyl uus hoidja, kes töötab oma kodus ja kelle juures tal on suurem vabadus ringi liikuda ning teiste koertega mängida. Harjutamegi praegu Monty't tema juurde järk järgult pikemaks jätmist, et me saaks mai lõpus puhkusele minna.

Paistis, et seal läks see esimene öö üsna hästi. Tõime ta esmaspäeva hommikul koju, ta oli küll väsinud (ta alati on kui hoidja juures käib, sest ta möllab seal nii palju teiste koertega), aga sõi ilusti õhtusööki ja paistis muidu ka ok olevat. 

Öösel ta aga oksendas kõik oma toidu välja ja oksendamine jätkus ka terve järmise päeva. Olime loomulikult mures, aga otsustasime natuke oodata enne, kui loomaarsti juurde tormame.

Järgmisel päeval ei olnud aga olukord kuskilt otsast parem ja kui ta hommikul ka natuke värsket verd oksendas, siis helistasime kohe arstile ja mõned tunnid hiljem olime juba loomaarsti juures. Söönud ta ei olnud selleks ajaks midagi, aga õnneks vett ikka jõi aeg ajalt. 

Arst kontrollis Monty igat pidi üle, aga lõpuks ei oskanud midagi tarka öelda. Arvas, et ju Monty sõi midagi mida ta poleks tohtinud süüa. Ma kartsin, et võib olla juhtus midagi koerahoidja juures, aga arst lohutas, et see toit mille ta esimest korda välja oksendas oli kohe kindlast see toit mida meie talle andnud olime seega ta ei usu, et midagi hoidja juures juhtus. 

Mulle tuli pärast meelde, et me sõime õhtul kodus ahjukana ja Monty sai korraks köögis olles ühe taldriku pealt mingid toidujäänused kätte, aga kuna ma tabasin ta üsna ruttu teolt ja ta paistis vaid midagi väikest närivat, siis ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Kuna taldrikul nagunii midagi palju järgi ei olnud ja minu arvates ka mitte midagi ohtliku, siis ma ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Nüüd aga mõtlen, et võib olla sai ta sealt mingi väikese kondi kätte mis talle kuskile kõhtu kinni jäi, kuigi arst katsus kogu ta keha üle ja Montyl ei paistnud kuskilt valus olevat ning arst ei tundnud samuti midagi mis talle muret oleks tekitanud. 

Võib olla ta leidis ja sõi siis midagi 'mürgist' kui Pete ja Greta temaga jalutamas käisid? 

Nii kurb oli näha meie väikest beebit nii loiu ja väsinuna. Saba ikka vahel lehvitas, aga suurema osa ajast tahtis ta vaid lamada või oksendada.

Loomaarst andis meile seedimistabletid mida Montyle kaks korda päevas anda, aga kuidas sa annad loomale tablete kui ta ei taha isegi kanatükikest mille ta muidu sööks sekundiga ära.

Loomaarst ütles, et ta ei taha talle nii vara veel oksendamist pidurdavat süsti teha, sest hetkel püüab keha ise einast oksendamise teel puhastada, aga süst pidurdaks seda. Ütles, et kui järgmiseks päevaks ei lähe asi paremaks ja kui ta hakab ka verd kakama, siis peame tagasi minema.

Järgmiseks päevaks oli oksendamine peaaegu ära lõppenud, aga selle eest oli tal nüüd kõht lahti mida ka arst ennustas. Paistis nagu ta oleks tahtnud süüa, aga ei suutnud. Endiselt oli ta üsna loid ja Pete helistas uuesti arstile, lootes, et võib olla on nüüd õige aeg anda talle süsti mis iivelduse ära võtaks, sest Monty oli juba 2 päeva ilma söömata olnud. Ma mäletan, et sama asi on meil ka Josteniga paaril korral olnud ja peale süsti hakkas Josten alati uuesti sööma.

No ja nii juhtuski, et üsna varsti peale süsti oli Monty nõus natuke kana sööma. Täna, kolmandal päeval, õnnestus mul talle ka üks ta tabletidest sisse sööta ja kuigi ta endiselt ei tundnud suurt huvi söögi vastu, siis vähemalt sõi ta natuke pasteeti ja kana. 

Loodetavasti on halvim nüüd möödas, sest meil on ju taas pühad tulemas, tänu kuningale kes meile nädalalõpule lisaks ka esmaspäeva vabaks anna, ja siis ei ole meil võimalik loomaarsti juurde pääseda.

Küll nende loomadega on ikka palju tööd ja muretsemist! Ma nii loodan, et Monty ei saanud mingit pisikut hoidja juurest, sest muidu oleks meil ikka väga raske teda sinna mai lõpus 5 ööks jätta. No ehk läheb ikka kõik hästi ja Monty saab taas rõõmus kutsukene olla.