Kuna see postitus on mul jäänud vaat et kaheks aastaks juba mustandisse seisma, aga ma siiski tahan seda siia ajaloo tarbeks talletada, siis kirjutan selle postituse lõpuks siiski ära. Võib olla leidub siin ka mõni selline lugeja kelle laps näiteks hetkel kolmandas klassis käib ja kelle jaoks see teema huvi pakub.
Minu meelest oli just kolmanda klassi matemaatikast näha kui erinev on siinne matemaatika Eesti kolmanda klassi matemaatikast.
See mida Greta praegu 5.klassis koolis õpib tundub ikka palju kergem kui see mida ta kaks aastat tagasi õppis, kuigi seda on ehk raske hinnata, sest praegu on ju koroona ja Greta pole saanud suures koolis veel korralikult käiagi.
Postituses saab küll olema rohkem pilte kui teksti ja seda sellepärast, et kõik mu värsked emotsioonid on ammu vaibunud ja ma ei mäleta kõiki detaile praegu enam nii täpselt.
Aga ma proovin.
Tegu siis algkooli eelviimase klassiga Y5 (eesti mõistes 3.klass).
Sel kooliaastal tegid nad koolis meeletult palju ja minu arvates väga keerulist ja mitmekesist matemaatikat. Sel aastal hakkas Gretale matemaatika tõeliselt meeldima ja ta liikus sujuvalt kõrgema matemaatika taseme poole.
Greta jõudis selle ühe kooliaastaga 6 vihikut täis 'arvutada'. Kuna nad õpivad koolis siiski väga suurelt osalt individuaal tasandil, siis kõik lapsed kuut vihikut täis ei saanud. Pildil on vihikutele lisaks ka kolm väikest testi paberit.
Siin on väike video mis näitab kiiresti nende vihikute sisu
Greta eagrupi õpilaste vanematele korraldati ka eraldi matemaatikat tutvustav 'tund'. Kuna nüüd nõutakse lastelt igas tunnis, kaasaarvatud ka matemaatikas, teistsuguseid asju ning õpetatakse teistsuguste meetoditega, siis kool tahtis neid meetodeid ka natuke lähemalt lastevanematele tutvustada, et vanemad oskaks kodus oma lapsi toetada.
Näiteks sellele küsimusele 'Kuidas sa tead?' saab vastata mitmel erineval viisil kasutades fakte, tagurpidi meetodit, tõestades oma vastust, kasutades alati-mõnikord-mitte kunagi oma vastustes, küsides endalt mis siis kui, kas see on võimalik, kus on viga ja siis seletada kus see viga on jne jne, Ma ei hakka kõiki asju eraldi ära tõlkima mis tabelis kirjas.
Meile öeldi, et koolis ei ole sellist asja, et ülesanded saavad tehtud. Matemaatika ei lõppe kunagi ära ja seega matemaatika tunnis ei ole sellist asja, et ülesanded saavad tehtud/otsa. Õpetajal on laua peal terve virn ülesandeid mida lapsed saavad teha nii kaua kui tund läbi saab ja peale seda, kui koolis on matemaatikale teistsuguste meetoditega lähenema hakatud on lapsed palju innukamad matemaatika tundidest osa võtma ja ülesandeid lahendama.
Paljud ülesanded on ülesehitatud viisil, kus õpilane peabki oma vastust põhjendama. Näiteks on selline ülesanne et Mary ütleb, et see nurk on 180 kraadi, aga John ütleb et hoopis 360. Kellel on õigus? Põhjend miks? Või näitekeks selline ülesanne kus Jack mõõdab kaks nurka sirgel joonel. Jack ütleb et need nurgad on 73 ja 106 kraadi. Põhjenda miks vähemalt üks Jack-i nurkadest on vale.
Siin on üks tabel kus on välja toodud kuidas saavad edasijõudnud õpilased ise endale katsumusi esitada.
- Seleta seost mille sa oled leidnud.
- Esita oma arvutus teistsugusel viisil
- Koosta omaenda tehe
- Seleta matemaatikat oma sõbrale
- Mõtle ise välja mõni meetod
Siit nüüd palju pilte Greta 3.klassi matemaatika vihikute sisust.
Kui ma vaatan oma matemaatika vihikusse siis ma olen uhke selle üle, et ma oskan oma tööd esitada paremini ja mu käekiri on korralikum ja selgem.
Ma sooviksin olla parem pealkirjade joonte alla tõmbamisel ja et mu kriipsud oleks väiksemad.
Ma saan saavutada seda endale meelde tuletades, peatudes ja mõeldes et see on midagi mida ma tegema pean.
Ümbermõõtude ja pindala arvutamine
Puuduvate külgede leidmine
eri kujude pindala arvutamine
Kuupjuure arvutamine (seda vist kutsutakse kuupjuureks eesti keeles?)
Igasugusted murdudega arvutamised
Siit on näha kirjalikud põhjendused miks vastus on selline nagu ta on
Definitsioonide andmine nii kirjalikult kui sõnaliste ja numbriliste näidetega
Murdude muutmine protsendideks ja kümnendmurdudeks (?)
Liigmurrud ja korrutamine
Kümnendmurdudega arvutamine
Ilmakaared, eeltöö nurkade arvutamiseks
Nurkade arvutamine
Nurgad, nurgad, nurgad
Pindala arvutamine ja igasugu muud ülesandede
Kordinaadid
Muffinitele lisaks pidi iga laps ka ise matemaatika abiga disainima ruumilise muffini hoidja. Greta oma siis selline.
Lõpetuseks väike seletus. Nagu piltidelt näha, siis Greta vihikus on palju eraldi kleebitud ülesandeid. Kuna ma olen seda ka varem oma postitustes kirjutanud, et algkoolis saab iga laps ise valida endale milliseid ülesandeid ta teha tahab, siis sellepärast ongi ka Greta vihikus need ülesanded eraldi kleebitud. Ei ole nii, et kõigil lastel on üks ja see sama 'töövihik' kust nad siis kõik samu ülesandeid lahendavad. Loomulikult on iga tunni ülesanded vastavalt selle tunni teemale, aga neid on kolmes raskusastmes (kerge, raskem, edasijõudnutele). Need lapsed kelle jaoks teema juba selge on, need lapsed teevad siis edasijõudnute ülesandeid ja need kes alles õpivad, teevas siis kas kergemaid või natuke raskemaastme ülesandeid vastavalt sellele kui kindlalt nad ennast ise tunnevad neid tehes.
Lugesin postitust eile õhtul ja täna hommikul värske peaga veelkord. Ei väsi imestamast kuidas läbi mänguliste elementide on võimalik lihtsal viisil õpetada matemaatikat. Kui mulle oleks niimoodi õpetatud matemaatikat - usun, et armastaksin seda ainet 100% kui mitte rohkem. Matemaatika tund oli täiega piinlemine ja õpetaja kiuslik (sellest johtuvalt ka ebameeldiv), lisada sinna tubli annus möllavaid hormoone (pubekaiga) - võib arvata, milline plahvatusohtlik kombinatsioon, piisab vaid tikutopsi näitamisest.
ReplyDeleteTulles nüüd tagasi G. vihikute juurde, meeldib, kuidas õpilased ise analüüsivad ja kõigile antakse vastavalt tema tasemele ülesandeid (ei jõua ära oodata, millal Eesti koolid jõuavad samasugusele lähenemisele (mul on üks laps kodus, kel on paaris tunnis lihtsalt igav, sest teised ei saa aru ja nii kulub õpetajal kogu aur selle nõrgema poolega tegelemisele, sest programm on ju vaja läbi võtta)).
Olen vahel mõelnud, et milline plahvatus peaks Haridusministeeriumis toimuma, et maailma nähtaks avarama pilguga ja saadakse aru, et keskmist inimest ei ole olemas, kõik on erinevad ja süsteemi sees on võimalik erisustega arvestada. Ohkan ja panen punkti, sest ka mul ei ole häid lahendusi ning kurtmine ei vii kunagi edasi.
Sellise õpetamise puhul ei imesta, et G koolis käimist armastab ja ülesandeid rõõmuga lahendab. Edu ja suured tänud postituse eest!!!
Ma olen seda kõik need aastad mõelnud, et kui vaid mulle oleks ka koolis kõiki aineid nii huvitavalt õpetatud, või siis üldse selliseid huvitavaid aineid juba väiksest peale.
DeleteMa täpsustan veel seda, et selline vastavalt oma tasemele ülesannete valik laste endi poolt toimub algkoolid, ehk siis eesti 4.klassini välja. Enamustes teiseastme koolides õpivadminu teada lapsed juba vastavalt nende tasemel eraldi klassides. Greta suures koolis on nii, et esimesel aastal, ehk siis 5.klassis, on kõik lapsed veel koos ja õpetajad alles hindavad mis tasemel keegi on või kui võimekas matemaatikas ja siis järgmisel aastal, 6.klassis, õpivad juba sama tasemega lapsed ühes klassis matemaatika tundide ajal. Ehk siis mitme 6.klassi lapsed jaotatakse/segatakse omavahel matemaatika tunniks ära.
Õkski laps ei pea aga jääma sinna gruppi kuhu ta algul pannakse, vaid vastavalt ta arengule liigutakse kas kõrgemasse gruppi või madalamasse kogu kooli ajal.
Imetore kirjeldus, Alice!
DeleteMa olen ka korduvalt Haridusministeeriumi ja plahvatust ühes mõttekäigus meeles pidanud.
Alice, kas ja kui palju koroona / pandeemia / kaugõpe teie kandi haridust mõjutanud on?
Tere Kaur! Ma ei tea kas sa pead 'meie kandi' all silmas seda kus meie elame või Inglismaad tervikuna, aga ega vahet ei ole, sest lockdown ja kogu koroona on KÕIGI laste haridust KOHUTAVALT palju mõjutanud!
DeleteKõige suuremad kannatajad on need lapsed, kes ka koolis käies palju abi vajasid ja kes tulevad kodudest, kus haridust nagunii eriti ei hinnata ning need õpilased, kel jäid nii eelmisel kui ka sel aastal ära GCSE ja A-level eksamid (põhikooli ja gümnaasiumi eksamid on siin VÄGA suure tähtsusega ja nende najal seisab püsti su edasine haridustee ja tulevik).
Ja mõjutab ka neid, kes küll haridust hindavad, aga kellel on kodus koolilastele lisaks ka mõni väiksem õde või vend ning mõlemad vanemad peavad veel omakorda kodus tööd tegema. 4-6 aastased ei oska ju veel ise arvuteid sel tasemel iseseisvalt kasutada ja noh 4-sed ka veel kirjutada ning vajavad koolitöödes kindlasti täiskasvanu abi. Veel hullem kui sa tuleb perest, kus vanemad ei valda piisaval tasemel inglise keelt, et oma lapsi kaugõppes toetada. Samas aga just nende kõige väiksemate jaoks on esimesed kooliaastad väga tähtsad, sest nad õpivad siis lugema ja kirjutama.
Kahjuks on saanud kaugõpe ka eluohtlikuks paljude nende laste jaoks kes elavad vägivaldsetes peredes ja kel puudub nüüd kool kus nad haridusele lisaks ka süüa said ja kus nende eest hoolitsetakse. Õigemini esimesena siiski seda, et just kool on see koht kus tihti esimesena saadakse teada, et laps on ohus või vajab sotsiaaltöötajate abi, aga nüüd lockdowni ajal on kõik need lapsed kogu ühiskonna eest peidus.
Nende jaoks aga kel on sobivad tingimused ja vahendid kodus olemas, nende jaoks toimib kaugõpe üsna hästi, AGA see ei asenda ikkagi mitte mingil juhul elavaid tunde ja kogu koolielu.
Google Classroom on hästi organiseeritud ja lihtne õpilastele ja õpetajatele kasutada ja õppematerjale on internet täis, aga kuna siin ei käi kunagi õpetamine raamatute järgi (õpikuid pole isegi olemas), vaid läbi arutelude, grupi või partneritööde, väitluste jne, siis kaugõpe on vaid vari päris koolielust. No näiteks on meie lapse disaini ja tehnoloogi tunni üheks mooduliks metallitöö! Neid tunde ei ole Google Classroomiga kuidagi võimalik asendada, või siis kõiki Science katseid mida nad koolis laborites väga palju teevad (siis ise teevad, mitte et õpetaja klassi ees teeb :).
Nii et jah, suur auk on sees. Eelmisel aastal ei saanud nad 6 kuud koolis käia ja kes teab kui pikaks neil sel kooliaastal see auk olema saab. Ma olen õnnelik kui meie laps mai algusekski tagasi kooli lastakse.
Aga jah, ma olen nii vaimustatud siinsest koolisüsteemist, et kui ma Eesti koolide lugusid kuulen ja loen, siis isegi ise mitte seotult ajab see mind tihti nii närvi, sest ma tean, et nii paljusid asju saab hoopis teiste meetoditega ja palju huvitavamalt ning lapsesõbralikumalt teha. Ma olen nii tänulik, et mu lapsel on võimalik siin koolis käia...ja samas nii kohutavalt kahju, et minule koolis nii palju huvitavaid asju nii põnevalt ei õpetatud.
PS.Ma olen just kirjutamas oma järgmist postitust kuhu ma panen ka mu lapse praeguse kaugõppe plaani välja :) Aga kui koolijutud huvitavad, siis loe mu teisi kooliteemalisi postitusi :) Vali eraldi eagrupp paremalt mille kohta huvi tunned ja keri selle eagrupi postituste algusesse ning kasuta arvuti BACK nuppu siis uuemate poole liikumiseks (kui vajutab lehe all olevale newer posts nupule, siis see jätab tihti suure osa selle teema postitusi vahele). Eesti esimene klass on meil Y3, enne seda on meil veel Reception, Y1 ja Y2. Alates eesti 5.klassist käivad lapsed teiseastme koolis (eraldi koolimajad) ja teiseastme kooli teemad leiad teiseastme kooli 'lable-i'alt blogi paremalt poolelt.
Sa kindlasti tead neid arvuti 'asju' ise ka, aga ma igaks juhuks siiski panin kirja et võib olla on kellegile teisele abiks :D
Just täna ilmus artikel mis teemaga kokku läheb https://www.bbc.co.uk/news/education-55984097
DeleteMina tänan juba ette ka kavatsen hiljem veel siia teemasse süveneda. Mul on 3kl laps, kellele on matemaatika raske. Ta ei mõtle nii, nagu matemaatikaõpikute koostajad siinmail (näidetest pole palju abi) ja arvud ei kõneta teda. Vahepeal juba uurisin düskalkuulia diagnoosi kohta, vestlesin õpetajate ja eripedagoogiga, sest kahtlasi märke on. Samas on väikesed, aeglased edusammud olemas ja ma ei kaota lootust, et erinevaid metoodikat kasutades saab aidata ka keskmisest erinevat last (kellel ei ole intellekti probleeme) aru saama matemaatikast.
ReplyDeleteKarina, ma küll kahtlen, et see postitus sinu lapse probleemile abiks oleks :(. Minu postituses ma lihtsalt näitan mis tasemel ja mis laadi ülesandeid siin maal 3.kl lahendatakse ja mida lastelt nõutakse. Neid meetodeid mida õpetajad ÕPETAMISEL otseselt kasutavad ja kuidas eri teemasid lastele selgeks tehakse mul siin näidata kahjuks ei ole.
DeleteMeile seletati mis põhimõtteid nad matemaatika õpetamise juures kasutavad ja toodi mõned näited, aga kogu teooriat ja meetodeid meile muidugi eraldi seletama ei hakatud. Peamine sõnum meile on alati olnud see, et lastele püütakse õpetada mis mingi numbri taga tegelikult peidus on, et nad saaksid suurema ja sügavama arusaama nii numbrite seosest kui kogu matemaatikast tervikuna. Tänu sellisele mõtlemisele on seega ka palju nooremad lapsed võimelised lahendama mõningaid selliseid ülesanded mida palju vanemas klassi õpilased lahendavad teatud valemite järgi. Kuna nooremad aga oskavad näha asja ka teise nurga alt või teisel viisil, siis nemad saavad sellised ülesanded lahendatud ilma et nad mingit valemist üldse midagi teaks.
Kui ma ei eksi, siis mõned sellised ülesanded olen ma ka siia näiteks pannud Y5-3.klassi teemade all.
Aga teile soovin ma kõike paremat ja loodan, et lapsele leitakse õige abi ja et matemaatika muutub talle kergemaks.
Ma sain siit siiski mitu ideed, kuidas harjutada neid teemasid, mis meil 3kl praegu käsil on (korrutamine, jagamine, mitmetehtelised tekstülesanded)! Ehk siis kuidas kinnistada osaoskusi ja tasapisi harjutades kiiremaks muuta igasugust arvutamist. Joonised, diagrmmid on lapse jaoks arusaadavad ja abistavad. Aga näiteks doominoklotsid, täringud jms, mis tihti on kasutuses eesti töövihikunäidetes, ei aita teda.
ReplyDeletePraegu püüan teda kodus aidata nii, et ta matemaatikat vihkama ja kartma ei hakkaks ega otsustaks uskuda, et ta ei saa sellega hakkama.
(Sain väikeseid ideesid isegi vene keele tunni jaoks :D)
Mul on hea meel, et postitus abiks oli ja isegi koguni VENE KEELE tunni jaoks!! :)
DeleteMa küll ise ei leidnud selles postituses olevatelt piltidelt tavalisi korrutuse ja jagamise tehteid, aga võib olla sa pidasid silmas mõnda mu muud 3.klassi postitust. Näiteks siin õpitakse jagama üldse täiesti teistmoodi kui Eestis seega ma ei tea, kuidas see meetod su lapsele kasuks tuleb, sest koolis ta sedasi oma jagamistehteid teha ei saa (selliseid siis kus töökäiku peab näitama). Seda meetodit näitasin ma lähemalt selles postituses https://knightscastle-alice.blogspot.com/2018/10/tana-raagin-ma-matemaatikast.html
Sain lugemise käigus mõtteid KUIDAS saaksin teha tööleht jms, mitte otseselt seda, mida õpetada :) (see info on samuti olemas). Ehk siis need ideed on pigem aineteülesed, mitte konkreetse teema seotud.
ReplyDeleteOh jaa, sel juhul küll :)
DeleteAitäh !!! minu lemmikteema postitus;)
ReplyDeleteNii tore, et sa võtsid vaevaks seda siia ütlema tulla :)
DeleteMina võtan seda kokku nii, et mulle tundub nagu uk koolis õpetatakse matemaatikast aru saama. Et mis on selle kõige taga, kogu selle kupatuse funktsionaalne kasutamine. Eesti koolis aga on tuim tamp. Ma mäletan ähmaselt et ma mingeid logaritme õppisin aga.. Oli ka hullemaid asju mille kasutamisest keegi ei rääkinud, neid ei selgitanud ja mida ma enam üldse ei mäleta
ReplyDeleteJust, sa sõnastasid selle kõik ilusti ära :)
DeleteMina õppisin näiteks Greta kõrvalt ära kuidas väga lihtsal ja arusaadaval viisil protsente arvutada. Mulle hakkas kohe protsentide arvutamine nii meeldima :D
Ma olen kuulnud, et ka Eestis õpetatakse nüüd sedasi (ma küll ei tea kas igas koolis, või vaid pisteliselt), aga minu ajal pidi protsenti arvutama 100 jagades ja siis veel korrutades, ehk siis nii palju arvutamist ilma tegelikult aru saamata miks just nii või mida mingi tehe annab. Vastuse sai muidugi selle valemi kaudu kätte, nii et kui valemit teadsid siis said hakkama, aga tõelist arusaama ei toimunud.