AEDNIKU PÄEVIK

See 'aiandus' postitus on mul juba pea viis või rohkem nädalat mustandis istunud. Kuna mitme nädalaga on aga aias juba nii palju muutunud, siis kui ma seda kohe nüüd ära ei postita, siis polegi enam mõtet.

Lugu aga ise on selline, et üle mitme, mitme aasta otsustasin ma taas rohenäpuks hakata ja meile aeda väikese 'aiamaa' luua. Süüdistan selles Covid-19, sest nüüd kui kõik kodus istuvad ja midagi teha ei ole ning puhkusele ei saa ka keegi sõita, siis ongi hea võimalus aias nokitseda. 

Takistuseks küll see, et kuna meil ei olnud siis veel aiandus- ja ehituspoed lahti, siis ei olnud kuskilt ka taimi ja mulda ja muud aiatöödeks vajalike vahendeid hankida. Õnneks pakkusid siiski osad toidupoed nii mulda, kui ka teatud valikus taimi ja seemneid, AGA kuna aednikuteks hakkajaid oli korraga väga palju inimesi, siis kadusid nii taimed, kui ks seemned riiulitelt nagu kuum sai. 

Mul siiski õnnestus osta mõned taimed ja ka suvikõrvitsa (kabatšoki) seemneid ja hiljem need seemned ka kasvama panna.

12 april

Ma tegelikult ei osanud isegi oodata, et suvikõrvitsa taimed juba peaaegu järgmisel päeval peale istutamist peanupu mullast välja pistavad ning järgmise paari päevaga täiesti kobedateks taimedeks sirguvad.

Mõni aeg hiljem (umbes 19 aprill) õnnestus mul poest ka osta kolm tomatitaime, karp prantsuse ube ja kaks karpi hernetaimi. Ma tegelikult tegin asju natuke vales järjekorras. Juskui üleöö oli mu köögist saanud väikest viisi kasvuhoone, aga õues ei olnud mul tegelikult õigeid potte või peenraid kuhu need taimi istutada. Ma isegi ei teadnud kuhu aianurka ma nüüd oma aiakese püsti peaks/saaks lüüa.

Samal ajal aga taimed aina kasvasid ja kasvasid

Paari päevaga kasvasid juba nii pikaks, et ei mahtnud enam köögi tööpinnale ära. 

Lõpuks jõudsin siiski otsusele, et ma tahan aeda ühte taimekasti. Ise tegemisest ei tulnud midagi välja ja need mida internetist oleks saanud osta oleks hirmus kallid olnud. Ma ei tahtnud ühe kastikese eest 100 naela või rohkem maksta ja tegelikult need kastid mis ma leidsin ei olnud päris õigetes mõõtudes või tegumoega, või siis olid taas liiga, liiga kallid.

Lõpuks siiski õnnestus mul leida üks kastide tegija Etsy lehelt, kelle kastid nägid mulle meelepärased välja, hind hea, valmistamine ja kohaletoomine samuti kiire ning oli ka võimalus enda soovitud mõõtudes kast tellida. Üks probleem lahendatud, teine alles ees. Mul võttis mitu päeva aega otsustada kui pikk/lai/sügav kast meile aeda sobiks. Kas võtta kaks või üks? Kuhu nad siis aias panna jne jne. Korra andsin isegi alla ja tahtsin kogu 'maalapi' ideele käega lüüa, aga kuna ilmad olid nii ilusad ja taimed kodus aina kasvasid, siis isegi alla andmine osutus raskeks. 

Kui ma siis lõpuks omadega tellimiseni jõudsin, olin otsustanud tellida enda soovitud mõõtudes kasti, siis tuli välja, et tegijal oli soovijaid nii palju juurde tekkinud, et ta ei võtnud enam eritellimusi vastu ja tegemise/kojutoimetamise aeg oli ka 3-5 päevalt 2 nädala peale lükkunud!!!!
"#_:*–.!!!...Mul polnud mitte kedagi peale enda pikalt viivitamises süüdistada. Tellisin siis lõpuks ÜHE nende pakutud kasti ära ja jäin ootama.

Vahepeal olin sunnitud herned maha istutama. Herned oleksin nagunii lihtsalt mullakotti pannud, nagu ka eelneval aastal (natuke herneid on meil tegelikult peaaaegu igal aastal aias olnud). Tomatid pistsin ka otsapidi suurematesse pottidesse, et nad siis hiljem kasti ümber istutada. Kartsin küll natuke, et võib olla on aprilli keskpaik liiga vara taimede õue panemiseks, aga kuna meil olid siis juba väga, väga soojad ilmad, lootsin paremat. 

Kahjuks ei tulnud hernestest midagi välja. Taimed, mis ostes olid nii ilusad, hakkasid juba nii pikalt seal väikeses karbis oodates toas närbuma ja kui ma lõpuks nad õue istutasin, siis nägid nad välja just nii armetud kui alloleval pildil näha. Mul oli sellest väga kahju, sest meile Gretaga meeletult maitsevad värsked herned. Kuna karantiini tõttu ei saanud ma ka mööda poode uute taimede leidmise lootuses sõita (no tegelikult sain, aga pikkades järjekordades seismine oleks kogu protsessi nii aeganõudvaks venitanud), siis istutasin sinna kotti hoopid Flat Beans (ma ei tea mis need eesti keeles on. Mitte prantsuse oad, vaid sellise pika ja lapiku kaunaga rohelised oad. Imetillukesed oad on küll kauna sees, aga neid süüakse tegelikult koos kaunaga). Oad panin sinna vaid küll nii kauaks kui me kasti ootasime, aga ka oa lehed hakkasid seal kotis üsna varsti koledaks minema. Võimalik ka, et kott oli kohas kus liiga kuum päike peale paistis, aga samas olen ma herneid alati sinna samasse kohta samamoodi pannud. Arvan et põhjus oli siiski ikka ka selles, et meil läks väga varakult väga kuumaks ja taimedel oli raske endid kasvamislainele häälestada :-)

Siit üks pilt sellest ajast, kui me siia majja just kolinud olime. Eelnevatel elanikel oli aia kõige tagumises osa väikene eraldi aiamaa/põllumaa juba olemas, aga kuna see nägi nii armetu välja ja meil oli plaan kuur taha aianurka tõsta, siis kaotasime selle koleduse sealt ära. 

Praegu näeb aga sama osa välja selline 

(sealt kaugelt paistab ka mu uus aiakastike)

Ma küll algul ei teadnud, kas paigutada tellitud kast maja seina vastu, või maja lähedale aia juurde, või aia kõige tagumisse nurka või... Ühes kohas tundus liiga pime, teises taas liiga päikserohke...

Mul oleks hädasti vaja aiadisainerit, aga esiteks ei tasu siia mingit aeda enne disainida kui uus terass olemas on ja teiseks, kui anda aia kujundamine ja läbiviimine mõne spetsialisti kätte, siis see läheks väga palju maksma. Taimedega kokku kindlasti üle 1000 naela... 

Mulle üldse ei meeldi need rohelised puhmad mida sellel pildil näha on.

Need on küll esimesed ilusad kevadlilled mis me aias õitsema hakkavad, vaat et juba veebruaris, aga kord kui nad on ära õitsenud, siis need rohelised lehed jäävad sinna igavikuks vedelema, muutuvad lõpuks koledaks kollaseks ja mul ei jää lõpuks midagi muud üle, kui nad ära lõigata. Jube tüütu! Samad lilled on mul ka peenardes nii maja taga kui ees. 
Sellel pildil on neid hästi näha.

Õnneks saabus me kauaoodatud kastike kohale siiski natuke rutem kui kahe nädalaga. Kastiga jäime väga rahule. Sobib meile aeda hästi, korralikult valmistatud ja ei maksnud hingehinda. Kasti istutasin kolm tomatitaime ja osa ubadest (enam ei mäletagi kas prantuse omad või lapikud või mis sorti). Kui seda pilti praeguse olukorraga võrrelda, siis on edusammud ikka üsna suured. Sellel pildil paistab lugu üsna armetu. 
Pilt tehtud 2. mail.

Olemasoleva oakoti tõstsin ka uude kohta ja plaan oli kogu kupatus uuesti istutada.

Töödeülem Josten valvamas

Vahepeal käisime Petega kohalikust väikesest poekesest mulda juurde ostmas (meie üllatuseks oli seal mulda müügil ja just veel vaid üks kott järgi).

Pete kaevas mulle maha sügava augu kuhu ma ühe koti mulda matsin ja teise koti mulda veel otsa kallasin. Sinna oli plaan osa ube ja suvikõrvitsad istutada.

Paaril päeval olin sunnitud osa päevast oma taimi kõrvetava päikese eest kaitsma. Nüüd, kui taimed juba suured ja elujõulised, nad kaitset enam ei vaja. 

Tomatid näevad täna välja aga juba sellised

Natuke kaugemale istutasin mustsõstrapõõsa. Kui me siia majja kolisime, siis oli seal samas kohas ka üks, või isegi kaks, mustsõstrapõõsast, aga kuna kogu see põõsahunnik oli nii suur ja marju peaaegu üldse ei kandnud (neile ei pääsenud ka ligi ja suurema osa marjadest sõid nagunii linnud ära), siis me kaevasime selle põõsa sealt kohe alguses välja.

Siin on seda vana põõsast näha vasakul nurgas.

5. mai

Maja eest kaevasime ühe vana põõsaniru ja selle rohelise puhmaka välja 

ja istutasime Fuksia põõsa asemele. See küll ei olnud mu esialgne plaan, aga kui ma poes seda põõsast nägin, siis ma tahtsin kindlasti osta. Kodus läks mul muidugi raskeks põõsakesele õige koha leidmisega, sest mul ei ole ju aia jaoks mingit kindlat plaani tehtud, aga lõpuks otsustasin hoopis maja ette kasvama panna. Maja esiaia peenraga ei oska ma ka midagi mõistliku peale hakata, sest sinna peenrasse ei saa midagi suurt istutada ja ka väiksemate lilleda on jama, kuna auto ja peenra vähele jääb väga vähem ruumi kõndimiseks. Kui seal veel mingi põõsas peaks ees olema, siis läheb keeruliseks. Väikestel lilledel oleks aga oht tallatud saada. Praegu mõtlen, et kõige õigem oleks seal juba olemasolev vana põõsas ka välja kaevata ja kogu maalapike hoopis täispikkuses muruga katta.

Roos enne

ja nüüd

Pojeng enne

ja nüüd

Viinamarjad enne

ja nüüd

varsti saab veini

varsti saab ka õunu...ja õunaveini :-)

Tänase seisuga on meil nüüd ka aianduspoed lahti ja ma olen neis juba vähemalt 4 korda käinud...ning sinna hunniku raha jätnud. Aianduspoes on nii raske käia, sest seal tuleb mul alati suur kiusatus peale igasugu lilli ja põõsaid ja taimi osta. Näiteks oleks meil aeda ühte pikka puud vaja. Kask oleks ideaalne, aga kuna meil on plaan see puu panna meie ja naabri aia lähedale kasvama, siis hakkaks kask lehti ajama mitte ainult meie aeda, vaid ka naabrite aeda. Naabritele aga see kohe kindlasti ei meeldiks, sest neil on õues tehismuru ja sinna peale kukkuvad kaselehed ei ole kohe kindlasti midagi sellist, mille üle nad rõõmu tunneks. Seega oleme me sunnitud välja mõtlma mingi teise puu mis lehti ei ajaks, mida oleks võimalik üsna pikana osta ja mis ei maksaks kogu me varandust.

Samuti soovin ma aeda visteeriat, aga taas enne ma seda osta ei saa kui ma nuputan välja, kuhu ta me aeda panna. Ma tahaks seda terassile, aga kuna meil veel uut terassi ei ole, siis pole ka mõtet visteeriat enne osta. Samas ikkagi hirmsasti tahaks, sest kes teab millal me lõpuks endale uut terassi saame lubada.

Ja siis tahan ma veel lumepalli põõsast ja veel mitmeid erinevaid põõsaid ja taimi, aga kõik siia ära ei mahuks ja kui  midagi osta, siis peaks kõik põõsad ja taimed ikka üheaegselt ära ostma ja istutama, sest siis on kõige parem organiseerida mis kuhu läheb või sobib.

Aga aitab küll nüüd sellest 'põllumajandusest' Lähen parem süüa tegema...