Täna on Greta koolis kontrollid. Eile peale lõunat anti koolile teada, et järgmise päeva hommikul tullakse kontrollima.
Ma olen oma blogis ka varem 'Ofsted' -st kirjutanud, kes käib siinseid laste ja noortega tegelevaid asutusi ja organisatsioone regulaarselt kontrollimas ja hindamas (koolidele lisaks siis ka lasteaedu, lastehoide, lastekeskuseid, lapsendamisega tegelevaid organisatsioone, lasteringe jne). Seadus näeb ette, et kõik Inglismaa riigikoolid oleks Ofsted-i poolt regulaarselt kontrollitud ja hinnatud. Selgitan, et riigikooli all pean ma silmas koole mis on siin riigis tavalised tasuta koolid. Eestis vist ei kutsuta tavalisi koole riigikoolideks, vaid riigikoolid on veel eraldi mingi kategooria? Meil on siin kõigile mõeldud tasuta riigikoolid ja sellele lisaks siis maksulised erakoolid mida riik ei rahasta. (Ofsted tegelikult kontrollib ka mõndasid erakoole, aga mitte kõiki, sest erakoolid ei pea järgima riikliku õppeprogramme ja muid riiklike nõudmiseid).
Ofsted ei kontrolli mitte ainult seda, et kas õpetajad järgivad õpetamisel õppeprogramme ja õpetavad lapsi ettenähtud tasemel, vaid nende kontrollide alla kuuluvad veel mitmed erinevad kategooriad. Kõiki erineviad kategooriaid ja punkte arvesse võttes hinnatakse lõpuks kool kas väga heaks, heaks, vajab parandusi, või ebaadekvaatseks.
Koolid mis on hinnatud väga headeks, ei kuulu regulaarsete kontrollide alla, väljaarvatud kui on kuulda, et kooli tase on langenud. Ehk siis iga kolme aasta tagant vaatab Ofsted üle väga heade koolide aasta tulemused ja hindab selle järgi kas kool vajab uut põhjaliku või pistelist kontrolli või ei.
Head koolid aga kuuluvad automaatselt regulaarse kontrolli alla, mis tähendab, et neid kontrollitakse kord nelja aasta jooksul. Need kontrollid ei ole mitu päeva kestvad kontrollid ja ei anna koolile uut 'hinnet', vaid kontrollivad päeva (või kahe) jooksul vaid seda, et kas kool on endiselt heal tasemel. Juhul kui sellise kontrolli käigus tuleb välja, et kooli tase on märgatavalt tõusnud, siis kas aasta või kahe pärast korraldatakse uus ja palju põhjalikum kontroll mille käigus antakse koolile siis uus hinne/hinnang.
Kui aga sellise lühiajalisema kontrolli käigus avastatakse et kooli tase on langenud, siis korraldatakse koheselt põhjalikum kontroll ja võetakse kasutusel vajaminevad meetmed, et kooli taset koheselt tõsta.
Öeldes seda, siis Ofsted võib ka põhjalikumaid või pistelisi üllatus kontrolle läbi viia mis iganes ajal ning ootamatute kontrollide eest ei ole ka väga hea koolid kaitstud.
Ofsted hindab koolide üldist efektiivsust mis omakorda jaotub nelja kategooriasse. Igat kategooriat hinnatakse eraldi 3-palli süsteemis (1 kõige parem) ja siis antakse üks kokkuvõtlik hinne/hinnang koolile. Eraldi kategooriad on:
- Hariduse kvaliteet
- Käitumine ja laste turvalisus
- Õpilaste isiklik areng
- Juhtkond ja juhtimine
Kuna Greta kool on hinnatud 'heaks' kooliks, siis korraldatakse kooli lühike kontroll kord nelja aasta jooksul. Viimati oli Greta koolis selline kontroll 2016 aasta juunis ja uus siis täna.
Meile saadeti eile õhtul kiri teatega et homme tullakse kooli kontrollima. Kuna kontrolli üheks osaks on ka vanemate arvamused ja hinnangud kooli kohta, siis paluti meil ära täita internetis olev (minu teada anonüümne) Ofsted küsitlus kooli kohta. Samuti oli vanematel võimalik kooli viia eraldi kiri Ofsted-ile, juhul kui kellegil on midagi rohkemat kooli kohta öelda. Eelmisel korral oli koolipäeva lõpus Ofsted inimene ka koolimaja ees pisteliselt vanematelt küsimusi küsimas ja nendega vestlemas ning vanematel oli siis samuti võimalus ise Ofsted inimesega rääkima minna kui neil selleks soovi oli.
Muideks, kui ma räägin siin kontrollidest, siis ei ole nii, et terve armee inimesi marsib kooli sisse vaid minu teada on tegu vaid ühe (võiheal juhul kahe) inimesega kes tuleb kooli kontrollima.
Vanasti hoiatati koole mitu nädalat ette, et kontrollid on tulemas, nüüd aga vaid päeva või isegi vähem.
Koolis täidavad ka õpilased mingi küsitluse selle kohta kuidas neile koolis meeldib, kas nad tunnevad end koolis turvaliselt, kas saavad aru mida õpetatakse jne. Ma ei ole kindel, kas seda teevad vaid teatud vanuses lapsed või on need küsitlused pistelised, või kuidas see värk täpselt toimub. Vaevalt 4 ja 5 aastased lapsed mingeid küsitlusi täitma peavad, aga see ei välista, et nendega keegi ei tuleks kas siis tunni või vahetunni ajal vestlema.
(Hiljem lisatud: See küsitlus ei ole vist siiski kirjalik, vaid lastega vesteldakse ja esitatakse küsimusi ning Ofsted inimene kirjutab need vastused lihtsalt ise ülesse).
Kontrolli üheks osaks ongi kooliõpilastega suhtlemine, et hinnata kooli õpilaste enesekindlust, väljendusoskust, sõnavara, viisakust, käitumist jne. Sama jälgitakse ka tunde külastades, et kuidas lapsed tunnis vastavad (kas vastavad täislausetega ja kasutavad ainele vastavat sõnavara, milliseid küsimusi küsivad, kuidas õpetatust aru saavad), kui entusiastlikult kaasa töötavad, kuidas käituvad jne. Kuna kõikide õpilaste koolivihikud on alati nagunii koolis, siis kontrollitakse ka neid. Vaadatakse kuidas ja mis tasemel lapsed kirjutavad, kuidas õpetajad vihikuid hindavad (kirjalik hindamine), kas on näha et õpilased siis ka neid õpetaja poolt antud hinnanguid oma järgnevates töödes järgivad. Mis tasemel ja kui hästi õpetatakse erinevaid aineid, kui laialdane on õppeprogramm ja milliseid lisa ringe ja klasse kool oma õpilatele pakub. Kui hästi on kooliprogramm/kool katnud õpilaste sotsiaalse, kultuurilise, moraalse, isikliku, vaimse ja füüsilise arengu. Kas mahajäänud laste heaks tehakse piisavalt et nad järjele jõuaks ja kas edasijõudnud õpilastele võimaldatakse õpet nende kõrgema tasemeni. Kas õpetajatel on oma õpilaste suhtes kõrged ootused.
Hinnatakse ka seda kuidas juhtkond õpetajaid toetab, kuidas juhtkonna ja õpetajate omavaheline koostöö sujub kui hästi juhtkond tunneb oma kooli, kui heal tasemel on koolijuhtkonna ja lastevanemate omavaheline suhtlus jne.
Kas kool on turvaline, kas lapsed tunnevad end koolis turvaliselt, kui kerge on kellegil võõral kooliterritooriumile sisse saada. Kas õpilased tunnevad koolis ühtekuuluvustunnet ja austavad ning on uhked oma kooli üle jne.
Kuna kell on nüüd juba kolm päeval ja ma hakkan kohe Gretale kooli järgi minema, siis ma ei postita seda postitust enne ära kui olen Greta kätte saanud. Ehk on tal mulle mingeid kontrolliga seotud uudiseid rääkida :-)
2 tundi hiljem:
Greta rääkis, et kontrollitädi tuli nende matemaatika tundi pealt vaatama ja hiljem saatis õpetaja Greta selle naisega muusikatundidest rääkima (Gretale lisaks oli tema klassist veel üks laps ja vist 5 last teistest klassidest ja vanusegrupist). Üheks küsimuseks mida naine oli lastelt küsinud oli olnud see, et kas nende muusikatunnid on seotud nende teemadega mida nad parasjagu ka teistes tundides õpivad ja kui on siis kuidas. Greta oli öelnud, et on küll seotud, et kui neil on näiteks teemaks Rooma ajalugu/Kreeka ajalugu/Teine Maailmasõda jne, siis õpivad nad ka vastavaid laule või muusikainstrumente muusikatunnis ning kui neil on kevadkontserdid, jõulukontsert ja hommikused assambleed, siis nad alati esinevad seal vastava teemaliste lauludega/muusikapaladega. Nad olid ka rääkinud, et kontserditest saavad lapsed alati ka ise osavõtta, mängides kas siis mingit instrumenti või kooli bändis või mistahes muul viisil. Naine oli kogu selle jutu samaaegselt arvutisse trükkinud.
Pärast nägi Greta teda ka lastega vahetunni ajal rääkimas, aga Greta ütles, et kuna tema juba rääkis selle naisega, siis ta ei näinud põhjust veel uuesti rääkima minna :-)
Eks siis mingil ajal kuule mida Greta koolist sel korral arvati. Nad kirjutavad väikese kokkuvõtte ja kui on midagi mida nad sooviksid et kool parandaks, siis pannakse ka see kirja. Hiljem on see kokkuvõte, kõigile kes seda lugeda soovivad, internetist kättesaadav.
Siin on mõned väljanopped Greta kooli viimase kontrolli kokkuvõttest. Kokkuvõte oli ise palju pikem, aga kool valis just need punktid välja ja pani kooli veebilehele kõigile lugemiseks (ja lingi täismahus arvustusele).
Tõlgin mõned punktid konarlikku eesti keelde nende jaoks kes inglise keelt üldse ei valda (nagu näiteks mu ema :-)
- Kool on jätkuvalt hea. Kooli juhtkond on säilitanud heal tasemel hariduse koolis.
- Õpilased on viisakad, sõbralikud ja kütkestavad (ma ei tea kas see on õige tõlge). Nad on erakordselt hästi ettevalmistatud järgmise astme hariduseks...nad on ka hästi ettevalmistatud eluks, neist on saanud enesekindlad, selgestiväljendavad, kõrge enesehinnangu ja enesekindlusega õpilased.
- Õpilased võtavad entusiastlikult osa tundidest ja suurel hulgal erinevatest võimalustest mida pakub rikkalik õppeprogramm ja õppeprogrammile lisaks pakutavad tegevused/ringid
- Juhid tunnevad oma kooli erakordselt hästi
- Õpetajatel on oma õpilaste suhtes kõrged ootused...Nad plaaneerivad oma tunde hästi ja toetavad õpilasi kõrge kvaliteediliste materjalide ja õppevahenditega.
- Õpetajad annavad regulaarset ja väljakutset pakkuvat tagasisidet õpilastele. Paljudes vihikutes on selgelt näha sellise tagasisideme tulemused. Parematel juhtudel teevad õpilased koheseid parandusi oma tööde esitluse või kvaliteedi parandamiseks.
- Õpilasi innustatakse olema tervislikud ja võtma ulatuslikult osa meelelahutsulikust ja võistlevast spordist.
- Õpilased teevad eriti suuri edusamme matemaatikas
- Te olete õigustatult uhked oma rikkaliku õppeprogrammi ja laiaulatusliku õppeprogrammi väliste tegevuste üle. See kõik kokku annab õpilastele laialdase õpikogemuse mille käigus neil on võimalus õppida tundma ja kogeda nende loomingulisust.
Proovisin küll selle postituse siia eilse kuupäevaga ära postitada, aga ei jõudnud. Noh vahet ei ole.
Tänane eesmärk on enamus jõulupostitusi valmis kirjutada ja siis meie Harry Potteri 'maailma' külastusest postituse kokku vorpimise kallale asuda.
Uus aasta on sellise hooga pihta hakanud, et ma olen juba esimese nädala tegemiste kajastamisega siin blogis maas. Oleme jõudnud juba kinos ja Harry Potteri Maailmas käia ning laupäeval ootab meid ees veel üks suurejooneline sündmus (mis küll tegelikult ei ole otseselt seotud minu sünnipäevaga, kuigi langeb täpselt mu sünnipäeva peale :-) ) ning järgmisel nädalal on juba kirjas üks tuttavatega kohtumine, teatrikülastus ja üks suur juubelipidu (mitte minu oma).
Ehk keegi haridusvaldkonnaga seotud isik oskab paremini seletada, aga minu arust on pärast riigigümnaasiumite loomist Eestis olukord järgmine. On riigigümnaasiumid, mis on otseselt riigi hallata, sh õpetajaskond jne. On munitsipaalkoolid, ehk need nn tavalised koolid a'la Tallinna 32. keskkool ja kunagine Raatuse Gümnaasium vms (nüüd mingi teise nimega). Ja siis on igasugused erakoolid. Rahastuse poolest on minu arust nii, et munitsipaalkool saab omavalitsuselt raha ja riigigümnaasium riigilt, küll aga maksab riik igale kooli õpilase kohta nn pearaha, sh erakoolidele (selle üle oli paar aastat tagasi vaidlus, et kas riik ikka peaks maksma kui munitsipaalsüsteemis on tegelikult ka erakooli õpilastele kohad olemas, st arutleti, et äkki peaksid üldse erakoolid täiesti erarahadest sõltuvad ja riigi raha mitte saama).
ReplyDeleteKoole kontrollivad haridusameti ametnikud, minu arusaama järgi, ning kontrollid on nii regulaarsed kui pistelised, ning vist ka mõnikord etteteatamata? Kontrolle tehakse kõikidele koolivormidele, sest kõik koolid, hoolimata rahastuse vormist ning era-, munitsipaal- või riigikooli vormist, peavad vastama riiklikele nõudmistele ning andma haridust vastavalt Haridusministeeriumis ettenähtud kavadele (st hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda kooli tüübist).
Tegelikult käib meil koolide rahastamine samamoodi, välja arvatud erakoolid, aga lihtsalt meil enamalt käib jutt kas 'public (state) schools' (ehk siis kõigi jaoks tasuta koolidest) ja 'private (independent) schools' mis on erakoolid. Tasuta koolid jagunevad muidu veel ka eraldi kategooriatesse, aga kui tavaliselt käib jutt koolidest, siis peamine on ikka see, et ühed on tasuta ja teised tasulised. Ehk siit ka väljend public (riigi) ja private (erakoolid) vaatamata sellele kes otseselt koole rahastab..
DeletePrivate (erakoole) ei rahasta siin riik, raha tuleb õppemaksust mis võrreldes Eesti erakoolidega on ikka palju, palju suurem summa (kesmiselt 20 000 naela õppeaastas, aga see oleneb ka lapse vanusest ja koolist).
Tavalised koolid saavad siin ka raha iga õpilase kohta (pearaha). Algkooli laste raha on aastas keskmiselt 4000 ühe õpilase kohta ja keskastmekoolis 6000, aga see summa oleneb ka sellest mis piirkonnas kool asub (millise kohalikuomavalitsuse alla kool kuulub, sest raha tuleb neilt, ehk siis Eesti mõistes on ka siin tegu munitsipaalkoolidega, kuigi meil liigitakse koolid ikka peamiselt kas tasuta või tasulisteks, kuigi riik rahastab ka eraldi veel teatud kategooria koole (akadeemiad, usukoolid, freeschools jne).
Üldiselt on nii, et rikkamate piirkondade koolid saavad vähem pearaha ja vaesemate omad rohkem.
Täpsustan et meil kontrollitakse ka kõiki koole, aga Ofsted kontrollib vaid pooli erakoole. Ülejäänud erakoole kontrollivad teised organisatsioonid, sest erakoolid ei pea järgima Riikliku Haridusministeerumi õppeprogramme ja nõudmised ning seega ei kuulu otseselt riikliku kontrolli alla. See muidugi ei tähenda üldse seda, et nendes erakoolides siis haridus kuidagi halvem võiks olla, pigem on just nii, et erakoolides saavad õpilased palju parema hariduse kui tavakoolides.
Proovisin leida mingit infot Eestis toimuvate koolikontrollide kohta, aga ei leidnud. Äkki oskab keegi mind suunata õigele lehele? Võib-olla oskab ka keegi öelda, et kas Eestis siis ka kooli kontrollide tulemusi pärast avalikult jagatakse? Eestis vist ei antaki koolidele eraldi hinnet (väga hea, hea jne)?
Näiteks meil on kontrollitulemused ja kooli 'hinne' internetis avalikult kättesaadaval ja iga kool peab oma kooli tulemuste lingi oma veebilehele ülesse panema.
Jaa, nii peks olema. Minul käib 2 last riigigümnaasiumis ja riik maksab kinni nende ühiselamus elamise ja ka koju-kooli sõidu kord nädalas. Mõned töövihikud oleme pidanud ise kinni maksma, nt. rootsi keele oma. Kontrollide kohta ei oska midagi öelda Kui need ka käivad siis lapsevanemaid sellest vist väga ei teavitata ... või on info minust mööda läinud. Rahuloluküsitlust olen pidanud täitma vist igal aastal aga selle on korraldanud vallavalitsus. Koole ei hinnata. Vaid peale riigieksameid ilmub lehtedes eksamitulemuste edetabel, aga see ei ütle eriti midagi kogu kooli kohta (kõik koolid pole ka gümnaasiumid) Eks suuremate koolide kohta rahvas ikka teab mis on tugevamad ja mis mitte.Meie väike kool annab väga hea alushariduse (kui laps ise motiveeritud on :)) Minu 3 selle kooli lõpetanud last on ilma vaevata oma soovitud gümnaasiumissse sisse saanud ja neil pole ka raskusi gümnaasiumihariduse omandamisel.
DeleteMa tegelikult täpseid seadusi ei tea, siit võib küll lugeda: https://www.hm.ee/sites/default/files/2017_haridussusteemi_inspekteerimine_eestis_.pdf
ReplyDeleteaga sellisel viisil nagu teil, koolide kontrollimist ei toimu. Üldiselt arvatakse, et nii Soome kui Eesti hariduse üks tugevusi ongi see, et koolidel on väga vabad käed ning seetõttu pingutatakse ka, et olla võimalikult erinäoline ja oma tugevustega. Riikliku õppekava täitmise nõue on kõigile koolidele, sh ka täiesti teistsuguse koolitüübiga koolidele nagu waldorfkoolid, rääkimata erakoolidest. Õpitulemused ja muud nõuded peavad alati RÕKiga klappima.
On olemas sise- ja välishindamine. Sisehindamise korraldab kool ise ning uurib siis nii vanematelt kui õpetajatelt läbi rahuloluküsitluste ja arenguvestluste, kuidas läheb ja kas on probleemkohti. Välishindamine viiakse läbi siis, kui kool taotleb nt kooliastme luba, mida tal varem polnud (uute koolide teema). Välishindamist tehakse ka kõigile koolidele mingi aja tagant, kuid see sisaldab dokumentatsiooni ülevaatamist, tugispetsialistide olemasolu, sisehindamiste tulemusi, kooli eneseanalüüsi jne. Sellise riikliku järelvalve õiend pannakse tavaliselt ka kooli kodulehele (vist, meie koolil igatahes on). Ühesõnaga kool ise seab eesmärgid ning ise analüüsib, kuidas nendega läheb:)
See läbi minu kui õpetaja silmade nähtult:)
Oo, suured tänud Õnne! Selge värk :-)
DeleteJa loomulikult head uut aastat sulle ja su perele! :-)
DeleteAhjaa, õpilaste teadmisi "kontrollitakse" juhusliku valimiga tasemetööde abil 3. ja 6. klassis ning eksamitega 9. klassis. St et ettenähtud õpitulemused peavad olema saavutatud kooliastme lõpuks, kuidas ja mis tempos nendeni jõutakse, on iga õpetaja enda otsustada. Tasemetööde tulemused on aga rohkem riigile endale tagasisideks üldise kvaliteedi kohta, siin minu teada koole ei eristatagi.
ReplyDeleteParimat uut aastat! Ning vaata et sa ei väsi seda lahedat blogi pidamast. Kuidas me muidu teada saame, kuids mujal maailmas...:) (Hmm, mitu head nippi oma töö jaoks ma sinu blogist saanud olengi?:))
Ma igaks juhuks täpsustan (kirjutasin ka postitusse), et kooli hinnet ei panda ka siin selle järgi millised on õpilaste õpitulemused (kuigi just need testid mida tehakse Eesti mõistes 1 klassis ja algkooli lõpus, Eesti mõistes 4.kl on eelkõige mõeldud selleks, et mõõta kas õpetajad on oma tulemused õpetamisel suutnud saavutada), vaid hinde määrab see kui hästi on kõik vajalikud kriteeriumid ühe kooli ülevalpidamiseks ja lastele hariduse andmise saavutatud.
DeleteIgat kategooriat hinnatakse eraldi 3 palli süsteemis (1 kõige parem-outstanding) ja siis antakse üks üldine hinne/hinnang. Tõin need 4 kategooriat juba oma postituses välja.
Ma selles mõttes ei saagi sellest õpetamise vabaduse erinevusest hästi Eesti ja Inglismaa koolide vahel aru, et siin on ju ka õpetajatel vabad käed materjale õpetatada just sel viisil kui nad ise soovivad. Selles mõttes ei ole mingeid ettekirjutisi ja kooliraamatuid ja töövihikuid ei eksisteeri algkoolis üldse (ma ei tea kuidas teiseastmekoolis lood on) ja õpetajad peavad kogu materjali ise kokku panema. on vaid õppeprogrammid mis määravad mis põhiasju õpetama peab. Sellele lisaks aga on taas omakorda igal koolil vabad käeb õpetada extra-curriculum aineid (ehk siis lisaaineid) ja neid valid iga kool ise.
Samas ma täielikult pooldan ja saan aru miks siin riigis on sellised kontrollid hädavajalikud, sest kui kontrolle ei oleks ja koolidel või õpetajatel oleks veelgi vabamad käed, siis ei või kunagi teada mis kuskil koolis päriselt toimub .On ju praegusegi kontrolli käigus leitud koole kus enamus õpilasi ja juhtkonna liikemeid on muslemid ja koolis koheldakse poisse ja tüdrukuid erinevalt ning tüdrukute haridust ei toetataki. Või koole kus õpetus ei vasta tasemele ja kooli juhtkond ei ole üldse pädev kooli juhtima.
Kuna tegu on ikka väga rahvusliku ja erineva sotsiaalkihtidega ühiskonnaga, siis sellelt lähtuvalt on ka haridussüsteem vastavalt püsti pandud.
Lingin siia ka ühe suvalise algkooli Ofsted raporti kus on täpselt näha milline see umbes välja näeb. See on küll aastast 2015 aga selle kooli viimane raport (2019) oli lühike, seega kuigi pikem on vanem annab see parema ülevaate. Tegu ei ole Greta kooliga :-)
https://files.ofsted.gov.uk/v1/file/2478879
Neid Ofsted raporteid leiab iga kooli veebilehelt. Kui otsingusse kirjutada näiteks primary school Surrey siis leiab mitmeid alkoolide lehti kust siis omakorda leiab nende koolide Ofsted raportite linke :-)
Rääkige mistahes, aga PISA testide järgi on Eesti laste haridus parem kui Inglismaal.BBC uudistes oli peale tulemuste avalikuks tegemist päris pikk lõik Eesti lasteaiast ja keskkoolist.
ReplyDeleteMa omast arust ei rääkinud oma postituses hariduse tasemest, vaid Inglismaa koolide kontrollist Ofsted ja sellest, et Greta kooli tuldi kontrollima :-)
DeleteAga kui sa PISA testidest tahad rääkida, siis ma saan sellest väga hästi aru, et eestlaste jaoks on PISA testide tulemused väga tähtsad ja arusaadavalt ollakse nende tulemuste üle uhked.
Samas PISA testid ei hinda haridust ja selle mitmekesisust kui tervikut, vaid 15. aastaste õpilaste testide tulemusi matemaatikas, lugemises ja looduteaduses. Väga hea ja mitmekesine haridus on aga midagi enamat . See sisaldab ka emotsionaalse, sotsiaalse, füüsilise ja moraalse arengu toetamist, kunsti, loovust, arutelu, analüüsioskust, meeskonnatööd jne. PISA testid seda ju ei testi. Samuti ei võta PISA testid arvesse eri riikide kultuurilist ja sotsiaalset tausta.
Testide järgi on kõige parem'haridus' Hiinas, Koreas,Singapuris, aga samas kas sa ise sooviksid et sinu lapsed nendes riikides koolis käiksid? Sa kindlasti tead milline hommikust õhtuni tuupimine nendes riikides käib ja kuigi õpilased on suurepärased teistidele vastama, siis puudub enamikel neil kõige lihtsam oma arvamuse avaldamine ning arutelu ja analüüsioskus. Ja samas, kui võtta arvesse nende riikide kultuuriline ja sotsiaalne taust, siis on täiesti arusaadav miks seal nii meeletult suurt rõhku haridusele ja suurepärastele testitulemustele pööratakse, sest haridus on peaaegu nende ainuke viis ellu jääda.
Nii et kuigi mul on osati hea meel, et Eesti PISA testidega maailmas silma paistab, siis mina hindan siinset haridust palju kõrgemalt kui Eesti oma, sest see on palju elulisem, 'lapse'sõbralikum, inimlikum, mitmekesisem, huvitavam ja jätab ruumi loovulsele. Ma olen seda ka varem öelnud, et ma ei vahetaks Greta siinset koolikogemust mitte mingil juhul Eesti oma vastu, kuigi ma tean, et Greta saaks ka Eesti koolis õppides väga hästi hakkama.
Ja seda öeldes ei ütle ma üldse, et Eestis häid koole ja suurepäraseid õpetajaid ei oleks ning olen täiesti nõus sellega, et Eestis saab väga hea hariduse. Aga ma tean ja näen ka seda, et ka siin riigis on väga hea haridus ja veel ka selline, mis mulle palju, palju rohkem meeldib :-)
PS. Ma küll ei tea kust sa nägid Inglismaa Pisa testi tulemusi, aga ka UK Pisa testi tulemused on väga head. Inglismaa tulemused on muideks UK omast tegelikult isegi kõrgemad, sest Walesi ja Sotimaa tulemused veavad kogu UK tulemused alla.
Ja üldse kui määrav on eri riikide valitud arv suvaliste 15-aastaste õpilaste kolme aine testitulemused suuremas skaalas? Kas see näitab nüüd seda, et näiteks Luksemburgi koolides õppivad lapsed jäävad nüüd kõik rumalateks, sest nende Pisa testide tulemused olid kõik OECD keskmistest madalamad?
Tegelikult ongi see üsna kurb, et PISA testidest üha enam ja enam lärmi tehakse, sest see sunnib üha rohkem ka siinset haridussüsteemi õppeprogrmmides kitsendusi tegema ja rohkem testitulemustele õppima (mille üle paljud õpetajad kurjad on).