IMELINE KAHHELKIVI MUUSEUM

Aasta lõpuni on jäänud natuke rohkem kui kaks kuud, aga ma pole ikka veel meie suve alguse Sitsiilia reisi kõiki postitusi jõudnud ära postitada. Proovin nüüd seda viga parandada ja ajaloo tarbeks siia blogisse ikka kõik ilusti kirja saada.  

Meie Sitsiilia reisi üheks meeldejäävaks külastuskäiguks oli kohe kindlasti Palermos asuva kahhelplaadi/kivi muuseumi külastus (ma küll ei tea kas see on õige tõlge 'tile museum-ile'), Museo della Maioliche STANZE al GENIO . 

Kui ma algul internetist otsisin, et mida Palermos teha või mida näha, siis jäi selle muuseumi pilt mulle kohe silma. Kui ma aga lähemalt asja uurima hakkasin ja avastasin, et sinna saab minna vaid eelnevalt aega kinni broneerides, siis mõtlesin et ei tea kas viitsime sedasi jändama hakata. Kartsin, et võib-olla me plaanid muutuvad päeva jooksul või me ei jõua õigeks ajaks kohale või võib-olla hakkaks seal Petel ja Gretal igav või mida iganes. 

Jätsingi juba asja sinna paikka, aga kuna fotod muuseumist olid nii lummavad, siis ei andnud see asi mulle ikka kuidagi asu ning ma otsustasin meile sinna muuseumi ikkagi aja kinni panna. 

Selle aja kinni panemisega oli üks naljakas asi. Nende veebilehel oli avamise aeg kirjas sedasi:  

10:00, 15:00 english ja 11:00, 16:00 italian.

Ma ei saanud algul üldse pihta mida nad inglise ja itaalia kellaaegade all mõtlevad ja püüdsin pingsalt aru saada, kas üks aeg on Londoni aja järgi ja teine siis Palermo või mida need erinevad kellaajad tähendavad. Kui ma siis lõpuks pihta sain, et see tähendab et nendel kellaaegadel on tuurid kas siis inglise või itaalia keeles tundsin ma end täiesti lollina :-) 

Palermosse jõudsime oma majutuskohast ilusti õigeks ajaks. Kuna kella 15:00-ni oli veel vähemalt 40 min aega, siis mõtlesime kõigepealt üle vaadata kus muuseum asub ja siis kuni kella 15:00 lihtsalt ümbruskonnas ringi jalutada ja niisama uudistada. 

Google mapil oli muuseumi asukoht ilusti olemas, aga kui me selle järgi muuseumit hakkasime otsima, siis millegipärast ei näinud meie seda muuseumit küll kuskil. Tiirutasime edasi ja tagasi ning otsisime mingitki märki sellest, et seal kuskil mingi muuseum üldse olla võiks. Igal pool olid vaid lagunenud välimusega grafiiti täis kritseldatud majad ja paar üksikut väikest poodi ning baari. Mind hakkas juba vaikselt väike paanika valdama, sest kuidas see võimalik on, et me oleme kaardi järgi täpselt õiges kohas, aga kahhelkivi muuseumist ei ole kuskil haisugi. 

Lõpuks mul siiski õnnestus see muuseum ülesse leida ühe maja ukse juures väikeseid uksekella silte lugema hakates. Siis märkasime ka et maja ees üle tee seisis veel üks vanapaar kellelt küsides saime teada, et ka nemad ootavad muuseumi avamist. 

Muuseumi uks nägi välja selline

Seda väikest rõdu külge kinnitatud plakatit nägime me alles lahkudes neid pilte tegema hakates ja kui aus olla, siis kui me oleks seda ka enne näinud, siis selle järgi poleks me küll osanud järeldada, et tegu on kahhelkivi muuseumi plakatiga. 

Aga muuseum ise oli nagu muinasjutt

Muuseumi omanik rääkis üsna head inglise keelt, kuigi kohati üsna tugeva aksendiga millest oli nats raske aru saada. Ta ütleski, et kuna Sitsiilias ei toeta riik rahaliselt üldse selliseid muuseumeid ja ajaloolisi ehitisi ning neil ei ole lubatud ennast ka kuskil korralikult reklaamida, siis ainuke viis kuidas inimesed tee nende juurde leiavad ongi kas läbi Tripadvisori, Instagram-i või suust-suhu info. 

Ekskursioon oli väga huvitav ja 45 min möödus linnulennul. Peale ekskursiooni lubati meil ka veel iseseisvalt majas ringi kõndida ja teha nii palju pilte kui süda lustis. Siit siis mõned pildid

Meie ekskursiooni juht ja kahhelkivide kollektsiooni omanik

Ma tõesti vist kõndisin igas toas suu ammuli ringi, sest igal pool oli nii palju ilusaid ja huvitavaid plaate mis kõik eraldi imetlemist nõudsid. 

Kui ma oleks selle ekskursiooni ajal märkmeid teinud, siis ma teaks täna nii palju huvitavaid asju plaatide ajaloo kohta, aga kuna ma seda ei teinud, siis kahjuks tänaseks olen ma juba enamuse sellest jutust ära unustanud. Samas ongi hea, sest see annab mulle võimaluse sama muuseumi uuesti külastada ilma et igav hakkaks ;-)

See põrandakivide 'tükk' leiti kuskilt lagunenud lossist. Meie giid on enam kui kindel, et see on vaid üks osa kogu mustrist, aga kahjuks ei ole tal olnud võimalik jälile saada või ülesse leida kus põranda ülejäänud osa on. Ma ei mäleta enam kas ta ütles, et nad on ülesse leidnud selle lossi mis pildil on, või et nad on proovinud leida, aga tulutult, seda lossi, aga igal juhul ootavad nad nüüd vaid juhust, et äkki kuskilt ilmuvad ka põranda ülejäänud plaadi välja/keegi paneb müüki.

Need plaadid meenutasid mullet väga Eestit ja rukililli ning sellepärast tegin neist ka spetsiaalselt pilti

Igal juhul kes Palermosse sattub, siis kindlasti soovitan teil seda muuseumit külastama minna. 

Täna avastasin, et muuseumil on ka eraldi ruumid mida nad B&B-na välja rendivad. Need ruumid näevad samuti imelised välja. Panen siia ka mõned pildid nendest tubadest teile näha