RAAMATUTEST JA LUGEMISEST

Greta on kohe kindlasti meie pere kõige agaram raamatute lugeja. Tavaliselt loeb ta enne magama minekut või siis päeval koolis (neil on koolis tihti päeval spetsiaalne väikene raamatu lugemis aeg). 

Ma loen ka vahelduva eduga raamatuid, aga minu lugemata raamatute hunnik, mis mu voodi kõrval või eraldi riiulil seisab, pigem suureneb pidevalt, kui väheneb. Ma nimelt ei leia aega et lugeda, aga raamatuid ostan või tellin sellegipoolest vaat et ülepäeviti.

Ka mulle meeldib kõige rohkem just õhtul enne magama jäämist raamat kätte võtta ja lugeda, aga minu jaoks on õhtune raamatu lugemine kui unirohi. Hea kui kaks lehekülgegi jõuan lahtiste silmadega läbi lugeda. Kahe lehekülje kaupa on aga raamatuid hirmus piinarikas ja mitte üldse nautitav lugeda. 

Gretale aga raamatud unerohuna ei mõju, pigem just vastupidi. Kui ma tahan, et ta kindlasti enam-vähem normaalsel ajal magama läheks, siis ma tõstan ta raamatu, mida ta parasjagu lugema juhtub, head-ööd soovima minnest ta voodi kõrvalt ära. See muidugi ei takista tal kohe pärast minu toast lahkumist ruttu uuesti raamaturiiuli juurde hiilimast ja mõne teise raamatu lugema hakkamist. Ma võib-olla ei teakski ta sellisest salalugemisest midagi, kui ta need raamatud pärast kusagile natuke viisakamalt ära paneks, aga tema viskab need ülevalt narivoodilt alumise narivoodi peale kus ma need siis hommikul teda ülesse äratama minnes leian.  

Sel kooliaastal on Greta lugenud selliseid raamatuid 

(tegelikult on neid raamatuid palju rohkem, aga panin siia välja vaid pakesemad raamatud, nii enam-vähem 300 või enama leheküljelised). 

Praegu hakkas ta lugema ühte minu raamatut Jonas Jonasson 'Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus'. Ta hakkas seda raamatut sirvima sel ajal kui ma ta juukseid kuivatasin ja kuna ta juuste kuvatamine võtab hirmus kaua aega, siis jõudis ta selle ajaga juba päris mitu lehekülge ära lugeda. Talle hakkas see raamat nii palju meeldima, et pärast võttiski enda tuppa ja luges edasi.

Kuna ma ise ei ole veel jõudnud seda raamatut lugeda, siis ma südamest loodan, et seal midagi talle mitte sobiliku ei ole, kuna tegu ikkagi ju täiskasvanutele mõeldud raamatuga. Plaan on küll proovida seda raamatut temaga nüüd paralleelselt lugeda, aga ma kardan, et sellest ei tule suurt midagi välja.

Rääkides raamatutest, siis ma olen paarist blogist lugenud kuidas inimesed kellegile külla minnes hindavad neid selle järgi millised raamatud neil kodus on, või kas need inimesed üldse raamatuid omavad. 

Mulle on alati selline suhtumine kummalisena tundunud, sest kui näiteks keegi võõras meile korraks külla tuleks (kes meid eelnevalt ei tunne), siis ma ei vii ju seda inimest terve maja peale ekskursioonile, vaid suure tõenäolisusega jooks kohvi/teed ja ajaks juttu elutoas. Elutoas meil aga raamatuid ei ole (Ok, kolm suvalist raamatut leiab ka elutoast). 

Samamoodi ei ootama ma ka teistele külla minnes, et nad mind siis otse nende raamaturiiulite juurde viiks või oma e-lugeri loetavate raamatute nimekirja näitama hakkaks.

Telekatoas/külaliste toas on meil küll raamaturiiul, aga sellele riiulile olen ma pannud raamatud mis pole enam teistele raamaturiiulitele ära mahtunud, või raamatud mida ma pole veel jõudnud lugeda, või mis oma formaadi poolest just sellele raamaturiiulile sobivad.
Kõige rohkem raamatuid on meil Pete 'kontoritoas', aga see on kohe kindlasti selline tuba kuhu külalised ei satu, kui me just ise neid sinna ei vii. Sama lugu ka meie magamistoaga. 

Greta tuba ongi vist ainuke tuba, kus raamatud on kõigile nähtaval, aga ka sel juhul peaks see võõras kas siis lapsi omama või mingil teisel põhjusel Greta tuppa sattuma. 
Pooled Greta raamatutest on eestikeelsed

Gretale ei tasu tegelikult üldse raamatuid enam täis hinnaga osta, sest ta loeb need nii kiiresti läbi ja meile lihtsalt ei mahu kõik raamatud enam siia koju ära. Kui ostan, siis ostan kas heategevuspoodidest 99penni eest või tellin Amazonist või ebayst odavalt. Raamatukogust laenutame ka raamatuid, aga seal ei ole alati neid mida ta lugeda soovib ja sel juhul saab need raamatud internetist tellides kiiremini kätte. Odavaid raamatuid ei ole pärast kahju ka kas siis tagasi heategevuspoodi viia või Greta koolile annetada.
Raamatud mis ma talle ette olen varunud (või mida ta on juba lugenud, aga pole raatsinud veel ära anda) hoian ma üldse enda magamistoas, sest ma pole neile veel õiget kohta leidnud (lisa tuba oleks vaja). Seal on ka raamatud mis ma olen Eestist kaasa toonud (minu vanad lasteraamatud). Lisaks sellele on mu riidekapis ka veel üks riiul minu lemmikute lasteraamatutega.

Samas ma üldse ei eita, et ka mina teiste kodudes silmadega raamaturiiuleid ei kiikaks või teiste inimeste raamatutele tähelepanu ei pööraks, sest ma JUMALDAN raamatuid. Ma küll kohe kindlasti ei tee seda sellepärast, et hinnata inimesi, vaid pigem suurest uudishimust leida midagi uut ja põnevat. Ja kui ma raamatuid ei leia (ja mõnes kodus tõesti ei olegi rohkem kui vaid paar raamatut), või siis leian raamatud mis minu maitsega ei ühti, siis minu jaoks ei ole see küll piisav põhjus inimesi kuidagi sellepärast downgrade-ida või tunda, et selliste inimestega ma küll suhelda ei saa/soovi, sest nad ei oma raamaturiiulit. 

Ehk mida ma öelda tahtsin oli see, et mulle isiklikult meeldibki nii, et osa tube on raamatuvabad, hinnaku meid siis teised selle järgi või mitte (see hindamise pool on minu jaoks isiklikult küll see kõige väiksem mure millepärast muretsed ja ma ei usu, et keegi meile külla tulnud inimestest seda üldse teinud oleks :)). Elutoas toimub meil niigi juba nii palju rääkimist ja teleka vaatamist, et raamatud lisaks minu jaoks sinna vaid neid rääkivaid suid ja müra juurde...ja seda ütlen ma vaid meie kodu kohta mitte teiste :-) 

Aga tegelikult tahtsin ma oma postitusega hoopis öelda seda, et raamatud on nii ägedad ja soovida teile mõnusat raamatute- ja lugemisrohket suve!