SELLE NÄDALA KOOLI KODUTÖÖD

Greta selle nädala kodutööks oli õppida kirjutama 310 sõna. No tegelikult päris nii palju sõnu ta kirjutama õppima enam ei pea, sest oskab paljusid niigi kirjutada, aga vähemalt oli mul vaja kontrollida mis sõnu ta nende 310 seast oskab ja mida mitte kirjutada.

Juba teist aastat peavad nad iga nädal nagunii 10 uut sõna kirjutama õppima, aga need 10 sõna on siis ka palju keerulisemad kui need nüüd antud 300 sõna. Kord isegi nii keerulised, et ma ise ka ei oleks osanud ilma abita neid õigesti kirjutada. Igal reedel on neil sõnade test. See test on selline pingevaba ja kuigi me ikka alati harjutame neid sõnu koos, siis mingit survet ei ole ka mina nende sõnade harjutamisega Gretale peale surunud. Tulemusi teab ta ise, sest koju see testivihik ei tule ja paistab, et Greta on ise motiveeritud 10 sõna 10nest õigesti kirjutama. Tihti saabki 10/10, mõnikord 9/10 või 8/10, või siis veelgi vähem, aga seda pigem ikka väga harva.

Suurema osa nende sõnade õppimisest teevad nad nädala sees kooli ära, nii et mõnel nädalal ma ei pea eriti midagi Gretaga harjutama, sest Gretal sõnad juba selged. 
Ainuke viga nende iganädalaste sõnadega on see, et tegelikult jääb Gretale meelde kuidas paljusid neid sõnu kirjutatakse ainult selle testi ajaks. Kui ma neid sõnu lausetes kasutaks ja tal hiljem kirjutada paluks siis teeks ta kindlasti palju vigu. 

Samas ma olen märganud, et see õigekiri tuleb neil ka ajaga automaatselt ja paljud need sõnad mida me eelmisel aastal testiks harjutasime oskab ta nüüd juba ise kirjutada. Nad kirjutavad koolis nii palju ja õpivad iga päev erinevaid häälikutekombinatsioone ja kirjutamise reegleid ning mitte reeglipärast kirjutamist, et Greta oskab üsna hästi juba mingeid reegleid järgides sõnade õigekirja ära arvata. Õigekirjast muidugi on asi veel kaugel, aga edusammud toimuvad pidevalt.
Siit näiteks viimase 4 nädala sõnad

Ülejäänud 300 sõna on sõnad mida kõige enam kõnes kasutatakse. 
Esimesed 100 sõna olid sellised mida Gretal polnud mingi probleem kirjutada. Mr ja Mrs kirjutamise puhul unustas ära, et need kirjutatakse suure tähega ja Mrs asemel tahtis kirjutada Missis. Sõna 'to' ja 'two' ajas segamini, aga sellepärast, et ma ei öelnud sõnaga lauset kaasa ja ta siis eeldas, et ma pidasin silmas number kahte. Mõned pisikesed vead veel, aga need võisid lihtsalt sellised ühekordsed olla.

Need sõnad testisime ära. Sõnades 'suddenly' ja 'stopped' jättis ta topelt tähed ära. Üldse mõnede sõnadega sa lihtsalt pead teadma kuidas sõna kirjapilt välja näeb, sest häälduse järgi ei ole sul võimalik alati kirjutada. No näiteks kas või 'see' ja 'sea'. Mõlemat sõna hääldatakse samamoodi, aga kirjapildid on erinevad.  
Samuti kõik need vaiksed 'e'-d mida nii paljude sõnade lõppu kirjutatakse. Välja neid ei hääldata, seega pead lihtsalt ise teadma millal see vaikne 'e' kuskil sõna lõpus on ja millal ei ole. Nagu näiteks house, mouse, people, came, more, please, white jne.

Järgmist 200 sõna me pole veel jõudnud ära testida, aga ma juba tean ette, et enamuste nende sõnade kirjutamine ei valmista talle probleemi. Ma kujutan ette, et 'cried' võib olla kirjutaks ta 'cryed' ja arvata võib, et sõna 'laughed' kirjutaks ta ka valesti kuigi ta on seda sõna korra enne juba testiks õppinud.

Matemaatikast ka natuke. Ma olen siin juba rääkinud, et nii lugemises kui matemaatikas on lapsed vastavalt nende võimetele gruppidesse jagatud. Greta tihti räägib mulle kuidas ta alati tahab kolmanda astme matemaatikat teha, aga mõnikord kui see liiga raske on siis teeb teise astme oma. Esimest ei tee ta kunagi. Täna ütles, et neil oli isegi 4nda astme ülesanded täna koolid olnud.

Üks päev tuli ta koju ja kurtis mulle, et teda oli pandud õpetaja gruppi ja talle oli antud teha esimese astme matemaatika ülesandeid. Enne oli ta grupis kus lapsed tegid iseseisvalt tööd, kuigi õpetaja kontrollis nende tööd alati ikka üle ja ütles kui midagi oli valesti või mis oli hästi. Tema jutu järgi sain aru, et õpetaja grupis on need lapsed kes pidevat õpetaja abi vajavad. Gretat ise ei tundunud häirivat  see, et ta esimese astme ülesandeid tegi, vaid pigem see, et ta ei saanud aru miks teda teise gruppi oli pandud. 

Mõtlesin siis, et võib olla kui Greta alati tormab neid kolmanda astme ülesandeid tegema, siis ta lihtsalt hindab oma võimeid üle ja tegelikult lahendab neid valesti. Ma olen küll Greta jutust ja ka arenguvestlusel vihikuid lapates aru saanud, et ta tegelikult lahendab need üsna õigesti ja Greta ise ka ütleb, et mõnikord on mõned vastused valed, aga tihti ei ole. 
Eeldasin siis, et ehk tahab õpetaja mõnda aega kontrollida, et Gretal ikka põhi tugevasti olemas ja seega laseb tal mõnda aega oma silma all tööd teha. Seletasingi asja sedasi Gretale ja ütlesin, et eks järgmine päev ole näha kus grupis ta töötama peab.

Paar päeva hiljem teataski Greta mulle, et ta pandi tagasi tema vanasse gruppi ja hoopis üks teine laps sealt võeti õpetaja juurde tööle. Ma järeldan, et õpetaja testiski lihtsalt igat last individuaalselt võttes neid enda juurde kordamööda tööle. 

Mulle isiklikult nii meeldib selline vastavalt laste võimetele eraldi gruppides töötamine. Gretal oleks esimeses grupis kindlasti liiga igav, või siis õigemine vähem motiveerivam töötada kui grupis kus ta nüüd töötab. Ma küll ei ole kindel, et ta seal matemaatikas kõige tugevamate hulka kuulub ja kuigi ta ütleb ja tahab alati neid kolmanda astme ülesandeid teha, siis ma arvaks et ta kuulub rohkem teise gruppi. Samas aga ma ei julge midagi otseselt arvata, sest ma ei taha alahinnata oma lapse võimeid. Ma ju ei tea mida ta koolis täpselt teeb ja kus ta võrreldes teistega on, aga samas mul on hea meel kogeda, et õpetajad kontrollivad igat last idividuaalselt ja ei lase kellegil niisama kas igavleda, või siis raskuste käes vaevelda. 

Eelmine nädal sain ma ka tänu Greta jutule teada, et nad olid koolis matemaatikatunnis teinud aja peale arvutamise testi. Vanematele nendest testidest tavaliselt ei räägita ei enne, ega peale teste, sest need testid on pigem õpetajatele endile, kui meile lastevanematele midagi ütlevad. Nende järgi nad hindavad ise kus keegi laps oma õpingutega on ja siis vastavalt testi tulemustele panustavad laste õpingutesse. Enamalt neid siiski ei testita, aga mingit teatud testi siiski toimuvad. Näiteks selle kooliaasta lõpus on testid, aga need on ka taas sellised mis pigem õpetaja töö tulemusi näitavad, aga loomulikult siis ikka ka laste taset. 

Greta on meil selline tore laps, et ta tihti jagab minuga kooliga seotud informatsiooni. Kõik lapsed seda ei tee. Sel korral oli ta nii vaimustatud sellest, et testi ajal pandi kell tööle ja kui kell helises siis nad pidid pliiatsid käest lauale panema. Tema jaoks oli see nagu mingi põnev mäng ja eks sellepärast ta sattuski minuga seda infot jagama. Ma ju ise ei oleks osanud küsidagi. 

Uurisin siis täpsemalt Greta käest ja sain teada, et testi pidid nad teadma kiiruse peale mis arvud moodustavad 10ne  20ne piires. Siin pannakse väga suurt rõhku 'number bonds'-idele (ei ole õrna aimugi mis see eesti keeles võiks olla).
Otsisin internetist sarnased arvutused välja ja Greta kinnitas, et need nägid välja umbes sellised nagu neil koolis olid. Lasin siis huvi pärast Gretal kodus ka neid aja peale teha. Greta jutust on nii raske aru saada kas ta koolis oskas või ei osanud. Tegelikult ma küll tean, et ta oskab kiiresti kümne ja kahekümne ja isegi saja piires number bonds-idega arvutada, aga mul ei olnud õrna aimugi kui kiiresti ta neid on võimeline tegema. Ta ise ütles, et tal jäi tegemata vist 4 või 7 tehet, aga ta samas ei teadnud mitu tehet üldse paberil kokku oli, või mitu minutit ülesannete lahendamiseks anti.

Ma eeldasin, et ehk anti 1 minut ja testisin huvi pärast kui palju Greta selle ajaga ära jõuab lahendada. Parempoolselt lehelt jäi tal kaks alumist tehet tegematta. Vasakpoolse tegi eraldi ja sellle tegi alla ühe minuti. Nii, et ma eeldan, et ta tegi selle testi ka koolis hästi ära. Näha oli, et oskas ja oli kiire. 

Kord kui ma siin õppimistest kirjutan, siis lisan siia ka ühe väikese video Greta lugemisest ja seda eelkõige ajaloo tarbeks. Kahjuks ma vist taas hoidsin oma kaamerat nii, et sõrm oli mikrofooni peal ja seega hääle kvaliteet on väga vilets, aga mul ei ole nüüd enam midagi teha. Ma ei tea kes see tark inimene oli kes sellise lolli koha peale mikrofooni disainis. Väga raske on kaamerat käes hoida ilma sõrmi mikrofoonile panemata.

Aga noh see selleks

Siin aga jutustab Greta eesti keeles millest ta kooliraamat räägib