LOTTEL KÜLAS

 Nüüd tuleb üks hirmus pikk Lottemaa postitus. Ma arvan, et need kes veel Lottemaal käinud ei ole, aga plaanivad seda teha, nendel ei tasuks seda postitust lugeda, sest muidu ei jää teil Lottemaale minnes mingit üllatuse momenti. 

Minul oli neid momente seal palju ja eks sellepärast ka nii palju fotosid nüüd siia panna :) 

Pilte on palju, aga oi kuidas ma igatsesin oma päris fotokat taga. Väikest on küll hirmus mugav kaasas kanda, aga suuremaga saab ikka palju ilusamaid pilte. Aga noh see selleks.

Need, aga kel lapsi ei ole või pole plaani või võimalust Lottemaale minna, aga kes tahaks siiski näha mida see palju kõneaianet valmistanud maa endast ettekujutab, nende jaoks siis see detailne pikk postitus siin.

Kui videoid vaatate siis PALUN pange settingust (see rattakese sümbol video paremas nurgas) filmi kvaliteet kõige kõrgema peala.

Lotte teema sai meil tegelikult Eestis olles alguse juba toidupoodides. Nimelt, kui ma ei eksi, siis Prisma poes lastakse ühte reklaami mida loeb üks väga Lotte häälega naine. Väga võimalik, et ongi see sama tegelane kes multikas Lottele häält peale loeb. Igal juhul iga kord kui me Prisma poodi sattusime ja sealt see reklaam väljuhääldajast tuli hüüdis Greta, et see on Lotte :)

Lottemaale minekuga aga oli meil algul probleem sellega, et õues oli hirmus kuum ja me ei tahtnud sellise kuumusega Pärnu sõitma hakata. Siis aga õnneks lubati paariks päevaks natuke jahedamat ilma nädalalõpuks ning tänu sellele seadsimegi suuna Pärnu poole.

Hakkasime hommikul sõitma ja jõudsime vist kuskil 12 ajal kohale. Pileteid me ette tellinud ei olnud ja tegu oli reedega.

Kui parklasse jõudsime siis läks just üks rongike ära ja me mõtlesime, et ei viitsi rongi ootama jääda vaid jalutame ise Lottemaa väravateni. Parklast ei olnud just väga pikk jalutuskäik Lottemaale, aga ega ta lühike ka ei olnud. Kohale jõudsime enne rongi.

Kassas ei olnud järjekorrast haisugi ja saime oma piletid ja käepaelad kohe kätte.

Ühed ilusamad piletid mida ma näinud olen. Plaan on need raamida ja Greta tuppa seinale panna :)

Ja nii me alustasimegi oma võrratut päeva Lottemaal

Kohe Lottemaale sisse astudes jäid mulle silma ja kõrvu linnumajakesed kust linnuhääli kuulda oli.

See värviline torn oli esimene asi millega me tutvust tegime. Ma täpselt ei mäleta, aga oli vist nii, et pidid oma mure jätma alla ja kui torni tippu ronisid ja sealt alla vaatasid siis oli mure ime tilluke. Me Gretaga hakkasime reipalt ronima, aga ma poole peal tahtsin juba otsa ringi keerata, sest no mida ma sinna tippu ikka ronin kui seal mida ei ole. Greta aga nõudis, et me ronimist jätkaksime, mis sest, et trepp oli kitsas, käsipuud ei olnud, inimesi palju ja Gretal veel jäätis ka käes. Noh, käisime ära :) Mina sealt ülevalt alla ei vaadanud, kuna mul oli juba niisama seal seistes paha olla, nii, et ma ei tea kas mure sai väiksemaks või ei. Kui aus olla siis mul vist üldse polnudki mingit muret mida alla jätta.

Edasi suundusime staadionile kus oli kohe algamas Mati sporditund. Nimelt oli Lottemaal pidevalt toimumas erinevaid väikeseid üritusi. Kassast anti piletiga kohe kaasa ka kaart ja 'tunniplaan' toimuvaga. 

Bruno isa Mati oli super tegelane. Tal tuli see sportimine lastega väga hästi välja. Kuna oli siiski taas kuum päev siis osade harjutuste ajaks viis ta lapsed varju. Korra õnnestus tal Gretale jala peale astuda. Hakkas väga vabandama ja kutsus kõik lapsed Gretale jala peale puhuma. Gretale selline tähelepanu eriti ei meeldinud ja peale seda ei tahtnud ta enam sportida vaid tahtis hoopis rattaga sõitma minna. 

Bruno majas oli ühes osas väljas Lotte multikate stseenid.

Greta Albertiga

Bruno ema juhendamisel toimus Bruno magamistoas väikene muusikatund. Greta jaoks natuke titekas ja väikeses toas hirmus palav ka nii, et tulime poole pealt ära. 

Me ei ole Lotte raamatuid lugenud ja ma ise olen neid esimesi Lotte filme vaid poole silmaga vaadanud, seega mulle tuli üllatuseks see, et nii Bruno kui ka Albert sellised hädised on. Tegelikult mul tuleb nüüd meelde, et Bruno ema oli jah selline üli hoolitsev ja kaitsev Bruno suhtes ja seega Bruno ei tohtinud paljusid asju teha, aga et teine nii hädise hääle ja olekuga on seda ma ei teadnud.
Tean, tean, et tegelikult ju tegu vaid väljamõeldud tegelastega ja ega siis need näiteljad seal päris Brunod, Albertid ja Lotted polnud aga siiski :)

Samas, Greta märkas kohe, et üks Lotte ei ole õige. Ma ei saanud algul aru mis mittes ei ole õige. Greta siis ütles, et ühel Lottel on valed sokid jalas. Ma alles siis sain aru, et Lottemaal oli korraga kaks Lottet ringi liikumas (suur koht ju ikkagi) ja ühel nendest olid punased sokid jalas ja teisel need mustriga nagu siit pildilt näha. 

Lotte isa töötuba

Lotte maja

Ma eraldi pilte ei teinud, aga tegelikult oli vähemalt Lotte majas kõik eluks vajalik olemas. Ma pean silmas näiteks selliseid asju nagu köögis olev külmutuskapp, pliit, nõud, keskküte, Lotte vanemate toas ilus voodi jne. Ei tea, kas sel ajal kui Lottemaa juba kinni on seal siis ka keegi näiteks elab? Põhimõteliselt ju võiks keegi seal elada ja kohale silma peal hoida. Või äkki renditakse neid maju seal sügis ja kevadkuudel välja kui külalistemaju? Võiks ju?

Lotte söögitoas olid nii ilusad toolid

Greta tahtis ilmtingimata külalisteraamatusse kirjutada.

Lotte majas oli hästi avar eluruum koos suure ja avara trepiga. Kogu mööbel igal pool oli nii ilusti kaunistatud. 

Ja muidugi ei puudunud Lotte kurikuulus liumägi. Ma ei jõudnud enam järge pidada mitu korda Greta sealt alla lasi ja siis taas trepist ülesse jooksis. Ma vahepeal igal juhul panin talle natuke õhema kleidi selga, et tal kergem hingata oleks.

Lotte emme ja issi magamistuba

Lotte maja katuselt avanes selline vaade ümbruskonnale.

Sigade maja oli mõeldud kõige väikesematele külastajatele, beebidele ja natuke suurematele. Loomulikult võisid seal ka suuremad lapsed puhkamas käia. 

Mööbel taas ilusti ära kaunistatud ja beebidele sai korvist võtta imeilusaid isetehtuid lapitekke. 

Etendust vaatasime lausa kaks korda. Esimesel korral nägime küll ainult lõppu. 

Meie päeval sattus Lottemaal olema jänese rollis üks võrratu näitleja. Jänes tegi ka selliseid nalju mille üle täiskasvanud naerda said ja oli üldse sellist mõnusat särtsu täis. Kuna ma Lotte raamatut lugenud ei ole, siis väga võimalik, et see jänes ka seal raamatus just selline oli, aga ma siiski arvan, et just see näitleja selle jänese mõnusaks tegi.

Jutuplatsil toimusid põnevad reisilood rännukoer Klausiga. Või vähemalt nii nägi programm ette. Kui põnevad need lood tegelikult olid jääb igaühe enda otsustada. Mina sain natuke muiata ja nautida saarlase aksenti, samas kui Greta vist ei saanud sellele jutule palju midagi pihta. Aksent raskendas veel sedagi millest ehk ta aru oleks saanud. Sellele vaatamata ta ikka istus selle aja seal truult ära. Pärast ütles mulle, et ta oleks tahtnud Lotte kõrval istuda. 

Alguses oli Greta seal Lottemaal üsna vaikne ja ei rääkinud palju midagi. Ma vahepeal isegi kartsin, et ehk ta on liiga väsinud või on tal liiga palav. Tegelikult tal oli seal lihtsalt nii palju uut ja põnevat, et polnud mahti midagi öelda või jutustada. Mul on tunne, et tal oli algul ka väikene aukartus nende 'päris' Lottede ja Oskarite ja teiste tegelaste suhtes kes Lottemaal ringi käisid ja sellepärast oli natuke sõnatu. Kord kui ta oli juba nendega natuke tutvust teinud siis läks ka jutt rohkem lahti, aga kuna seal Lottemaal oli tõesti nii palju tegemist siis mida sa ikka seal seisad ja emmega või vanaemaga lobised :) Peale seda piinasid meid pidevalt herilased.

Kella 5 ajal otsustasime, et Greta peaks ikka korra merre ka saama. Talle ju hullult meeldib vesi ja me ei olnudki veel esimese palava nädalal jooksul mereranda saanud. Lottemaal on aga rand ilusti olemas, kuigi selline üsna tüüpiline rand kus peab enne kilomeetri maha käima, et ujuda saab. Õnneks Gretale aitas ka paari cm-i sügavusega veest.

Nii umbes poole tunni pärast hakkasime vanaemaga last veest välja meelitama. See oli omajagu töö, aga kuna kell hakkas lähenema kuuele ja meil veel osa Lottemaast nägematta siis pidime kiirustama. 

Mingi aeg avastasime, et meil oli hommikul üldse üks maja vahele jäänud. Nimelt see vaat et veel kõige ägedam Jänkude maja, kus mitu vägevat liumäge oli. 
Greta sai seal Albertiga suureks sõbraks. Selleks ajaks kui mina tahaaeda jõudsin oli Greta jänesepoisiga juba pikad jutud maha rääkinud. Jäi mulje, et vanaema ka :)

Videole jäi vaid väga väikene vestlus.

Selles apteeki kapp oli muideks päris ravimeid ja plaastreid täis. Albert ise näitas :)

Kuna kell aina tiksus siis pidme edasi kiirustama. Vaja oli ju ära näha ka need imearmsad lepatriinude majad.

Isegi seiklusrajal jõudsime ära käia enne kui väravatest välja visati (tegelikult ei viskanud seal keegi kedagi välja).

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegu on ühe võrratu kohaga. Ma arvan, et need inimesed kes pileti hinna üle nurisevad ei ole seal ise käinud. Saan aru, et mõnedele oleks ka 10 või 9 eurot kallis pilet ja eks oma asukoha pärast lisandub pileti hinnale veel ka sinna sõidu hind. Samas ma küll ei kujutaks enam paremat asukohta Lottemaale ette kui see kus ta hetkel on. Kuskile Tallinna külje alla kohe kindlasti mitte. 

Võin ausalt öelda, et mina sain Lottemaal 15 euro eest 100 korda suurema elamuse kui Energia keskuses Tallinnas, kus pileti hinnaks oli 12 eurot.

Ainuke negatiivne asi Lottemaa juures olid herilased. Neid oli seal tõesti lausa parvede viisi ja olid tõsiselt nuhtluseks. Eriti Gretale, kes alles hiljuti herilaselt nõelata sai. Õnneks meie pääsesime sel päeval torgetest, aga meie kõrval istuv väike beebi sai küll sutsaka jalga ja oi kui kahju mul temast oli :(

Vaadake kui ilusad tapeedid Lottemaa majades olid. Ja üldse oli seal nii palju imelist käsitööd. Ma küsisin ühe töötaja käest, et kui kaua üldse kõige selle mööbli ja ülejäänud asjade valmistamine aega võttis. Kõik ju käsitisi tehtud. Näine ütles mulle küll, et kes see inimene oli kes suurema osa pehmest materjalist asju Lottemaale valmistas, aga ma enam ei mäleta. Igal juhul müts maha tema ja kõigi teiste tegijate ees. 

Söögi osas eriti nuriseda ei tahaks, sest köögitöötajad oli tõesti VÄGA abivalmid ja proovisid anda oma parima, aga lõpuks jäin mina ikka söömata. 

Ma ei osanud arvata, et Cesar salat kanaga tähendab salatilehe majoneesi uputust paneeritud kana ribadega ja parmesani juustu tükkidega. Seda siis pärast seda kui ma olin öelnud, et ma ei saa piima ja gluteeni süüa. Nad küll siis uurisid ja ütlesid, et majoneesis ei ole piima ja tõid mulle toidu tagasi ja kui ma uuesti neid tülitasin, et teada saada mis kana ümber pandud on siis 10 hiljem sain teada, et vaid mais. Samas juustutükid olid ju ikkagi salatil ja ma seda vaid maisi asja ei julgenud samuti 100% uskuda, seega mul jäi see söök söömata. Greta kastmene pasta läks ka lõpuks prügikasti ja ainuke asi mida Greta seal sõi oli paar friikartulit. Vanaema rahast oli kahju, aga mida sa teed. Ma ei tahtnud ennast ära ka mürgitada või last sundima sööma midagi kus võis veel lõpuks muna sees olla. Ma lihtsalt ei julgenud enam muna kohta infot küsima minna :)

Aga see selleks, jäime kõik ellu ja vähemalt vanaema sai oma söögi söödud. 

Ah ja veel üks väikene asi. Lottemaa kingipoes võiks olla müügil Lottemaa plakatit. Neil on seal see Lottemaa plaan vaid sellise lamineeritud lauakattena, aga no kuhu ma sellist suurt arvutilaua katet panen. Pete seda vaevalt enda kontorisse tahaks ja Greta laua jaoks on see liiga suur. 

Plakat oleks aga nii tore seinale panna ja hiljem seda vaadates kohta meenutada.

Kui me Lottemaalt koju tulime siis Greta ütles mulle, et talle küll väga meeldib minu ja Petega koos kodus elada, aga ta tahaks vahepeal natuke aega ka Lotte, Bruno ja Alberti juures elada :)

Järgmisel suvel läheme Lottemaale kohe kindlasti uuesti.