Jälle on üks nädalalõpp möödas. Küll see aeg jookseb kiiresti....varsti on juba jõulu.
Meil käisid sugulased Eestist laupäeval külas ja meil oli taas üks järjekordselt mõnus päevake. Viisime nad kiirvisiidile ühte meie lähedal asuvasse mõisa. Pilte ei hakkanud mõisast tegema, kuna me oleme seal juba nii mitu korda käinud ja ma ei viitsinud kaamerat kaasa tassida.
Küll aga leidsin Pete telefonist pärast paar pilti Gretast mis olid tehtud ühes mõisatoas. Lapsed said seal erinevaid vanas stiilis riideid selga proovida.
Teenijatüdruk
Mõisaproua Greta
Need pildid Gretast tuletasid mulle meelde, et kord käisid Pete vanemad kellegi 'kostüümi' sünnipäevapeol (siin maal üsna moes) samuti selliste vanaaegsete riietega.
Lisan siia ka ühe foto minu sahtlist. Ma olen hetkel täielik sokohoolik. Pilt on tehtud paar päeva tagasi. Praeguseks on hunnik juba palju väiksem.
Kullake, mind ajab see shokolaadisahtel nii naerma :-)
ReplyDeleteMa ka naeran praegu, aga kui sahtel tühjaks saab siis ma vist küll hakkan kõva häälega nutma :)
ReplyDeleteMamma mia, kui palju šokolaadi. Ma vist ei söö kümne aasta jooksul ka nii palju šokolaadi ära. Aga no kui ma olen sind nüüd elusast peast näinud, siis tean, et sulle see hunnik ka ei mõju ega ladestu kuhugi. Pärast niisugust hulka oled sa vist väga õnnelik inimene ;-)
ReplyDeleteMuideks ma tavaliselt ei söö üldse sokolaadi, ja kui veel täpsem olla siis isegi mitte tilkagi SUHKRUT sisaldavaid asju!
ReplyDeleteInglismaal ei ole palju piimavaba head sokolaadi ja ma tunnen ennast kõige paremini kui ma ei söö üldse midagi magusat AGA...kõik sai alguse sellest, et ma läksin Eestisse ja avastasin, et saan Kalevi sokolaadi süüa ja nii see 'haigus' alguse saigi :)
Ma loodan, et kui ma selle sahtli tühjaks olen söönud siis ma olen muutunud nende sokolaadide vastu allergiliseks ja ei peagi enam uut kogust kellegilt nuumama hakkama :) :)
PS. Ma tegelikult seda kirsi sokolaadi jagan natuke Petega ka :)