SÕBRA AIAS

Paar päeva tagasi käisime ühe Greta sõbra juures mängimas. Kõikide teiste Greta sõprade-sõbrannade seast on just see poiss see, kellega neil on kõige parem klapp. Nad leiavad alati ühised mängud. Greta võib vabalt supermeestega mängida ja see poiss võib vabalt nukudega mängida. Tavaliselt nad mängivadki lõpuks ikkagi kodu, et üks on mees ja teine naine ja siis nad lähevad koos tööle! Või beebiga välja jalutama, kusjuures mees lükkab alati käru ja naine siis hoolitseb beebi maha kukkunud teki või beebi näljase kõhu eest. Hästi armas on neid kõrvalt jälgida ja mul on kahju, et nende sõprus nii lühikeseks jääb (nad lähevad ju eri koolidesse ja kuigi nad ei ela meist kaugel siis vaevalt koolis käies enam jääb aeg üle nendega tihedalt suhtlemiseks).

Aga ma ei tahtnud tegelikult üldse sellest siin kirjutada vaid hoopis nende aiast. Nad on oma majas juba mõnda aega elanud aga kuna raha napib siis venib remondi tegemine pikale. Mulle nende poolik maja väga meeldib. Sellel majal on palju potentsiaali ja mina ju olen lausa hull igasugu kinnisvara puudutavate asjade järgi. 

Praegusel hetkel on neil tagaaed õnnetus seisus. Mõni heidaks pilgu peale ja jookseks ära :). Poisi ema tundis lausa kohati häbi kuigi mind sellised asjad üldiselt ei häiri (häiriks kui kellegi kodu lohakusest nagu ehitusplats välja näeks). 

Istume aias, räägime juttu, lapsed mängivad, kuumus tapab. Minul on tunne nagu oleksime kuskil Prantsusmaa maamajas ja mitte Londoni äärelinna. 

Pereema arvas algul, et ma olen lihtsalt viisakas kui ma talle mainisin kui väga mulle ta aed meeldib. Hulluks hakkas ta mind vist siis tembeldama kui ma juba mitmendat korda seda öelnud olin ja siis lõpuks fotokaga püsti kargasin ning  pilte klõpsutama hakkasin. 

No mis teha kui üks osa aiast nii romantiline välja nägi.  

Millegipärast mulle hullupööra meeldib lavendel. Just välimuse mitte lõhna poolest. Näiteks kuivatatud lavendel ajab mul pigem südame pahaks aga värsket võiksin vist küll lõpmatuseni imetleda (ja pildistada).

Natuke antiiki ka

No ja lapsed olid ka väga romantilised. Mulle nii meeldisid need pildid mis ma seal neist tegin (sellel poisil on väike 2 aastane õde ka) aga kuna ma ei ole pereemalt luba küsinud siis ma ei taha kõiki neid siia ülesse panna. Küsides peaksin ma talle  oma blogi lingi andma aga ma tahan seda blogi kõikide lasteaia ja kooliga seotud inimestest eraldi hoida

Samas ma ei saa ennast pidurdada ja panen siia ikkagi ka kolm pilti kus poiss peal on. Tore ju ikkagi Gretale siia blogisse mälestuseks jätta, eriti veel kui tegu ühe tema lemmiku sõbraga.