Greta armastab lund. Kohe nii palju, et ta ainult tahaksgi kogu aeg lume sees roomata, lund oma kehaga tunnetada ja suuga maitsta. Mul oli vahepeal juba tunne, et tegu on lapsega kes on kõndimise ära unustanud kuna iga kord kui ma Greta poole vaatasin oli ta pikali maas.
Vahepeal siiski tõusis ikka korraks püsti ka
Issile meeldib samuti lume sees möllata. Tema see oligi, kes igal hommikul kohe ärgates õue tahtis minna.
Taas horisontaalses asendis
Pete käis ühel hommikul üksinda pikal jalutuskäigul. Tunni aja pärast tuli tagasi ja oli väga elevil. Nimelt oli ta leidnud vanaema maja lähedalt ühe suure kelgumäe. Kodused sellest mäest midagi ei teadnud kuigi vanaema mainis, et oli vist kohalikust Saue lehest lugenud mingi aeg tagasi, et üks selline suur mägi olevat kuskile tehtud. Egas midagi panime ruttu riided selga ja kelgumäele.
Loomulikult ei mäletanud Pete enam täpselt kus see mägi oli ja nii me siis tiirutasime seal nii kaua ringi kui lõpuks olime vist suure osa Sauest läbi käinud. Mäge aga ei paistnud kuskilt.
Jalutasime läbi metsa
Üle põldude...
Mäletan kui mina väike olin siis nägid sellised välja mu villased karupüksid. Lund oli pükste külge kleepunud nii tihe kiht, et pükse endid ei olnud nähagi.
Lumemäge me sel päeval ei leidnudgi. Ma väga ei imestanudgi selle üle kuna arvata võis, et ega vaid Pete orjenteerumisele ei saa loota :) Tulime koju tagasi ja hakkasime hoopis lumememme ehitama.
Siis andsime memmele musi...
...ja sõime porgandit...
...ja lund...ning lund...ja veel kord lund
Hullasime lumes
ja siis kui meie läksime juba tuppa hakkas Pete oma lumemeest ehitama
Järgmisel päeval läksime uuesti kelgumäge otsima. Tuli välja, et eelmisel päeval olime lihtsalt ühe teeotsa võrra valesti läinud. Mäe leidsime sel korral kohe ülesse.
ja oh seda lõbu. Ma ei mäleta millal ma viimati kelguga mäest alla lasin. Ma isegi kartsin natuke alguses :)
Oeh, see on ikka võrratu sedasi lund nautida. Kui me Eestis elaksime siis me veedaks VIST kogu nädalalõpu lumehangedes. Vahepeal tuleks ainult tuppa pissile ja siis uuesti lumehange ja pärast õuesolekut kuuma sauna. Sauna fännid oleme me kõik, Greta kaasaarvatud. Pärast piisal Gretal vaid pea padjale panna kui ta juba magas. Ma arvan, et ta jäi isegi enne magama kui pea patja puudutada jõudis ja hommikul oli tavaliselt viimane kes ärkas. Sellist asja juhtub meil kodus väga harva.
Nüüd jääb meil vaid loota, et ehk ilmataat toob Londoni lähistelegi sortsugese lund sel talvel.
:D vahva jutt ja pildid! Aga need äraeksimise jalutuskäigud ongi need kõige põnevamad, onju ;)
ReplyDelete:)
ReplyDeleteMe tegelikult ei olnud eksinud, lihtsalt ei leidnud seda mäge millest Pete rääkis :) Kuna see pidavat olnud alles hiljuti sinna tehtud siis ma ka ei teadnud kus see olla võiks kuigi ümbruskonda tundsin hästi :)
Aga tõesti, metsas oli ka ilma mäeta tore ringi mütata.
Nii lahe! Me ka otsisime mõnusat mäge, aga ei leidnudki.
ReplyDeleteJa kuidas te selle lühikese ajaga Eestis nii palju jõudsite?! Uskumatu!
Neid pilte vaadates tahaks isegi lumme hüpata :)
ReplyDeleteSaue metsas, eksole? Tammikus? Seal on see mägi juba palju aastaid, aga viimasel suvel tegid nad teda kõrgemaks - mullaga, mis linnakanalisatsiooni ehitades maa seest välja tuli. Tore kuulda, et see valmis on saanud, suvel oli kõigi nende tööde tõttu väga porine sealkandis jooksmas käia.
ReplyDeleteKuidas niiskusekoguja töötab? Kas ta teeb lärmi ka? Palju elektrit võtab? Teda ei pea kogu aeg sees hoidma, ega ju?
Tervitades, K (Mu vanemad elavad Sauel, ise kolisin just hiljuti Londonisse, niiskuseprobleem on akuutne ka minu elamises...)
Tere K, tegu Sauega jah :) ja mägi on ka just see sama kuhu kanalisatsiooni tööde käigus mulda juurde lisati.
ReplyDeleteNüüdseks on seal kõik tööd lõpetatud ja ei saaks arugi, et vahepeal olid igal pool suured kraavid.
Ma täpselt ei oska sulle öelda kui hea see niiskusekoguja on kuna me oleme seda vaid mõned korrad kasutanud. Hea aga on ta küll. Me hoiame teda verandal ja paneme sisse siis kui ma pesu seal kuivatan või kui oleme süüa teinud ja veranda aknad auru täis. Meil õnneks ei ole majas hullult hallitust aga talvel natuke ikka tahab mõnesse nurka tulla kus välissein. Peale seda kui ma Greta toale soojustuse tapeedi alla panin ei ole ma tema toast veel hallituse kübetgi leidnud kui enne sinna ikka tuli seda kohe mitmesse kohta. Sel suvel on mul plaan ka sööbitoa ja meie magamistoa seinad ära soojustada eks siis saab näha kuidas selle hallitusega saab olema.
Niiskusekoguja võid sa aga jätta sisse ka kogu ajaks. Seal saab sättida ise mis tasemel sa niiskust tahad ja kui see on sinnani langenud siis ta lülitab ennast ise välja (ning vastupidi kui niiskuse tase tõuseb siis lülitab ennast taas sisse). Kui paak saab vett täis siis lülitab masin samuti end ise välja nii et muretsema ei pea kui ööseks on soov sisse jätta.
Häält teeb küll natuke aga kuna meie seda öösel magamistoas ei hoia siis meid see teleka tastal ei häiri. (Mulle tundub, et kui masin seisab puupõranda peal siis teeb vähem häält kui vaibal olles aga see võib mulle nii vaid tunduda).
Seda palju ta elektrit võtab ma kahjuks öelda ei oska. Ma ei tea kuidas seda otseselt kontrollida kuna me ei saa iga kuu elektriarveid, et võrrelda. Mul ei ole olnud aega masinaga kaasa tulnud juhendit veel läbi lugeda aga arvan, et seal on ehk elektri tarbimise kohta midagi kirjas.
Igal juhul mina soovitan seda masinat küll väga.
Muideks meie naabritel on see masin juba mitut aastat olnud ja nende akendel ei ole ma kordagi veel niiskuse vett näinud.
Ilusat sisseelamist Londonisse :)