JALUTUSKÄIK ALKMAARIS

Järgmise päeva veetsime enamuselt väljas. Alkmaar, kus me peatusime, on väike linnake Amsterdaamist nii umbes tunni aja rongisõidu kaugusel ja see linn on kuulus oma juustulaatade poolest. Õues oli sama külm ja vihmane nagu seda oli Londonist lahkudes aga õnneks pääsesime Hollandile omasest tuulest.
Kõik need kes nüüd tuuleveskite pilte loodavad näha peavad pettuma. Paarist sõitsime mööda küll aga ma arvan et kuna me oleme Hollandis juba nii mitu korda käinud siis tuuleveskid ei ärata meis enam erilist tähelepanu kuna need lihtsalt kuuluvad sinna maale just nii nagu punased kahekordsed bussid Londonisse.

Pete oma Miki Hiire naeratust demostreerimas

  

 

Hollandi on kuulus oma tuuleveskite, juustu ja puukingade poolest aga minu arvates võiks ta vabalt ka kuulus olla oma jalgratta rohkuse poolest. Noh ma arvan ehk ta seda juba ongi aga kas ka suveniiride kaudu selles kahtlen.

Ei läinudgi kaua aega kui juba oligi õhtu käes. Meeldiv söömine veel Itaalia restoranis ja olig jälle üks päev peaaegu otsas.

Gretal jäi päevauni jälle vahele aga õhtul sellest mingit märki ei olnud ja mingil hetkel pidin ta lihtsalt magama tirima. Hommikul pidime vara ärkama et tagasi koju lennata.