Tuesday, 8 October 2019

VASTUS TEISELE KOMMENTAARILE

Siit siis lubatud vastus ühele teisele kommentaarile (aitäh Avele kommentaari eest!)

...Samas tõmmates paralleele Eestiga ja olukorraga, kus üha rohkem räägitakse tänasest noorest kui 'lumehelbekeste' põlvkonnast, siis kas selline tendents on UK's ka tekkimas? Kui noortele on antud küllalt vabad käed ainete valimistel, siis kas nad kergema vastupanu teed ei lähe ja raskemaid aineid nagu füüsika, keemi jne lihtsalt ei vali, vaid eelistavadki a la näitlemist jms? Su laps on küll veel väike, aga äkki on sul sel teemal oma aevamus kujunenud, mida oled nõus jagama. 

Jah loomulikult olen ma kuulnud sellisest terminist nagu 'lumehelbekeste põlvkond' või 'lumehelbekesed'. Minu isiklik arvamus on see, et inimesi on väga kerge ühel või teisel viisil sildistada ja kahjuks on ka sellised sildid kerged kleepuma. Minu silmis on noorte 'lumehelbekesteks nimetamine ebaõiglane ja kasutu. Eriti veel siis, kui seda sõna kasutatakse sõimusõnana.

Ka ei arva ma et tänapäeva noored oleks hukka läinud või kuidagi rohkem abitud. Meie hulgas on alati olnud ja saab ka alati olema nõrgema ja tugevama iseloomu ja tervisega inimesi. Mina näen vahet pigem selles, et kuna viimase 20-40-ne aastaga on maailm nii kohutavalt palju muutunud, siis vaatamata sellele, kas me oleme noored või vanad, on meil kõigil kohati nende muutustega raskusi kaasas käia ja neid omaks võtta. 
Ehk siis mina ise kedagi lumehelbekeseks ei nimeta. Ma ei näe et mul oleks õigust kellegi elu ja valikuid kritiseerida ja läbi selle justkui ennast paremaks pidada. Olen pigem vaikselt tänulik, et ise ei pea tänapäeval noor olema, sest minu arvates on tänapäeval noor olla palju raskem kui vanasti. 

Aga nüüd küsimuse teie poole juurde - Eksamite valimine!

Ma ise olin ka algul seda usku, et kui lastele anda koolis rohkem valikuid, siis paljud kindlasti valivad automaatselt kergema viisi. Jah, kohe kindlasti on ka selliseid lapsi kes seda teevad või proovivad teha, aga praktika näitab, et tegelikult see siiski nii ei ole. 

Inglismaal on koolides õpetamise juures kasutusel 'Growth Mindset' lähenemine . Lastele õpetatakse juba varakult, et nad õpivad iseendale (mitte hinnetele, või õpetajale või vanematele). Neid innustatakse vigu tegema, vigadest õppima, oma arvamust avaldama, ennast proovile panema, mitte alla andma jne. Lapsed kes ei saa vigade eest karistada, kes julgevad katsetada, kes ei ole nõus alla andma jne ei vali endale automaatselt kergemat matemaatika või mis tahes ülesannet, vaid nad tahavad ennast proovile panna ja edasi pürgida. 
Ma olen sellisest lähenemist täiega vaimustuses, sest vähe sellest, et see 'makes sense', ma näen igapäevaselt ise oma lapse ja ka ta sõprade pealt, et selline lähenemine tõesti ka töötab ja toodab positiivseid tulemusi. 

Sama kehtib ka vanemate laste puhul. Teiseastme kooli lapsed teavad juba varakult mis neid ees ootab ja kuidas süsteem toimib. Nad teavad ka seda, et kogu õppimine on nende endi vastutus ja et ükski vanem või õpetaja ei saa seda tööd nende eest ära teha. Otse loomulikult on paljudel raske juba nii varajases eas teada või otsustada mida nad peale kooli elus teha tahavad või kelleks saada, aga just selleks ongi neil koolis väga lai õppekava ja juhendajaks õpetajad kes lapsi nende valikute juures aitavad ja toetavad (vanematele lisaks).

Olen tähelepannud et tihti arvatakse, eriti just eestlaste seas, et kui lastele antakse rohkem valiku vabadust ja neile tullakse ühel või teisel moel vastu ning koolis üldse tehakse palju põnevat ja huvitavat, et siis nagu seda PÄRIS õppimist üldse ei toimugi ja õpilased ei pea pingutama ega rasket tööd tegema. Tegelikkus on aga see, et näiteks siinsed algkooli lapsed õpivad kohe kindlasti palju rohkem ja kohati ka palju raskemaid asju kui sama vanad lapsed Eestis. Lihtsalt kuna siin on kasutusel hoopis teised meetodid, siis nende õppimine on valutum ja lapsed palju rohkem motiveeritud.

Kaks esimest keskastmekooli aastat (Y7 ja Y8, Eesti 5. ja 6.klass) õpivad lapsed kohustuslikele põhiainetele lisaks suure valiku erinevaid lisaaineid tsüklitena, et saada ülevaade mida mingi aine endast täpselt kujutab ja mis ained igat õpilast isiklikult rohkem tõmbavad või huvitavad. 

Y9 lõpus, mõnes koolis ka juba Y8 lõpus (Eesti koolis siis 6. või 7.klassi lõpus) valib iga õpilane kohustuslikele põhiainetele lisaks ka veel lisaained mida ta siis mitu aastat süviti õpib ja milles Y11 (9.klassi) lõpus lõpueksamid teeb.

Panen siia ühe tabeli, et oleks natuke selgem pilt, sest mul läheb juba endalgi siin kirjutades segi mis, kus, millal.


Teiseastme kool

Ainete valimine ei käi nii, et ühel nädalal antakse sulle nimekiri koju ja teiseks nädalaks pead oma ained olema ära valinud :-) See valimisprotsess on ikka palju põhjalikum ja pikem ning valikud arutatakse ka su isikliku juhendaja ja aineõpetajatega läbi. Õpilastele korraldatakse infopäevi, erinevad firmad tulevad kooli õpilastega rääkima ja nendega tegelema. Õpilased peavad ise vabatahtliku tööd tegema erinevates asutustes jne.  Kuna siin on koolides üsna individuaalne õpe, siis õpetajad jälgivad iga lapse arengut eraldi ning oskavad seega õpilastele nõuks ja toeks olla (vanemate toetusele lisaks).

Valikus olevad ained on näiteks sellised. Kõike neid aineid on nad juba teiseastmekooli kahe esimese aasta jooksul (Eesti mõistes siis 5 ja 6 klassis) õppinud, ehk siis igal õpilasel on ettekujutus olemas mida mingi aine endast kujutab.
Y11 (9.klassi) lõpus on üleriigilised suured põhikooli lõpueksamid, GCSE-General Certificate of Secondary Education.

Kohustuslikud põhieksamid on:
Inglise keel, inglise kirjandus
Matemaatika
Teadus (Science mis sisaldab endast bioloogiat, keemiat ja füüsikat) 

Teadust on lisaainena võimalik eraldi veel juurde valida ühe, kahe või kolmekordse science-ina, kus õpilasel on võimalik nii bioloogiat, keemiat kui ka füüsikat veel eraldi põhjalikumalt õppida ja see loetakse siis eraldi eksamitena ühe asemel mitu. Sama kehtib ka matemaatika ja inglise keele kohta, et ka neid aineid saab nõutud tasemest veel omakorda põhjalikumalt õppida ja nendes juba määratud eksamitele lisaks omakorda eraldi eksam teha.

Mõnel koolil on lisatud ka ekstra kohustuslik eksam kooli enda poolt, aga see ei ole üleriigiline nõudmine.

Ning eesolevatele eksamitele lisaks PEAB iga õpilane valima VÄHEMALT ÜHE lisaaine järgnevatest kategooriatest:

Kunst
Disain ja Tehnoloogia
Humanitaarained
Võõrkeeled
(vaata kõiki valikus olevaid aineid üleval olevast tabelist)

Enamus õpilasi teevad Inglismaal põhikooli lõpus 9 või enam eksamit.


Nagu näha, siis kergemat teed pidi pole siin suurt eriti kellegil minna, isegi kui su üheks valitud lisaaineks saab olema draama (näitlemine). See pealtnäha lihtne aine nõuab õpilastelt väga suures koguses oskusi ja teadmisi.
Seal pead sa näitlemisele ja ilmekale tekstilugemisele lisaks üles näitama suurel määral loovust, tõhusat meeskonnatööd, osakama kavandada oma teoseid ning kriitiliselt analüüsima teiste omi. Paljude õpilaste jaoks on see aine üsna suur katsumus, sest aine ei sisalda vaid kirjaliku tööd vaid ka suurel määral loomingut ja loovust ning teisi oskusi nagu näiteks lavakujundus, kostüümid ja valgustus.  
Sama kehtib ka näiteks kehalise kasvatuse eksami kohta. Vaid üks teatud osa eksamist on füüsiline osa. Füüsilisele osale lisaks peab õpilane teadma ka anatoomiat, bioloogiat, keemiat jne.
Ehk siis minu arvates ei ole ükski pakutud 22 ainest selline, mis oleks 'kergemat teed pidi minemine'. Õppima pead palju igas aines :-)

Aga tegelikult kuna koolisüsteem on viimase paari aasta jooksul juba üsna palju muutunud, siis mul ei ole õrna aimugi milline kogu süsteem välja nägema hakkab selleks ajaks kui Greta 16 või 18 aastane on. Hetkel käib üldse jutt et põhikooli eksamid tahetakse täielikult ära kaotada.

Kui põhikool on läbi, siis on õpilastel võimalik kas edasi õppida 'keskkoolis' (6th Form) , kutsekoolis või minna praktikale kuskile tööle. Need kes jääva 'keskkooli' edasi õppima need valivad endale 3 ainet mida nad siis kaks aastat süviti õpivad ja mille peale teevad kooli lõpus eksamid (A-levels). Need ained valitakse vastavalt sellele mis ainet keegi läheb ülikooli edasi õppima ja mis eksameid on ülikooli sissesaamiseks vaja. 

Vot sellised lood. Ma loodan, et ma sain kõik andmed siia õigesti kirja. Mõned asjad erinevad kooliti natuke, näiteks pakutavad lisa ained või kas põhikooli lõpueksamiteks õpitakse kokku kaks või kolm aastat jne. Õpilastel on ka võimalik õppida omal kulul GCSE lisaaineid mida nende kool ei paku ja siis nendes eraldi eksam teha. Näiteks kui kool pakub võõrkeeltena vaid hispaania ja prantsuse keelt, aga õpilane sooviks hoopis vene keele eksamit teha. 

Ma olen kindel, et mulle jäetud kommentaarile oleks saanud ka palju lühemalt vastata, aga ma olen juba selline kes lihtsalt ei oska ühestki asjast lühidalt ja tabavalt kirjutada. Ma pean alati ikka kõik peensusteni lahti seletama :D 


Lõpetuseks üks pilt koolilapsest ka

8 comments:

  1. Alice, väga hea kokkuvôte. Minu tüdruk on viimast aastat koolis ehk siis teeb kevadel oma A-leveli eksameid. Mina arvan küll oma kogemusele pôhinedes et nende enda valiku vôimalusega lased sa neil 16 aastatel vastutavateks täiskasvanud inimesteks saada. Minu tüdruk valis Graphic Design, Media ja Geograafia ja eestlaste käest olen kuulnud et issand kuidas ei tee matemaatikat ja ajalugu vms, lolliks jääb ju. Aga need on ained mis teda köidavad ja ta pole kunagi üli akadeemiline olnud hoolimata sellest et ta sai Grammar kooli sisse. Aga nendest valitud ainetes ta hiilgab täiega - ta on Graphic design prefect koolis, kujundab nende logosid, tegi kohalikule omavalitsusele logo, on aktiivne LinkedIn-s oma ala esindajatega suhtlemises, koolis käivad paljud (ka ôpetajad) tema käest küsimas, kuidas mingit tarkvara programme kasutada. Nii et ma arvan, et ta saab ka ilma kôrgema matemaatikata hakkama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Käisin just meie kodu lähedases koolis uuesti Open Morningul ja mul on plaanis kohe kui vähegi aega saan siia postitusse paar parandust ja lisa juttu ning pilte lisada.

      Ma olen täielikult vaiustuses ja ma olen sinuga nõus et 'nende enda valiku vôimalusega lased sa neil 16 aastatel vastutavateks täiskasvanud inimesteks saada'. Õpilased teavad ju seda juba teiseastme kooli alguses, et and peavad kahe/kolme aasta pärast valikud langetama ja seega oskavad, minu arvates, ka paremini hinnata neid aineid mida neile pakutakse ja juba siis mõtlema hakata mis neid elus rohkem tõmbab ja huvitab. Seda oli nii hästi näha nende noorte pealt kes meile täna koolis giidiks olid ja kelle käest meil oli võimalus igasugu küsimusi küsida :-)

      Delete
  2. Aitäh, nii põnev lugeda. Ehkki olen ise juba 5 aastat Inglismaal elanud, ei ole ma siinsest koolisüsteemist kuigipalju aru saanud (abikaasa püüdis selgitada, aga tema kooliajast saadik on palju muutunud) ja lähemalt uurimiseks ei ole põhjust ka olnud. Just võrdlus Eestiga oli kasuks ja aitas seebivett selgeks muuta! Tervitused Worcestershire'ist (sattusin siia armsa Meeleheiteta koduperenaise blogi kaudu)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tere Miramis, jõudsin lõpuks ka nii kaugele, et su toredale kommentaarile vastata :-)
      Jah ma ikka alati topin oma teksti sisse ka Eesti vastava klassi numbri, sest muidu on nii kerge automaatselt arvata et Y6 on 6.klass jne.
      Tervitused vastu!

      Delete
  3. Natuke teemast mööda, eks, aga mulle meeldis üks kommentaar, mille ma paar päeva tagasi lugesin. Inglise keeles: "Y'all swear we live in a "sensitive" era. No, we live in an era of ACCOUNTABILITY. You're now seeing the era of people who are looking to break generational cycles and curses and realise that most of the problematic shit we've let ride in the past wasn't OK and won't be OK."

    Mulle ka ei meeldi eriti, kui noori inimesi "lumehelvesteks" nimetatakse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh seda kommentaari jagamast. Spot on! ;-)

      Delete
  4. Ma olen veendunud, et ajaloo kui õppeaine vähetähtsustamine briti riigikoolis tuleb kahjuks tervele ühiskonnale.

    ReplyDelete
    Replies
    1. vôib olla palun laiendad siin seda väidet. Vaadates mis toimub Euroopas ja kogu maailmas siis riigid mis vôtavad "tôsiselt" ajaloo ôpetamist ei oska ikkagi sellest järeldusi teha ja tundub et lähi-ajalugu on juba ära unustatud.

      Delete