Wednesday, 24 August 2011

KASSI ARMASTUS

Meie lapsele meeldivad väga loomad, eriti siis kassid ja koerad. Vanaema juures oli kass. Greta oli tema järgi täiesti hull. Igal hommikul oli tal vaja kohe kass üle kontrollida ja õhtul ei saanud enne magama minna kui kass oli ka magama pandud. Kõik oleks ju väga tore olnud aga see kass ei olnud selline väike kaisu-karvakera vaid võis kõiki vabalt kriimustada. Nii et tegelikult oli see kiisu meile kõigile natuke piinaks. Mina ei saanud Gretat üksinda õue lasta kui kass ka õues oli kuna ma pidin valvama et Greta liiga lähedale ei lähe või oma nägu kassi ette ei jäta. Vaena Greta pidi tihti leppima et ta ei saa õue kassi järgi jooksma minna kui kellegil teisel samal ajal tema valvamiseks aega ei olnud ning vaene kass kes pidi vastu panema kõigile sellele taga ajamisele ja muidu sorkimisele. Nuttu kui palju.
Kui Gretal õnnestusgi kassi lähedale minna siis ta muud ei rääkinudgi kui et ' Kiisu tule minu juurde ja kiisu tule minu juurde' või 'Stand up' või kui teda keegi keelas liiga lähedale minemast siis ta ütles 'Ma only vaatan' või 'Ei tohi minu kriimustada'.
Tule minu juurde kiisu
Kassi tähelepanu saamiseks tegi ta kassi ees igasugu tsirkust. Laulis laule ja tantsis. Kõige rohkem meeldis talle aga kassi liigutusi järgi teha. Kui kas end pesi siis lakkus ka Greta omi käsi ja jalgu. Kui kass end lõua alt kratsis siis tegi seda ka Greta. 
Paaril korral õnnestus tal ka kassi kõrvale pikali visata kuid seda vaid nii kauaks kui ma ta sealt avastasin ja kassi kallaletungi kartusest püsti kamandasin.
Siis kui me teda õue ei lubanud  jutustas ta kassiga läbi köögi akna.

Ma ei oska ettekujutada kui meeletult kassi hull ta siis oleks olnud kui see kass lastesõbralik oleks olnud. Kui juba selline ükskõikne ja kriimustav kass (noh tegelikult ju õnneks ei õnnestunud sel kassil Gretat kordagi kriimustada) talle nii suurt muljet avaldas siis sellisest kaisukassist oleks teda vist küll olnud raske lahutada ja ma oleksin pidanud arvatavasti oma voodit nii Greta kui ka kassiga jagama....mina kes on see viimane kasside armastaja (juhul kui nad just kassipojad ei ole)
Nüüd kui me tagasi kodus oleme ja kassi enam akna taga mjäugumas ei ole lakub Greta aeg ajalt ikka veel omi käsi ja kratsib hoogsalt kaela alt, käitumine mis kõrvalolijale väga imelikuna tunduks. 
Unenäod on samuti lapsel paksult lakkuvaid kasse täis kelle tegemistest mulle siis hommikul jutustatakse.
Õnneks kassi meilt veel ei nõuta, küll aga jalgratast.

Pildid on super halva kvaliteediga kuna tehtud jooksu pealt ning valede settingutega nii et palun andestust.

6 comments:

  1. Meie laps on jàlle koer! Pidevalt ja koguaeg! Kui ei oel koer siis on koertenàituse kohtunik ja meie peame koeri nàitama.. ag seda siiski harva.

    Samas on ka temal kassivaimustus peal! Kassid on ju nii nunnud, pehmed ja graatsilised...Vahest isegi heidetakse mulle ette, et miks ma koera asemel kassi ei vòtnud.

    ReplyDelete
  2. Meil õnneks kass lastega harjunud. Kui talle midagi ei meeldi siis ise vaikselt eemaldub :) Ja koer meil ka selline keda Marta võib vabalt une ajal mokast sikutada.
    Aga pildid on sul küll ilusad, jessas ma ei kujuta ette mida sa minu pilte vaadates mõelda võid :D

    ReplyDelete
  3. Ruudi, kui vanaemal voi kellegil tuttaval oleks koer siis ta oleks kindlasti koera hull. Voi kui kellegil oleks lehm siis vist lehma hull kuigi lehmad vist suurt midagi ei tee kui vaid soovad ja seisavad et voib olla need jataksid ta kylmemaks.

    ReplyDelete
  4. Ma pean taaskord mainima, et Greta on lihtsalt super armas. No ausöna, minu tilluke blogilemmik :-)

    ReplyDelete
  5. Laste armastus on tihti karm... ma mäletan enda ja enda õdede lapsi, kes meil maal, kus loomi oli ikka omajagu, ka püüdsid kõiki näppida kogu aeg.
    See muidugi vist ei tööta, et lasta üks kord NATUKE kriimustada, siis võibolla laps ei tiku niiväga ligi. Aga võibolla on see märk sellest, et tulab loom majja võtta :)

    ReplyDelete
  6. Ma arvan et see loomadega 'karm' olemine sõltub ka east. Greta on üld juhul väga õrn nii loomade kui ka beebidega aga noh ma ei juge pead ka anda et ta mõnda sabast ei tiriks kui saaks.
    Kriimustamine võib olla õpetaks küll et ei tasu kassi näppida aga me teadlikult ei tahtnud et see juhtuks kuna samas me ei taha et ta selle kriimustamise pärast kõike kasse kartma hakkaks.

    Minu arvates on see väga tore kui laps saaks kodus mingi loomaga koos kasvada aga kahjuks meie elustiili juurde koduloomad ei sobi. Esiteks elame linnas ja teiseks on siinmaal kassi või looma omamine üsna kallis lõbu. Loomadel peab siis oma kindlustus olema kuna loomaarsti arved on tihti vaata et suuremadgi kui inimese omad.
    Samuti reisime me tihti ja oleme nädalalõppe kodust ära ja siis oleks jälle mure mida loomaga teha. Kassi või koerte hoiukohad maksavad ka juba et peaaegu puhkuse reisi hinna jagu seega kahjuks või õnneks meie perre loomi ei tule.

    ReplyDelete