TEISE KLASSI MATEMAATIKA

Ma eelmises postituses mainisin kui keerulist matemaatikat siin Eesti mõistes 2.klassi lapsed õpivad. Ma seda varem ei teadnud, aga sel aastal tuli välja, et siin tehakse algkoolides igal aastal maikuus testid nii emakeeles, kui ka matemaatikas (mina teadsin siiani vaid seda, et algkooli Y2 ja Y6 testid on need tähtsad testid). Need testid on pigem tähtsad koolile ja õpetajatele, mitte lastevanematele ja lapsevanemad nende testide tulemusi teada ei saa. 

Testide põhjal saavad koolid õpetajate õpetamist hinnata ja õpetajad saavad näha mis tasemel lapsed on. Tegelikult eks õpetajad tea seda nagunii juba mis tasemel lapsed nende klassis on, sest nad ju näevad igapäevaselt kuidas mingi laps õpib ja areneb, aga eks see test siis anna õpetajale veel omakorda hea ülevaate, et mis tasemel mingi õpilane riiklikul tasemel on. 

Täiesti juhuslikult juhtus nii, et paar nädalat tagasi saatis õpeaja lastega koju selle aasta matemaatika proovitesti paberid. Paberitele lisaks saatis ta meile ka eraldi emaili kus vabandas, et annab lastele nende paberite näol natuke rohkem kodutööd sel nädalal. Nimelt olid väga paljud lapsed neid testipabereid täites teinud lohakusvigu ja kuna neil ei olnud piisavalt aega tunnis kõiki neid vigu koos parandada, siis õpetaja palus lastel kodus vähemalt kaks viga ise ära parandada. 

Jah tõesti, ka Greta oli üsna mitu hooletusviga teinud ja selle arvelt ka punkte kaotanud. Samas meid Petega pani imestama KUI RASKEID ülesandeid nad lahendama pidid. Greta ise ei kurtnud midagi ja nii kaua kui ta iga tekstülesande juhised korralikult läbi luges või arvutamisel lohakusvigu ei teinud, siis lahendamine ise talle erilisi probleeme ei paistnud tekitavat. 10,100 või 1000 jagamisel ja korrutamisel ta küll ei paistnud algul hästi teadvat, et tuleb vaid lisada või ära võtta nulle või siis komasid panna, aga selle tegin ma talle ruttu selgeks.

Samas nii paljud ülesanded olid justkui sellised nipiga ülesanded, või siis sellised, et lapsed 'lõksu' püüda. Juhtusin paar päeva hiljem ka Greta õpetajat koolis rääkima (kui Gretale kunstiringi järgi läksin) ja ütlesin talle ka, et need matemaatika ülesanded olid ikka väga keerulised nii noorte laste jaoks. Õpetaja oli minuga 100% nõus ja ütles, et riik on lati väga kõrgele tõstnud. Sain teada, et need asjad mida Greta praegu (Eesti) 2.klassis õpib on need asjad mida paar aastat tagasi alles 4.klassis õpiti (Y4 õpib praegu algkooli lõpuklassi Y6 materjali). Õpetaja ütles, et selle tulemusel üleriigilised tulemused mitte ei tõuse, vaid hoopis langevad ja lõpuks ei saavuta riik sellega midagi. Õpetaja lootis, et tõenäoliselt selleks ajaks kui Greta teiseastme kooli tähtsaid eksameid tegema hakkab oma riik oma veast aru saanud ja lati uuesti allapoole lasknud. 

Mina nii palju Greta pärast ei muretsegi, sest ma näen, et tal probleemi ei ole (vähemalt praegu), aga ma tunnen tõsiselt kaasa nendele lastele, kes matemaatikas palju nõrgemad ja kes kohe kindlasti ei ole võimelised nii raskeid ülesandeid lahendama. Paljudel selliste laste vanemad on ka veel sellised, kes ei oska või kel pole võimalusi oma lapsi aidata, või nad ei hooli ja nii need lapsed 'matemaatika rongist' juba nii noores eas maha jäävadki. Kool muidugi teed selles osa väga suure töö ise ära ja ei ootagi, et vanemad aitaks, aga seal on ju ka piir, kui palju kool saab lapsi aidata ja mõningane vanemate poolne tugi on alati teretulnud. 
ma tegelikult täitsa imestan kui suure töö kool on ära teinud. Mina ei ole ise Gretale matemaatikas midagi õpetanud. Talle on kõik teemad ja konspetid koolis selgeks õpetatud ja mina siis pärast vaid läbi mõne kodutööde või arenguvestlustel vihikuid sirvides näen mida nad koolis õppinud on või parasjagu õpivad. Kooliraamatuid neil ju ei ole ning ka vihikuid ei tooda kunagi koju. 

Samas teeb olukorra siiski palju leebemaks see tõsiasi, et paljusid neid teemasid õpitakse läbi mitme aasta ja Y6 lõpuks peaks ikka enam-vähem kõigil see (ja ka uus) materjal selge olema. 

Aga kuna mind see Y4 testi asi huvitama hakkas, siis tellisin kohe ka internetist selle aasta proovitesti paberid. 

Ma arva et see postitus pakub huvi vaid neile, kel kodus enam-vähem samaealised lapsed.

Matemaatikateste on neil kokku 3. Üks test on lihtsalt arvutamine ja kaks siis tekstülesanded/mõtlemisülesanded.

Ostetud tavalised arvutamised tundusid palju lihtsamad, kui sellel paberil, mis nad koolis tegid, aga enam-vähem ikka kõik samad. Arvutamispaberil oli kokku 36 tehet. Sellelt kahelt fotolt on näha mis laadi ülesannetega tegu on

Ma panin siia osa pilte tahtlikult sellised mida Greta polnud veel jõudnud ära lahendada, et te ise saaksite ka arvutamist proovida :)

 Siin mõned näited tavaliste neljakohaliste arvude liitmisest/lahutamisest üleminekuga

Korrutamine ja jagamine 

Tavaline jagamine, aga ka jäägiga jagamine

Jagamise ja korrutamise meetodeid on neil ka mitu erinevat. Ma mõnedest ei saanud algul üldse aru, sest olin nii harjunud vaid ühe kooliajal õpitud üheteise alla kirjutamise meetodiga. 

Siit paar näidet nendest meetoditest, aga neid on teisi ka veel. Näiteks Greta kasutab tihti jagamisel ka numbrijoont kuhu ta siis märgib jupikaupa arvutamise tehted (ma ei teagi kuidas seda paremini seletada, aga vaadake ise ülemistelt fotodelt. Kõigil fotodel ei ole tal küll see arvutamine väga selgelt välja kirjutatud ja osade tehete vastused ka veel valed, aga mingi ülevaate ehk annab).

Need kaks pilti tegin ma sellest raamatust mille ma juhuslikult raamatukogust lugemiseks leidsin.

Rahaga arvutamise ülesandeid oli ka omajagu. Mõned olid sellised kerged, nagu see alumine (kuigi Gretal on siin vead sees, aga need on puhtalt lohakuse vead). 

ja ka see tekstülesanne (kuigi lapsed peavad ikka hoolega keskenduma teksti sisusse). 

Samas mõni tekstülesanne näeb ja on oma olemuselt pealtnäha väga kerge, aga kuna vastuse peab pärast rahasse panema, siis võib kergelt viga sisse tulla. Näiteks nagu selles ülesandes jääb 27:2 arvutades vastuses ülejääk 1, mille Greta automaatelt 1p-ks arvestas. 

Ka õpivad nad juba miinus numbrid (on vist selline termine?)

Numbrite ümardamist on nad ka juba paar aastat õppinud, nüüd siis ka komadega numbrite puhul

Arvu järgud, järguühikud

Komadega arvutamine

See ülesanne oli neil kooli testipaberil ja meie arvates ikka liiga keeruline 8-9-aastaste laste jaoks. Oleks siis veel, et näiteks esimeses osas oleks kellaajad 8:30 ja 6:30, aga nad peavad ikka asja keeruliseks tegema ja 6:15 panema :( 

Punased parandused on Greta tehtud. Siin ei ole punane õpetaja värv :)

Või nagu see harjutus, et lisaks niisama arvutamisele on õpilastel vaja enne veel m-id cm-iteks teha. Eraldi ülesandena meetreid cm-iteks või mm-iteks arvutada on üks asi (ja palju kergem), aga et need m ja cm veel ka tekstülesannetesse sedasi sisse põimida on ikka natuke liiga palju. Ja kui ma ütlen palju, siis mitte sellepärast, et nad ei oleks seda võimelised tegema, vaid et nad peavad ikka hirmus hoolikalt kogu teksti lugema ja siis mitmeid erinevaid kalkulatsioone ühe ülesande jaoks lahendama. 

Ühesõnaga nii paljud ülesanded olid sellised 'trikiga' ülesanded, mille läbi lapsi lõksu püüda. Greta õpetaja ütles mulle seda sama.

Arvkiirt on nad ka juba aastaid kasutanud, vaid selle vahega, et nüüd on mängus ka komaga numbrid (ma ei teagi enam mis oleks õige matemaatiline sõna selle kohta).

Ümbermõõdu arvutamine ei ole samuti niisama vaid mingi ristküliku või nelinurga külgede kokku liitmine või korrutamine, vaid ikka nipiga. 

Ma kahjuks ei taibanud pilti teha sellest pindaala arvutamise ülesandest mis Greta koolipaberil oli, aga seal ei olnud kujund isegi mitte tavaline ristkülik või ruut, vaid midagi sellist kus nad pidid lisaks pindalale veel ka osa puuduolevatest kahest küljest enne välja arvutama. Nägi välja midagi sellist

Pilt internetist

Erinevate diagrammide moodustamine ja lugemine

Ja jälle üks selline väikese nipiga ülesanne

Hästi palju oli murdudega ülesandeid 

No minu arvates on see ülesanne teise klassi lapse jaoks ikka liiga keeruline.

Tavalisetele numbritele lisaks ka veel Rooma numbrid, kuigi nendele õnneks hetkel vist suurt tähelepanu ei pöörata, aga  testipaberites oli üks seda laadi harjutus siiski sees.

ERINEVAD NURGAD

ERINEVAD KOLMNURGAD

Lisan siia ka selle nimekirja mille järgi neid aasta lõpus hinnatakse (et kas nad on saavutanud oodatud tulemused, on need ületanud, või alles töötavad nende poole). 

Matemaatikale lisaks on neil ka juba olnud emakeele test. Üks test on lugemine ja arusaamine ja teine siis grammatika ja 'spelling'. Grammatika osa oli ka väga tehniline minu arvates. Tehniline siis selles mõttes, et nad pidid kõiki terminite nimesid teadma. Ma ei tea, Gretale küll ei valmistanud see mingit veava, seega ehk vaid mulle tundus nende keeruliste ingliskeelsete terminite pärast raske. 

No näiteks kõiki nimi-ja tegusõndaele, omadussõnadele, suurtele algustähtedele, punktidele, komadele,küsimärkidele jne lisaks pidid nad ka teadma selliseid asju nagu:

Determiners

Main clause 

subordinate clause

adverbial

fronted adverbial

conjunction

co-ordinating conjunction

possessive pronoun

progressive past tens

present perfect

noun phrase

prefix

contraction

Just sellised termini olidki ülesannetes kirjas ja and pidid teadma millega tegu. Ma ei suutnud oska osasid neist isegi mitte hääldada, veel vähem tean mida nad tähendavad :)

Ok, lõpetan nüüd, sest pean Gretale kooli järgi tormama...

MILLINE ON KOOL

Ritsik tegi oma lastega intervjuu teemal 'Milline on kool?'. Hästi huvitav (samas ka kurb) oli nii tema laste, kui ka paari teise lugeja laste, vastuseid lugeda. 

Ritsiku postitust lugedes tuli mul mõte ka Gretalt samu küsimusi küsida ja näha mida tema nendele küsimustele vastaks. Ma tegelikult teadsin juba alguses, et Greta vastused saavad olema ikka palju, palju positiivsemad. 
Ma olen igal juhul väga õnnelik, et Greta ei pea Eesti koolisüsteemis õppima, sest see mida nad siin koolides lastega teevad on ikka nii fantastiline, et ma jätkuvalt ahhetan ja ohhetan. 

Kui ma Greta vastused olin kätte saanud, siis tärkas mul mõte oma küsitlust laiendada ja veel paari koolilapse arvamust küsida.

Paar päeva hiljem tuli Gretale sõbranna külla ja mulle avanes hea võimalus temaga väikene intervjuu teha. Olgu eelnevalt öeldud, et Greta vastuseid ta ei teadnud, enne kui oli oma küsimustele ära vastanud.

Hiljem saatsin küsimused ka ühele mu sõbrannale, kes elab Inglismaa teises otsas ja kellel on kodus kaks last (Greta vanune poiss ja Gretast aasta vanem tüdruk). Mainin ka ära, et need lapsed on selle pere poolt 2,5 aastat tagasi lapsendatud ja nad on oma lühikese elu jooksul juba kolmes erinevas algkoolis käinud (algul kasuspere piirkonna koolis, peale lapsendamist elasid nad meie kandis ja käisid Gretaga ühes koolis ja eelmisel aasta lõpul kolisis pere Inglismaa teise otsa, et elada lähemal oma vanavanematele ja teistele sugulastele). Poiss oli algul üsna rahutu hingega ja tal oli käitumisega probleeme. 

Ma jagan seda infot siin vaid sellepärast, et teile näidata, et minu küsitlusest ei võtnud osa vaid eeskujulikulikud ja eesrindlikud lapsed, kuigi selle poisi puhul ei ole kohe kindlasti mitte tegu rumala või halva lapsega. Tegelikult ei kutsutagi siin koolides kedagi rumalateks või pahadeks lasteks, vaid kui keegi käitub või õpib halvasti, siis uuritakse kohe milles on probleem ja tegeletakse selle probleemiga nii palju ja nii põhjalikult, kui see koolile võimalik on. 

Selle kahe lapsega tegi intervjuu nende ema, kes vastused ülesse kirjutas ja mulle saatis.

Kuna kõik need 4 last on algkooli õpilased ja alla 11- aastased, siis mõtlesin 'mängu' võtta ka mõne vanema koolilapse. Kellegi, kes juba teise kooliastme koolis õpib. Kuna algkoolid on üsna erinevad teise keskastme koolidest, siis oleks paljudel kindlasti huvitav kuulda mida siinsed vanemad lapsed koolist arvavad. Helistasin taas ühtedele meie tuttavatele, kes meist nii umbes tunnise autosõidu kaugusel elavad ja kelle kaks last teiseastme koolis käivad. Nende kahe lapsega tegin ma intervjuu telefoni teel. Minu teada käivad nad erinevas koolis. 

Saatsin küsimused ka ühele teisele perele, kus samuti kaks vanemat last peres, aga kahjuks ei ole ma nende vastuseid veel kätte saanud. Ma ei taha väga pinda neile ka käia, sest kuna vanim laps on just kooli lõpetamas, siis on tal hetkel meeletult palju eksamiteks õppida ning aega seega vähe. Eks ma lisa siis nende vastused siia kunagi hiljem. 

EDIT: Kohe kui olin postituse ära postitanud sain ka vastused selle pere käest. Hakkan nüüd kohe neid vastuseid siia lisama :)

Ütlen etteruttavalt, et mind nende laste vastused eriti ei üllatanud. Ma tean, et siin riigis suuremale enamusele lastest meeldib koolis käia ja ma üldse ei imesta selle üle, sest nad tõesti õpivad ja teevad koolis nii fantastilisi ja huvitavaid asju. Ja kuigi see võib kõrvalt vaadatuna tunduda kui mänguna, siis tegelikult õppivad nad väga palju ja väga keerukaid asju (pean hetkel silmas just algkoolilapsi). 

Ma just eelmine nädal nägin Y4 (Eesti 2.klassi) matemaatika testi pabereid (neil on iga aasta mais üks suurem test) ja see on minu ja Pete arvates ikka 2.klassi lapse kohta meeletult raske. Eile sattusin Greta õpetajaga rääkima sel teemal ja ta ütles samuti, et riik on lati nii kõrgele tõstnud viimase kahe aasta jooksul, et praegused Eesti mõistes 2.klassi lapsed peavad teadma eelmiste aastate 4.klassi materjali. Ma teen kohe varsti sellest ka eraldi postituse ja näitan neid matemaatika ülesandeid mida 8-9 aastased lapsed siin maal lahendama peavad.

Öeldes seda, siis näiteks Greta ise ei ole kordagi kurtnud, et matemaatika tema jaoks raske on. Mina ju tegelikult ei teagi mida ta koolis õpib ja alles nüüd, kui need proovitesti paberid korraks koju tulid, nägin (ja see oli täiesti juhus et tulid, sest enne ma isegi ei teadnud, et nad mingit teste tegema hakkavad ja ei olekski pidanud teadma). 
Minu küsitlustest on ka näha, et minu arvates 'raske matemaatika' ei paista ka teistele lastele eriti raske või eemale tõukav olevat, kuigi kohe kindlasti on ka palju neid lapsi kellele matemaatika üldse ei meeldi ja kelle jaoks see aine väga raske on.

Aga hakkame siis pihta. 

Ma alustan kõigepealt ühe tabeliga, kust on näha meie ja Eesti koolisüsteemi vanuseline erinevus. Nii et kui Gretal oleks Eestis elades hetkel vaid kaheaastane koolikogemus, siis siin riigis on ta juba viiendat aastat koolis ning seega on tal (ja teistel temavanustel) juba väga hea ülevaade mida kool endast kujutab.  

Jaotasin küsitluse kahte gruppi. 
Esimese grupi lapsed käivad kõik algkoolis.

Greta       (9.aastane, Y4, Eesti 2.klass)
Sõbranna (9.aastane, Y4, Eesti 2.klass)
Tüdruk (10-aastane, Y5, Eesti 3.klass)
Poiss    (  9-aastane, Y4, Eesti 2.klass)


Iseloomusta kooli kolme sõnaga.
G: Imeline (amezing), lõbus, huvitav (lisas ruttu juurde hariv)
S:  Lõbus, sa õpid palju, natuke igav
T: Fantastiline, hot , heatahtlik/lahke (kind)
P: Huvitav, lõbus, tore

Mis on koolielus positiivset?
G: Õpid palju uusi ja huvitavaid asju, saad sõpru. Mõtles natuke veel ja ütles: Kõik asjad on positiivsed.
S: Saad sõpru näha, õpid igasuguseid asju.
T: Matemaatikatunnid, sõbrad, õpetajate 'rõõmustamine' hommikuti (cheering up my teachers in the morning)
P: Palju matemaatikat, natuke ajalugu, Bee Bot robotite kasutamine ICT-s (informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia, ehk siis arvutiõpetus ja need Bee Bot-id on sellised mesilase kujulised väikesed robotid mille abiga lapsed juba 5 aastaselt hakkavad koolis programmeerimist õppima. ), aju treening/soojendus enne registreerimist (tegemist arvatavasti mingi õpetusmeetodiga/tehnikaga mida õpetajad kasutavad päeva alguses, et häälestada lapsed õppimisele. Registreerimine toimub igas koolis päeva alguses ja see tähendab, et õpetaja kontrollib, kes on koolis ja kes puudub). Vahetunnid-paus õppimisest.

Mis on koolielus halvasti?
G: Ei midagi (nothing)
S: Ei midagi tegelikult (nothing really)
T: Mulle meeldivad tegelikult kõik asjad 
P: Ei midagi 

Mida sa direktorina teeksid, et koolis oleks parem elu?
G: Et kooli tohiks võtta ühe mänguasja kaasa, millega tohiks vahetunnis mängida. 
Mitte et see juhtuks, aga ma tooks loomad kooli. Loomadele tegelikult ei meeldiks vist koolikeskkonnas elada, aga ma ju ütlesin, et see nagunii ei juhtu, kuigi mulle meeldiks :)
S:  Koolireisid lõbustusparki. 
Lemmikloomapäev koolis (Bring the pet to school day) 
See vastus tektitas Gretas suurt elevust, sest tema oli ju samasuguse vastuse andnud :) Mõlemad tüdrukud olid äkki nii rõõmsad nagu nad oleks loterii peavõidu võitnud :)   
T: Segatud klassid läbi aastagruppide matemaatikas ja inglise keeles (emakeeles).
P: Söömine vanuse järjekorras ja rohkem õpetajaid söögisaali valvama/jälgima kes sööki maha kukutavad/pillavad.

Milline on hea õpetaja?
G: See, kes ei ole liiga range, aga samas siiski range. See, kes oskab hästi küsimusi lahti seletada kui vaja. See, kes lastest hoolib.
S: See, kes on lahke/heatahtlik ja kes ei saa kurjaks kui me midagi koolitöös või muidu valesti teeme. Lisas siis ruttu: ega õpetajad ei saagi tegelikult selliste asjade peale pahaseks.
T: See, kes on naljakas, range, lahke/heatahtlik.
P: Heatahtlik, arukas/mõistlik, mõnikord naljakas.

Mida kool sulle on peale teadmiste andnud?
G: Sõpru, armastust, good mind*, meeskonnatööd (team work).
S: Uusi sõpru, õpetanud kuidas käituda, kuidas kuulata ja keskenduda, iseseisvust.
T: Grupp sõpru, rühmatöö/meeskonnatöö, ideede jagamist.
P: Võimaluse olla koos teiste inimestega-õpetanud kuidas käituda gruppis, koostööd/meeskonnatööd.
'Three before me' - KOLM ENNE MIND - ise, raamat, sõber ja alles siis õpetaja. Järjekordne õpetusviis/õpetusmeetod kuidas õpetada lapsi ise küsimustele vastuseid leima või infot otsima ning alles siis, kui tõesti häda käes, õpetaja poole pöörduma.

*Palusin Gretal täpsemalt seletada mida ta selle 'good mind' all mõtleb. Sain aru et ta pidas silmas Mindfulness-i. Nimelt õpetatakse (või õpetati üks vahe, ma täpselt ei tea mida nad täpselt iga päev koolis teevad) neile koolis erinevaid meetodeid ja viise kuidas hoolitseda oma vaimse ja emotsionaalse tervise eest. Kuidas maandada stressi, ärevust, viha või agressiivsust, kuidas keskenduda, kuidas lõdvestuda jne. Leidsin kiiruga sellise lehe kust saate huvi korral rohkem infot.

Mida kool pole õpetanud, aga oleks võinud?
G: (Mõtles pikalt) Kuidas hoolitseda beebide ja loomade eest.
S: Erinevaid spordialasid.
*Ma märgin siinkohal ära, et koolikavas on neil tennis, netball, ragbi, jalgpall, kriket, ujumine, võimlemine, korvpall :)
T: Laskma meil õues vihma käes olla - vallatu olla.
P: Kuulama rohkem mu lugemist 
(kooli algusaastastel lugesid kõik lapsed vähemalt korra nädalas üks ühele õpetajale (või abiõpetajale või kellegile vabatahtlikule vanemale, kes käis/käib koolis lastega lugemas) oma kooliraamatut. 

Kas õppekavade maht on liiga suur?
G: Ei
S: Ei
T: Ei
P: Ei

Mida teed, kui kool saab läbi?
G: Lähen teise kooliastme kooli. Hiljem õpin loomaarstiks.
S: Lähen teise kooliastme kooli. Tahab õppida videomängude kodeerimist ja filmide tegemist.
T: Tahan õppida loomaarstiks, kes on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele.
P: Lähen ülikooli.

Noormees 1 (12-aastane, Y8, Eesti 6.klass)
Neiu 1(17-aastane, Y13, Viimast aastat koolis ehk siis nagu Eesti 12.klass)
Tegin nendega intervjuu telefoni teel.

Noormees 2 (13-aastane Y9, Eesti 7.klass)
Neiu 2 (17-aastane, kooli viimane klass)

Iseloomusta kooli kolme sõnaga.
Noormees: Lõbus, seltskondlik, mõnikord igav.
Neiu: Avatud mõtlemisega, arendav, elu muutev (open minded, developing, life changing)
Noormees: Pikk,väsitav, igav.
Neiu: Lõputu, hariv, väljakutseid esitav.


Mis on koolielus positiivset?
Noormees: Et sa saad hea hariduse, saad sõpru.
Neiu: Et sa õpid paljusid asju, arendad oma iseloomu, leiad uusi sõpru, avastad mis sind huvitab/mis su huvid on.
Noormees: Sõpradega kokkusaamine.
Neiu: Uute asjade õppimne ja uute inimestega kohtumine.

Mis on koolielus halvasti?
Noormees: Mitte kõik ei ole kenad (nice) inimesed.
Neiu: Alati ei ole korraldus nii hea kui olla võiks.
Noormees: Pinge, õpetajad karjuvad mõnikord
Neiu: Mõninkord võib olla väga igav ja võtta sult viimast.

Mida sa direktorina teeksid, et koolis oleks parem elu?
Noormees: Paneks rohkem koolitöötajaid 'mänguväljakule' valvama, kasutaksin koolirahasid paremini ja viisil mis toetaks rohkem õppimist.

Neiu: Oh God! (ta ei osanud selle küsimuse peale algul midagi kosta :) Suurendaks kooliraamatukogu pinda, et rohkem õpilasi saaks seal iseseisvalt õppida ning ostaks rohkem raamatuid.

Noormees: Viskaks koolist välja need õpilased kes õppida ei taha ja kes tundi segavad.
Neiu: Ei paneks õpilasi nii suure pinge alla.


Milline on hea õpetaja?
Noormees: See, kes on valmis lapsi aitama ning on heatahtlik nende õpilaste suhtes kes vastuseid ei tea. See, kes teeb tunni lõbusaks/huvitvaks. 
(Kui ma küsisin, et kas tema õpetajad on sellised, siis ta vastas, et suurem osa õpetajatest on OK, aga mitte 'brilliant') 

Neiu: See, kes on võimeline õpetama ühte asja läbi mitme erineva õpistiili nii, et sellest saaks kõik kasu. 
Neiu pidas silmas seda, et iga õpilane õpib omal viisil. Mõnele jõuab materjal paremini kohale läbi visuaalsete vahendite, teistele aga läbi auditiivsete või kinesteetiliste vahendite.

Noormees: Kes on õpilaste vastu lahke, kes oskab klassi kontrolli all hoida ilma karjumata,kes seletab asju selgelt ja ilma kurjaks saamata.
Neiu: Keegi, kes teeb õppimise toredaks ja muudab klassi kokkuhoidvaks/ühtseks.


Mida kool sulle on peale teadmiste andnud?
Noormees: Team work (rohkem ei osanud midagi nii ruttu öelda)
Neiu: Kuidas olla iseseisev ja organiseeritud, kuidas iseseisvalt infot otsida/leida.
Noormees: Sotsiaalseid oskuseid.
Neiu: Kommunikatsiooni oskuseid ja aja planeerimist.

Mida kool pole õpetanud, aga oleks võinud?
Noormees: Ei osanud midagi vastata
Neiu: Rohkem elulisi asju (more life skills)- finance 

Noormees: Elulisi asju, asju mida sa peaksid teadma kui täiskasvanud inimene.
Neiu: Teadmised kuidas ümberkäia rahaga, eluaseme ja elukalliduse võrdlemine keskmise palgaga. 
Kas õppekavade maht on liiga suur?
Noormees: Mõnikord satub nii, et korraga on palju asju vaja teha, näiteks kordamisperioodidel.

Neiu: Ma saan aru, et õpetajad peavad lühikese aja sisse palju materjali ära mahutama ja siis on tõesti maht väga suur. Samas ma eelistan pigem pikemaid koolitunde, kui ekstra kodutöid.
Noormees: Jah.
Neiu: JAH!

Mida teed, kui kool saab läbi?
Noormees: Sixth form college 
(teise kooliastme kooli kaks viimast klassi, mis ei kuulu enam kohustusliku koolisüsteemi alla, aga on Eesti mõistes nagu keskooli kaks viimast klassi). Peale seda võib-olla ülikooli (sõltub mis vanemad arvavad ja kas see rahaliselt talle võimalik oleks) või siis kolledžisse.

Neiu: Lähen kolledžisse 
(Ma tean, et tal oli algul plaan Itaaliasse ülikooli minna ja käis seal isegi intervjuul (ta ema on itaallanna ja neiu ise räägib ka üsna hästi itaalia keelt), aga see plaan jäi tal ära, sest Itaalia ülikool tahtis 3aasta õppemaksu ühe korraga kätte saada ja juhul kui ta oleks tahtnud peale aastast õppimist kooli pooleli jätta, siis ülikool ei oleks talle ettemakstud raha enam tagasi maksnud. Ka UK ülikooli jaoks ei jätku perel raha ning neiu ei taha elu nii suure võlaga alustada.)

Noormees: Õppida automehaanikuks.
Neiu: Lähen kolledžisse Music Business õppima.

Lisan siia ka natuke muud koolijuttu. Greta suveveerandi õppeprogrammi teemaks on hetkel 'The Tudor Times'. See tähendab seda, et nad õpivad kõike mis seotud kuninganna Elisabeth I, Mary I, King Henri VII ja VII-ga, Rooside Sõda, Thomas Cromwelli jne. Eelmisel nädalal veetsid nad terve koolipäeva Hampton Court lossis, mis on üks kahest säilinud King Henry VIII lossidest (teine loss on St James's Palace Londonis). 
Kuna see loss asub koolist vaid mingi 15 min auto/bussisõidu kaugusel, siis läks see visiit ühtlasi ka kirja kohaliku ajaloo õppimise tähe all. 
Lapsed lahkusid koolist kell 9 hommikul ja tulid tagasi kuskil kella 3 ajal, just enne kojuminekut. Kohapeal toimusid neil igasugu erinevad õpitoad ja vestlused ning lapsed pidid ise igal pool märkmeid tegema, sest nagu arvata võib, läheb neil hiljem koolis neid märkmeid kirjandi kirjutamisel vaja. Õpikuid neil ju koolis ei eksisteeri, kust maha kirjutada või tekste pähe tuupida. 

Ühel teisel päeval olid nad koolis teinud sellise asja (ma ei mäletagi enam kuidas seda eesti keeles kutsutakse, aga lapsepõlves sai sellega palju mängitud). No ega neil tegelikult ei olnudki suurt midagi teha, kui vaid üks paber kokku voltida ja siis sellega kas siis iseennast või sõpru vahetunnis testida, või hoopis näha kui paljudele küsimustele vanemad kodus oskavad vastata. 

Ühesõnaga selline lõbus faktide õppimise viis.

Järgmisel reedel on aga Greta klassi assamblee kuhu on ka vanemad kutsutud ja kus lapsed näitavad väikese show kaudu mida nad on sel veerandil koolis õppinud. Loomulikult on suur osa sellest show-st siis ka Tudoritele pühendatud. Greta juba teataski mulle, et tema osaks on olla kuninganna Elizabeth ja üks King Henry VIII naistest (ta veel ei teadnud milline). 
Kuigi tegu on väikest viisi show-ga, siis sellise show puhul ei ole kunagi tähtis kujundus, vaid ikka sisu, ehk siis keegi ei pea tegema või muretsema mingeid suurejoonelisi kostüüme või muid värke, ega kulutama millegi peale ekstra raha. 

Eile õhtul sõitsime autoga Greta koolikontserdilt koju ja Greta avaldas soovi kuulata 'Greensleevs' laulu. Ma siis veel ei teadnud, aga nüüd tean, et tegu ühe väga kuulsa Inglise rahvalauluga. Nimelt on levinud uskumus, et King Henry VIII kirjutatud selle laulu oma armsamale, Anne Boleyn-ile. Tegelikult ta vaevalt selle laulu autor oli, aga võite ette kujutada, et kui King Henry ütleb, et tema on selle laulu autor, siis arusaadavalt ta seda ka on :D.
Mulle see lugu väga meeldib.
      
Igaljuhul tuli välja, et Greta õppis seda laulu koolis muusikatunnis ja tänu temale tean nüüd ka mina nii seda kuulsat laulu, kui ka ühte huvitavat bändi nimega 'The King's Singers'. Kui ma selle bändi nime autos Spotify-sse toksisin, siis minu suureks üllatuseks tuli ühe nende albumi esimeseks lauluks Cyrillus Kreek 'Õnnis on inimene'. Hakkasime seda laulu siis kohe õhinaga kuulama, aga kuigi mehed laulsid eesti keeles, siis ainuke sõna millest me aru saime oli 'Halleluuja' :D. Laulu saate kuulata siit.

Tegelikult tahtsin ma siin ka veel kirjutada Greta eilsest suurest kontserdist, kuhu kooliga mindi (mis toimus ühe teise linna suures kontserdimajas ja millest võtsid osa ka meie maakonna teiste koolide Y4 lapsed), aga jätan selle siiski eraldi postituse jaoks. Lühidalt ütlen, et tegu igaaastase üritusega millest võtavad 100-d koolid osa ja mis on seotud õppeprogrammiga. Nimelt oli eilse kontserdi teemaks 'Viikingid' ja see kuidas lapsed laulsid ja milliseid laule ning üldse kogu see sündmus oli lihtsalt VÕRRATU!!!...aga sellest juba mõnes mu järgmises postituses.

Lõpetuseks jagan veel ühte videot mille on teinud Greta kooli Y6 lapsed (algkooli viimane klass ehk siis 10-11 aastased). See video on tehtud koostöös LitFilmFest üritusega millest võtavad  tuhanded koolilapsed osa ja mis kujutab endast emakeeletundi, mille käigus lapsed õpivad emakeelele lisaks ka loovust, globaalseid probleeme, digitaalsete oskuste arendamist, näitlemist, avaliku kõne pidamist ja meeskonnatööd. Ühesõnaga lapsed teevad ise ühe lühifilmi mingil globaalsel teemal. Nad ise kirjutavad, toimetavad, esinevad ja filmivad kogu materjali ja jagavad siis oma tulemust kogu ülejäänud avaliku publikuga. LitFilmFest zürii valib iga kuu välja võitjad kelle auhinnaks on Youtube Kids filming day nende koolis, või siis nende filmi näitamine Londoni ühes suurimas ja kuulsamas kinos IMAX (või mõlemad auhinnad). Greta kooli lapsed võitsid oma filmiga samuti auhinna ja sõidavadki nüüd juunis Londoni IMAX kinno oma (ja ka teiste koolide) filmi suurelt ekraanilt vaatama. 

Rohkem infot siit ja panen siia ka ühe tutvustava video
    

Kuna meil Inglismaal on hetkel väga päevakajaline teema plastmassi ületarbimine, siis nii Greta kool üldse, kui ka Greta aastagrupi eelmise veerandi õppeprogramm oli täielikult pühendatud keskkonna teemale ning plastmassi vähendamisele meie igapäevaelus. Nad tegid koolis järjekordselt nii super huvitavid asju, aga sellest taas juba mõnes mu järgmises kooliteemalises postituses. 

Greta kooli LitFilmFest-i video aga näeb välja selline, lahendus kahele probleemile ühe hoobiga :)

        

EDIT kuuaega hiljem. Greta kooli Y6 laste külastus IMAX-i kinno oma filmi suurelt ekraanilt vaatama.