LASTEAIA JÕULUPIDU

Gretal oli eile lasteaias jõulupidu. Kohale oli tulnud enamus lapsi ja mõned lapsevanemad. Kuna paljude lateaias käivate laste vanemad käivad tööl, siis on täiesti arusaadav et igal vanemal ei olnud võimalik töölt ära tulla, et peost osavõtta. Pete töötas hommikupooliku kodus, siis tuli peole ja pärast läks tööle. Seega sai ilusti peost osavõtta ja oli väga rahul et tal oli võimalus lasteaeda taaskord lähemalt näha ja veenduda, et see suur summa mida ta iga kuu maksab on seda igati väärt.
Mina kasutasin juhust ja tegin mõned pildid Montessori materjalisdest ja muidu peost.

Kunsti kuivatamise rest

Greta lasteaias käib kokku 26 last. Korraga kohal kunagi nii palju lapsi ei ole, kuna enamus lapsi käivad lasteaias kas ainult 3 hommikupoolikut või kaks pikka päeva või siis näiteks 3 õhtupoolikut, seega kohal olid ka lapsed keda mina enne ei olnud kordagi näinud. Ma nüüd ei ole kindel, kas see on tõsi, aga seda stendi vaadates võib järeldada et 26 lapsest on 5 last kes on kakskeelsed. Üks poiss on Bulgaariast. Tema emaga olen ma paar korda pikemalt ka vestelnud ja tegu on väga meeldiva naisega. Ta vanem tütar käis ka samas lasteaias ja ema on lasteaiaga väga rahul. Üks väike poiss on Rumeeniast ja siis veel kaks last kuskilt mujalt mis maad ma ei suuda sellest kirjutisest välja lugeda. Võib-olla et rühmas on veel lapsi kelle üks või mõlemad vanemad on algpäraselt kuskilt mujalt, aga lapsega räägitakse kodus vaid inglise keelt. Ma tean vähemalt ühte sellist väikest tüdrukut.

See puidust silindrikeste puupakk on minu lemmik Montessori õppevahend. Ma kohe tunnen kuidas ma sellega mängida tahaks kui ma seda seal näen ja ma hea meelega ostaksin sellise ka meile koju kui see vaid nii hirmus kallis ei oleks.

Montessori materjalid on riiulitesse ära jagatud vastavalt kategooriale. Üks riiulite kompleks on näiteks täis materjali mis arendab matemaatilisi teadmisi, teine tunnetamist, kolmas lugemist ja kirjutamist ning elulisi oskusi.

Peol lauldi ja tantsiti natuke. Tuli jõuluvana ja jagas kingitusi. Siis söödi ja mängiti paar mängu. Ei midagi erilist, aga lastele väga meeldis (ja meile ka).

Iga laps sai jõuluvanaga eraldi suhelda. Jõuluvana kutsus lapse nimepidi enda juurde ja sel ajal kui laps ühest toa nurgast teise reipalt kõndis plaksutasid kõik vanemad ja kasvatajad ning tegid seda ka siis, kui laps oli kingi kätte saanud ja tagasi omale kohale marssis. No meil Petega oli täiesti selline tunne, et tegu on ülikooli lõpupeoga ja vägisi kiskus silma märjaks (vähemalt mul). Õnneks kui Greta kord tuli kätte, siis oli see plaksutamise tuhin kõigil juba üle läinud, sest muidu ma vist oleks küll suurest emotsioonihoost nutma puhkenud.

Me algul kahtlesime kas Greta üldse julgeb jõuluvanale nii lähedale minna ja seda veel üksi, kuna igal pool kus me käinud oleme on tal sellega alati probleemi olnud, aga no lasteaia ja sõprade mõju oli ikka nii suur, et laps marssis väga enesekindlalt kohe mehe ette ja vastas ta küsimustele ilma silma pilgutamata.

Ma tõesti ei kujuta ette mida näiteks Greta kogu sellest jõuluvana asjast mõtleb. Ta usub 100% sellesse jõuluvanasse kes tal eelmine aasta Eestis käis ja ma arvan et ta usub just et see sama jõuluvana talle seekord soovitud kingid toob, aga mida ta arvab jõuluvanast, kellel on habe nii nähtavalt kummiga ümber pea, ma ei tea. Ma ei taha küsima ka hakata, kuna siis ma võib-olla pööran tähelepanu millegile mida Greta võib-olla ise ei oskagi märgata ja siis rikun sellega ta 'muinasjutu' veel ära. Me lihtsalt peame Petega hästi ettevaatlikud olema, et me ise mingit seletust ilma Greta küsimata ei hakkaks andma, vaid ootaks ikka ära, kui ta ise meie juurde küsimustega tuleks.

Greta koos ühe toreda kasvatajaga

Ma ei teagi täpselt mis lauaga siin pildil tegu on. Ma tean et kui nad hommikul rühma lähevad, siis nad peavad nimede seast oma nime ülesse otsima ja selle karpi panema, aga miks seda ka siin tehakse, ma ei ole kindel. Kui ma Greta käest küsisin, siis ta ütles, et süüa saada. No ma ei tea, kuna seina peal, laua kohal, oli ka mingi tabel käte pesu kohta siis ma arvan et ehk peab iga laps oma nime siis korvikesse panema, kui ta on käed ära pesnud ja on valmis sööma. Mul loomulikult ei tulnud pähe seda kasvatajate käest küsida, aga noh võib-olla järgmine kord.

Greta sahtel kus ta oma kunstitöid ja muid talle kuuluvaid asju hoiab (näiteks pani ta oma jõuluvanalt saadud raamatu sinna kuni peo lõpuni eest ära)

Kui kingid olid kätte saadud ja jõuluvana lahkunud, siis hakkasid lapsed sööma. Ma tegin peole kaasa ka kandiku täie lumememmekesi mis loomulikult suureks hitiks kujunes nii laste kui ka täiskasvanute seas. Ma ei tea, võib-olla sellepärast, et siin Inglismaal on need jõulud nii kommertsed (vist on selline sõna olemas) siis mul on alati väga tugev tung selle suure kaubandusliku möllu seas ka midagi ise luua ja valmistada. Mulle valmistab suurt stressi see kogus kingitusi mis siin riigis jõulude ajal ostetakse ja kingitakse kõigile jne jne jne. Ja mitte et ma ei tahaks kinke inimestele teha, aga nii raske on panna piiri kus on see algus ja lõpp kellele teha ja kellele mitte kuna paljud on kellele lihtsalt ei saa tegemata jätta (näiteks kas või lapsed kuigi ka need lapsed saavad juba ilma meie kingitagi mingi 30 või rohkemgi kingitust). Ja nii ongi jälle et saadame üle 60 kaardi ja ostame pea sama palju kingitusi. (Mulle nii meeldiks iga aasta spondaalselt suvalistele inimestele kingitusi osta. Et lähen poodi ja äkki jääb midagi silma ja ma mõtlen et wow see oleks ideaalne just sellele inimesele, ilma et peaks mõtlema et kas me temaga üldse oleme kokkuleppinud et kas teeme kinke või ei. Ma õnneks siiski paar asja iga aasta just nii ostangi aga tore oleks kui kõik kingid saaks nii tehtud).
Mu hing oleks täiesti haavatud ja haige kui ma selle suure koguse sees siis midagi ise (või Gretaga) ei saaks teha kuigi see tegemine võtab topelt energiat ja tihti ka rohkem raha, aga vähemalt annab minu arvates sellesse konveierilt tulnud jõulule natuke särtsu juurde....vähemalt mina arvan ja tunnen nii, aga eks igal ühel on oma kogemus ja arvamus asjast. 
Ja nii ma otsustasingi oma uneajast ohverdada paar tundi, et Gretale lasteaeda memmekesi teha, et nii minule, Gretale, kui ka teistele lastele rõõmu valmistada.

Kohe kui Greta nägi et laud on kaetud ei jõudnud ta ära oodata millal sööma lubatakse minna. Tema suurim armastus (peale meid, ma loodan) on SÖÖMINE.

Selline oli siis pidu. Järgmine nädal toimub kontsert. Ootan seda suure huviga.

THE BIG FEAST

Meil on Jõulud alanud ja esimene jõulupidu ka kodus peetud. Isegi kuuse tõime eile tuppa ja ehtisime selle suure sündmuse nimel ära. 
Külalisteks taas meie kallis sõbrad. Me küll verivorsti ja hapukapsast ei pakkunud, kuigi 10-ne inimese hulgas oli vaid 2 inglise  keelt emakeelena kõnelejat ja ülejäänud kas puhtal või siis poolikult eestlased.

Peol söödi, mängiti, legotati, legotati ja veel kord legotati, mängiti klaverit ja lauldi, kokandati ja aeti teisi pannidega taga

Vahepeal puhati

Naerdi

mängiti

Peo kõige noorem külaline oli nii umbes –8 kuune

Kallistati

ja kallistati

ja veel kord kallistati

ja siis veel kalli kalli kallistati

Nagu te näha võite, siis oli meil väga lõbus ja lärmi palju. Ainult üks uks suudeti hingedelt alla tõmmata nii et pidu võib igati korda läinuks tunnistada :)

Oliveril ja Gretal õnnestus isegi üks duett laulda (Jingle Bells)

Kas sooviksid laulda minuga

Ok, sina alusta ma vaatan

No OK ma laulan siis ka natuke

ja natuke rohkem

Appi ma ei saa enam pidama

Uskumatu kuidas küll aeg lendab. Alles need kaks olid sellised totud ja siis juba nats suuremad totud  ja nüüd juba täitsa totu-lotud.

OLEME ELUS

Blogida oleks paludest asjadest aga aega lihtsalt ei ole. Praeguseks vaid pildike jõulukaunistusest Pete tööl.

PAAR VAATEAKEND

Natuke jõulu kaunistust

Nagu päris eks ole kuigi tegemist juveeli poe akna kaunistusega.

Siin pole küll jõuludega palju midagi tegemist aga Gretale meeldib selle poe aknaid alati imetleda. Süüa ta kahjuks (või õnneks) sealt midagi ei saa.

VIDEO UPDATE

Üle eelmise postituse video on asendatud teisega mis peaks ka väljaspool Inglismaad mängima.
Tänud Raine :)