Sunday, 24 September 2017

UUS KOOLIAASTA JA KASVAVA MÕTTEVIISI (edenemismõtteviisi) MEETOD

Uus kooliaasta on täies hoos ja esimene koolivaheaeg juba vaid 4 nädala kaugusel. Küll see aeg ikka lendab kiiresti.

Greta on nüüd Year4 ehk siis Eesti mõistes teises klassis. Eelmisel nädala toimus Year4 lastevanematele mõeldud väike koosolek kus siis kõigile räägiti mida sellelt õppeaastalt oodata. Sellised koosolekud toimuvad iga aastagrupi vanemate jaoks igal septembril.

Kõigepealt rääkisid õpetajad meile selle kooliaasta õppeprogrammist. 
Sügistrimestri teemaks on 'Roomlased' ja juba järgmise esmaspäeval toimub neil koolis Rooma teemaline Workshop. 
Kevadtrimestri teemaks on 'Vulkaanid' ja
Suvetrimestri teemaks 'Tuudorid'.

Meile öeldi, et kuigi riiklik õppekava ei nõua enam Y4 lastele Tuudorite õpetamist, siis kool on siiski otsustanud selle ajastu oma õppeprogrammi sisse jätta ja teeb seda kohaliku ajalooõppe sildi all. Nimelt kuna meie piirkonnas asub kuulus King Henry VIII üks lossidest, Hampton Court, siis õpetajad mitte ainult ei õpeta seda ajastut, vaid kool korraldab järgmise aasta mais sinna lossi ka eraldi ekskursiooni kõigile Y4 lastele.

Asi aga mille üle kõik Y4 lapsed juba nüüd väga elevil on, on nende eesolev esimene mitmepäevane koolireis. Nimelt on see juba koolis traditsiooniks saanud, et igal kevadel sõidavad Y4 lapsed 5 päevaks ühte farmi kus nad siis hoolitsevad igapäevaselt farmiloomade eest, külastavad ajaloolisi kohti, teevad pikki jalutuskäike ning elavad (vist vähemalt) ühe päeva nii nagu seda tegid inimesed vanal ajal (käivad sel päeval ka vastavalt riides)

Mul väga täpset infot selle sõidu kohta veel ei ole, aga lastevanematele korraldatakse juba oktoobri alguses koosolek kus meile siis täpselt räägitakse mida see reis endast kujutab ja mida lapsed selle 5 päeva jooksul seal farmis tegema hakkavad.
Greta on igaljuhul VÄGA elevil ja ei jõua seda reisi ära oodata. Ta ei ole kunagi nii pikalt 'üksi' kodust ära olnud, aga temale ei paista see üldse muret tegevat...vähemalt praegu küll mitte :)

Eks ma kirjuta sellest reisist täpsemalt kord kui mul rohkem infot on.

Ülejäänud jutt oli üldine jutt. Räägiti laste iseseisvusest, kodutöödest, hindamisest, käitumisest jne. Ei midagi uut mida me juba eelmistel aastatel kuulnud ei oleks. 

Rõhutati taas et algkool ei ole võidujooks. Lapsed arenevad eri kiirusega ja et vanematel ei ole vaja ega tasu oma last 'naabri' lastega võrrelda. Nad on kordvalt oma kogemuste pealt näinud, et need kes algul kiirelt edasi liiguvad neil jääb kiirus mingil ajal aeglasemaks ja neil kel alguses mõni asi rohkem aega võtab, arenevad ühel hetkel mühinal edasi.

Kõige tähtsam on pigem see, et kõik lapsed naudiks elu, oleks rõõmsad, omaks palju erinevaid kogemusi, oleks sotsiaalsed, head suhtlejad, töökad ning et neil jätkuks püsivust ning vastupidavust. Õppimine on loomulikult ka tähtis, aga just kõik need eelnevalt nimetatud omadused kokku on vundamendiks headele õpitulemustele ja õpihimule ning just sellepärast keskendutakse algkoolis eelkõige just nendele omadustele ja mitte tehtud või tegemata kodutöödele või pingeridadele. 

Ei ole vaja last piitsutama hakata kui ta ei loe veel nii hästi kui naabri laps või on matemaatikas madalamal astmel. 

Kui lapsele ei meeldi lugeda, siis ei ole mõtet teda lugema sundida, sest selline sundimine ei tee temast paremat lugejat, ega õpeta teda lugemist armastama. Pigem tuleks leida selline raamat või ajakiri mida talle meeldib lugeda ja äratada tema lugemishuvi läbi selle. Valime ju isegi raamatuid oma huvide ja maitse järgi mitte ei loe seda raamatut mis meile esimesena kätte satub või keegi lugema sunnib. Seega kui laps ütleb, et talle ei meeldi lugeda, siis tähendab see seda, et ta ei ole veel leidnud seda õiget raamatut mida talle lugeda meeldiks. 

Kõik Inglismaa algkoolide õpetajad peavad kasutama oma töös Growth Mindset-i metoodikat. Lapsed pidevalt üllatavad meid oma saavutuste ja sellega milleks nad tegelikult võimelised on. Lapsed, kes ise usuvad ja keda on tembeldatud mingil alal nõrgaks või saamatuks, lepivadki sellega ning sellise fikseeritud mõtteviisi tagajärjel ei ole võimelised kõrgemale pürgima ning paremaid tulemusi saavutama. Sama kehtib ka nende kohta keda pidevalt kiidetakse tublideks ja andekateks.

Need lapsed aga keda kiidetakse nende pingutuste, töökuse, pealehakkamise ja kannatlikuse eest on võimelised palju rohkemaks kui arvata võib ning nende puhul on näha pidevat arengut ja kõrgemale pürgimist ning mis peamine -õpihimu!

Ehk kui laps tuleb sinu juurde oma joonistusega-meisterdusega (näiteks), siis ära kiida tema andekust või ilusat pilti, vaid tema 'tööd-püüet' (effort) mis sellise pildi valmis saamiseks lapsel vaja läks. Uuri kust ta sai sellise idee või mõtte või oskuse üldse sellist asja joonistama hakata ja kiida teda siis selle idee elluviimise eest. Või ütle, et see võttis sul vist palju aega ja kannatust nii suur (nii paljude detailidega, nii värviline jne) pilt valmis joonistada ning kiida teda ta kannatlikuse ja keskendumisvõime eest. Kiida pigem protsessi ennast ja mitte vaid tulemust.

Kui laps ütles, et ta ei oska midagi teha või ta ei saa millegaga hakkama, siis ütle talle et 'VEEL, sa ei oska seda VEEL!!'
Ära lase tal uskuda et ta ei ole millegiks võimeline (ja ära usu seda ka ise :). Ära lase tal alla anda. Õpeta talle, et tehes tööd ja pingutades on ta kõigiks võimeline. Kiida ta pingutust ja tahet ülesande kallal pusida, mitte ta õigeid vastuseid ja häid hindeid.

See on tegelikult nii väike ja lihtne muutus mida teha, aga sellel muutusel on võimsad positiivsed tagajärjed. Sa pead lihtsalt oma kiitused ümber programmeerima :)

Kui ma sellest Growth Mindset-ist esimest korda kuulsin, siis mulle hakkas see KOHE meeldima, sest see on lihtsalt nii loogiline. Ainuke asi mida see meetod nõuab on meeles pidada last ta pingutuste eest kiita, mitte teda pidevalt kas tubliks või targaks või lolliks tembeldama. 

Need kes mu koolipostitusi on varem lugenud teavad, et Greta koolis lastakse lastel tihti ise endale ülesandeid erinevate raskusastmete seast valida (peamiselt matemaatika tundides ja nüüd ka õigekirja harjutavate sõnade gruppidega). Nii mõnigi lugeja on küsinud, et kas siis ei juhtu nii, et lapsed automaatselt lihtsamat teed lähevad ja kergemate ülesannete valikuga viilima hakkavad. Vot aga kogu point ongi selles, et kui kasutada 'growth mindset' meetodit õpetamisel, siis lastel on pigem nii suur tahe ennast proovile panna ja kõrgemale pürgida, et see, et keegi liiga kergete ülesannetega viilima hakkab, on pea olematu (keegi kidlasti, aga see tuleks siis ka kiiresti ilmsiks). Pigem kui üldse kuskil probleem on, siis selles, et mõned lapsed üle oma võimete olevaid üelsandeid lahendada tahavad :)


Kuigi ka koolijuhtkond tunnistas, et neil oli algul sama hirm, kui neile seda meetodit tutvustati, siis kogemused näitasid üsna ruttu et sel kartusel ei olnud alust. Just nii nagu ka meetodi algataja Carol Dweck seda väitis. 
Ma ei tea mitu aastat seda meetodit Greta koolis on juba kasutatud, aga meile hakati sellest vist üleelmisel aastal esimest korda rääkima. Osades koolides on seda meetodit aga juba mõnda aega kasutatud.

Inglise keele oskajatele siit üks videoklipp kus Calol Dweck lühidalt Growth Mindset konspekti tutvustab. 
Mõtteviis mis ka meile, täiskasvanutele, mitmes eluvaldkonnas kasutoov oleks :)
            
Mul on ka Carol Dweck-i raamat täitsa olemas, aga kuna mul pole olnud veel aega sellega lähemalt tutvuda, siis ma praegu siin sellest kirjutama ei hakka. Raamat ise näeb aga välja selline


Edit: Üks lugeja just andis teada, et see raamat on ka eesti keelde tõlgitud. 
Pilt apollo.ee lehelt
Ma ei tea kas see on lubatud, aga ma kopeerin siia apollo.ee lehel oleva raamatututvustuse teksti. Ma ise ei oskaks seda juttu nii hästi ja tabavalt eesti keelde tõlkida kui seda seal tehtud on. 
Maailmakuulus Stanfordi ülikooli psühholoog Carol S. Dweck on uurinud aastakümneid, mis on see, mis eristab edukaid ja õnnelikke inimesi mitte nii edukatest, ning on teinud läbimurdelise avastuse: mõtteviisil on tohutu jõud. Võimed ja andekus on edu saavutamisel mõistagi olulised. Dweck aga selgitab, miks on oluline seegi, kas liigume oma eesmärkide poole kinnistunud või edenemismõtteviisiga. Ta teeb selgeks, miks laste intelligentsuse ja võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib edu saavutamist hoopis takistada. Õige mõtteviis võimaldab meil lapsi motiveerida ja aidata neil koolis paremini edasi jõuda, ühtlasi saavutada omaenda isiklikke ja tööalaseid eesmärke. Dweck näitab, kuidas  üks lihtne idee inimaju kohta võib tekitada tohutu huvi õppimise vastu ja elastsuse, millel põhinevad iga eluvaldkonna suured saavutused. Carol S. Dwecki peetakse maailma üheks juhtivamaks teadlaseks isiksuse, sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia alal. Ta on töötanud psühholoogiaprofessorina nii Columbia kui ka Harvardi ülikoolis ja peab seda ametit praegu Stanfordi ülikoolis. Lisaks on ta Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige. Dwecki tööst on andnud ülevaate sellised väljaanded nagu The New Yorker, Time, The New York Times ja The Washington Post ning teda on usutletud mitmes telesaates. Tema murrangulisest raamatust „Mõtteviis“ on pärast esmailmumist 2006. aastal ilmunud arvukaid kordustrükke ja siiani on tegu ühe enim müüdud psühholoogiaraamatuga.


Kuigi mul oli algselt plaan selles postituses ka Greta selle trimestri õppeprogrammist kirjutada (sest see on minu arvates nii huvitav jälle) ja ka natuke koolide finatsilisest poolest, siis jätan need jutud siiski järgmise postituse jaoks. Muidu venib taas üks postitus liiga pikaks ja postitamine võtab mitu päeva aega.

EDIT: Leidsin sellise Eesti Ted Talki Grete Arro poolt. Siin kirjeldatakse koolisüteemi mis Inglismaal juba kasutusel on
        

14 comments:

  1. Aitäh, nii huvitav lugemine (Y)

    ReplyDelete
    Replies
    1. :)
      Youtube-s on palju infot Growth Mindset kohta. Kui teema huvitab, siis vaata ka
      Carol Dweck: The Effect of Praise on Mindsets
      videot. Ma siia linki ei hakka lisama, aga kui sa selle lause youtube otsingusse paned, siis peaksid selle video leidma :)

      Delete
    2. Väga hea, tänud! Ma kuulsin tegelikult temast hiljuti ülikoolis ka, kui motivatsiooniteooria loengutes käisin. Eks sellel samal põhjusel ka osades Eesti koolides kujundavat hindamist kasutatakse (a la "sa suudad paremini") mis samuti väga vastakaid mõtteid tekitab.
      Kiitmise kohta kirjutasin ma ükskord ka mõned mõtted, panen lingi:
      https://iivia.blogspot.com.ee/2017/02/kiita-voi-mitte-kiita.html

      Delete
    3. Ma mäletan seda su kiitmist postitust väga hästi. Ma loen kõiki su postitusi ;)

      Ma ei ole kindel kas Eesti koolide kujundav hindamine on päris sama mis meil siin. Õpetusstiil on ju teine. Samas arusaadav, et see vastakaid mõtteid tekitab, sest see siiski üsna suur muutus.

      Kas sa seda artiklit oled juba lugenud? Minu arvates väga hea näide hinnete peale õppimisest ja kujundavast hindamisest.
      http://www.nooredkooli.ee/paevik/hinnete-nimel/

      Delete
    4. Tänud lingi eest, loen täna läbi :))

      Delete
    5. Ja veel üks link. Just täna sattusin vaatama.
      Minu poolne kommentaar oleks, et siinsetes koolides õpetatakse küll lastele juba väga varakult (võib olla mitte kohe 4 aastaselt, aga 5-selt küll juba) kasutama õppimise juures erinevaid strageediaid. Õpetajatele on teada, et lapsed õpivad erinevalt ja seega kasutavad erineaid meetodeid nii, et info kõigini jõuaks. Matemaatikas tuleb see eriti ilmsiks ja meile, vanematele, on õhel matemaatika teemalisel õhtul osasid neid strageediaid ka tutvustatud. Ma Greta pealt näen kuidas ta erinevaid strageediaid matemaatika ülesannete juures kasutab. Mõned meetodid on veel eriti toredad. Ma näiteks ise ei oskagi teda eriti 'õpetada', sest nad teevad koolis neid asju nii teistmoodi kui minule on kunagi õpetatud :)

      Nii et jah, lapsed ise erinevate meetodite peale ei tule, mis neid õppimise juures, või tavaelus, aitaks aga õpetajad peaksid neid õpilastele juba varakult tutvustama-õpetama hakkama.
      Ehk siis ka see klip on seotud nii Growth mindset kui ka kujundava hindamise teemaga. Lihtsalt hinnetele õppimine on ikka midagi muud ja ei anna täieliku pilti laste teadmistest.
      http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/50985c51-aa51-4bc6-bb6a-80b807579ca9/raagime-oppima-oppimisest

      Delete
  2. Lugesin poole peale, kus jutt effort vs result. Minu ilukirja 6petaja, ytles, et mitte kedagi ei huvita, kui kaua sul millegi tegemisega aega l2ks jne, vaid ainult tulemus. Loomulikult p00ratakse ka hea tulemuse puhul t2helepanu pyyetele, kui on n2ha kui keerulise v6i aegav6tva protsessiga tegemist, kuid see on mitme otsaga asi, paljudel juhtudel ka parimast "effortist" ei piisa. See on kyll hea meetod, et lapsi lapsena r66msate ja 6nnelikena hoida, aga kas see ka neid elus, kus nad peavad t00kohtadele konkureerima reaalselt aitab .... aga eesti keelski ju 0eldake, et harjutamine teeb meistriks ja püsivus viib sihile. Inimesed on erinevad, n2en seda oma 4 lapse pealt, motivatsioonid ja liikuma panevad tegurid on t2iesti erinevad. YET osaga olen t2iesti n6us. See mitmepaevane farmikylastus on v2ga tore. Meil midagi sellist pole, vaid ainult Y6 reis. Vaatasin videot ka, "works especially with struggling students". See on see koht, kus edukad 6pilased kysivad, miks meile nii palju aega ei pyhendata jne. Said ysna hyplevad m6tted kirja.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle jäi jah natuke segaseks mis sulle selle meetodi (või postituse juures) vastakaid tundeid tekitas?

      Loomulikult motiveerib erinevaid lapsi erinevad tegurid, aga kuidas growth mindset kedagi tagasi hoiab või pidurdab, või ühelt õpilaselt teise ees aega ära võtab? Growth mindset-i mõte ju ei olegi see, et selle abiga KÕIK lapsed pürgivad ühe ja sama tulemuseni, vaid et kõigil on selle meetodi abiga võimalus pürgida kõrgemale kui algselt arvati või usuti ning et see meetod kasvatab lastes positiivset suhtumist õppimisse. Olgu siis nendeks struggling students või mitte struggling.
      Kas sa vaatasid ka seda videot mida ma eelmise kommentaari juures soovitasin? Sealt on näha millist kasu sellest meetodist just need tublid ja andekad lapsed saavad.

      Tänapäeva ühiskond on nii palju muutunud, et töökoha leidmiseks jääb ainuüksi headest 'hinnetest' tänapäeval väheks. Loomulikult ei piisa paljudel ka kõige paremast effordist, et saada arstiks või teadlaseks, või inseneeriks, aga minu arvates tuleb enesekindlus, hea suhtlusoskus, erinevad kogemused, positiivne ellusuhtumine ning õpihimu KÕIGILE kasuks. See ei tähenda ju seda, et algkooli lastelt on ära võetud kõik negatiivsed kogemused, rasked situatsioonid või madalamad nõuded. Mind pigem just üllatab kui keerulisi asju nad koolis õpivad, aga samas millise kerguse ja heameelega (ja see ei ole vaid minu tähelepanek Gretat jälgides, vaid suur enamus lapsi ju käib siin hea meelega koolis).

      Elus on ju juba niigi palju stressi, miks on vaja siis algkooli lapsi veel koolistressiga üle valada ja numbreid-pingeridu taga ajama panna ning nii mõnigi laps seda tehes juba varakult hukatusse saata. Keskastmekoolis muutub asi ju nagunii rangemaks.

      Aga seda muidugi, et ideaalist on asi kaugel :) Alati on ühe rahulolu teise rahulolematus ja vastupidi. Minule isiklikult selline suhtumine väga meeldib.

      Delete
    2. See on põnev teema jah, pingutus vs tulemus. Kui ei tunnustata pingutust, siis kaob kiiremini enesekindlus ja soov rohkem pingutada. See on teadlaste poolt tõestatud fakt :D
      SAMAS, kui inimene soovib saada tippsportlaseks (kelleks kujunemine algab tegelikult siiski juba maast madalast ehk algkooli ajal), tuleks siiski soovida võita. Teine koht - see on mitte midagi...
      See on väga habras piir, see utsitamise piir. Vahel elavad lapsevanemad oma laste kaudu läbi iseenda saavutamata unistusi ja siis pragavad lapsega, kui too ei võida. See on lihtsalt õudne. Teisest küljest on meie tänapäeva ühiskonnas hakanud nääbuma selline eluterve võistlemine. Isegi kehalise tundides arvatakse, et tore kui lapsed lihtsalt natuke jooksevad. Tegelikult tuleb osata nii võita kui kaotada, võistlemist ja edetabeleid jms ei tohiks niiväga karta ka. Nii et jah, mõttekoht!

      Delete
    3. Eksamid ja edetabelid tulevad korralikult mängu teiseastmekoolis, ehk siis 11+ aastaselt.
      Võisteldakse aga ka juba algkoolis, aga mitte nii 'veriselt' :) Enamus koolides on ju see 'majade' süsteem kus omavahel võisteldakse ja millest kõik koolilapsed osa võtavad. Spordipäevadel käib oma maja eest võistlemine kõige intensiivsemalt ja siis saab võitja maja ka karika. Alates Y3 (ehk siis Eesti mõistes 1 klassist) toimuvad spordipäeval ka sprindi ja pikamajooksud juba esikohale. Ainult alla 7 aastased jooksevad lihtsalt oma majale punkte saades.
      Swimming gala ajal ujutakse ka esikohale, ehk siis iga vanusegrupi seast saab vaid see kõige kiirem ujuja esikoha :)

      Kehalise tundides õnneks ei võistelda (minu teada). Nende tundide eesmärk on lapsed liikuma saada ja neile tutvustada erinevaid spordialasid ning tervisliku elustiili. Kehalise tundidele lisaks on aga koolis ka oma sporditiimid, kes kooli erinevatel võistlustel esindavad. Tiimidesse saavad minna siis need lapsed kes on sportimisest rohkem huvitatud ja kes võistelda soovivad. Tiimi trennid on tasuta ja toimuvad kas siis enne kooli algust (running, netball ja rugby club), pika lõunatunni ajal (tüdrukute ja poiste jalgpall) või peale kooli (triatlon). Veel on koolil oma kriketi ja kergejõustiku võiskond.
      Võistlused toimuvad nii naaberkoolide kui ka maakonna koolide vahel ja ma võin uhkusega öelda, et Greta kool on igasugu võistlustel väga palju esikohti 'koju' toonud. Igal võiskonnal on ka kohe eraldi kooli logoga spordivorm. Samasugusd tiimid on ka keskastme koolides.

      No ja need kes tippsportlaseks saada soovivad need tavaliselt kas siis nopitakse juba ande poolest teiste seast välja või nad ise on huvitatud eraldi trennis käima ja eks nendega siis tegeletakse juba tipp tasemel. Näiteks meie naabripoiss on üks selline laps. Ta mängis juba algkoolis (9 aastaselt) professionaalsel tasemel jalgpalli. Iga aasta kontollitakse ta tase üle ja siis otsustatakse kas ta lepingut pikendatakse järgnevaks aastaks või mitte. Siiani on ta igal aastal pikendust saanud, aga kõigil nii hästi ei lähe. Praegu on ta 11- aastane ja keskastme haridust jätkab üldse juba spets spordikoolis.

      Mul on plaan kohe varsti ka Greta trennidest kirjutada ja saan siis selle postituse all seda sama teemat natuke jätkata :)

      Delete
    4. Jaa, trennidest oleks samuti huvitav lugeda! See on tõesti super töö, mis Sa ära teed, kirjeldades sealset koolisüsteemi ja -korraldust!!

      Delete
    5. Muidugi tuleb sellega ka arvestada, et ma oskan kirjutada vaid nendest asjadest mida ma ise igapäevaselt näen ja mille kohta ma olen infot küsinud või kuskilt kuulnud-lugenud, aga tegelikult on õpetajatel ju veel nii palju erinevaid meetodeid ja infot õpetamise juures mida nad otseselt lastevanematega ei jaga ilma kui ei küsi. Ja noh kõike asju ei oskagi ju küsida. Mul õnneks on mitu tuttavat õpetajat nii siin ,kui ka Eestis (mu tädi on ka Eestis staasikas algklasside õpetaja) ning kõik Greta õpetajad on väga lahkelt iga mu küsimuse peale vastanud ja mu huvist koolivastu rõõmu tundnud, nii et eks sellepärast ma oskan ka siin kõike neid jutte kirjutada-pluss siis muidugi ka mu omapoolne suur huvi sel teema ja seos minu ametiga :)
      Kirjutada oleks tegelikult veel nii paljudest asjadest, aga aeg lendab käest. Blogimine on üks suur ja aeganõudev töö tegelikult :)

      Delete
  3. See raamat on juba eesti keelde ka tõlgitud: https://www.apollo.ee/motteviis-uutmoodi-psuhholoogia-edu-saavutamiseks.html

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh selle info eest, lisan ka postitusse.

      Delete