Friday, 14 October 2016

KÄISIME ÜHE KESKASTME KOOLIGA (keskkooliga) TUTVUMAS

Eelmisel nädalal käisime Petega ühel õhtul meie lähedal asuva keskastme kooli avatud uste päeval. Täpsustan kohe alguses ära, et keskastme kool on Eesti mõistes kool kus alustavad käimist 5nda klassi lapsed, ehk siis 11 aastased.

(Mainin igaks juhuks neile, kes mu blogi algkooli postitusi lugenud ei ole, et siin riigis on algkoolide (alates 4-11 aastasteni) õppeprogrammid ja õppesüsteem natuke teine kui keskastme koolides).

Meil ei olnud algul mingit plaani sellest üritusest osa võtta, sest Greta järgmise astme kooliminekuni on veel 4 aastat aega (lugedes sinna sisse ka praegust- juba alganud kooliaastat), aga kuna Greta sõbranna vanemad olid minemas ja kutsusid meid ka kaasa, siis mõtlesime et miks mitte. Kuna tegu on meie kodule kõige lähedasema keskastme kooliga ja kuna meie sooviks oleks, et laps sinna kooli sisse saaks, siis olime väga uudishimulikud nägemaks mida see kool endast täpselt kujutab. Lõppude lõpuks oli see kool ju ka üheks põhjuseks miks me siia kanti üldse kolisime. 

Hetkel seisavad Greta sõbranna vanemad sama otsuse ees - nad tahvad oma praegusest elukohast koolile lähemale kolida lootuses, et ehk siis on ka nende tütrel suurem lootus sinna kooli sisse saada. Praegu jääb nende elukoht koolist liiga kaugeks ja teiste pakutavate keskastme koolidega ei ole nad eriti rahul. Tegelikult Greta praeguse algkooli piirkonda ei jäägi otseselt ühtegi järgmise astme kooli ja seepärast siis ka see mure, et mis peale algkooli lõppu edasi saab. Kõiki soovijaid ei suuda ju teise küla koolid vastu võtta, sest soovijaid on nende endi piirkonnas juba piisavalt. Näiteks sel aastal said Greta koolist edasi sellesse kooli mida me vaatamas käisme ainult need lapsed, kelle vanemad vennad või õed juba koolis õppisid. Kõik teised lapsed saadeti palju kaugematesse koolidesse. 

Meie palusime Pete vanemad selleks õhtuks Gretat valvama ja seadsimegi sammud kooli poole.

Kõigepealt tegi kooli direktor sissejuhatava kõne ja lühida kooli tutvustuse Neid kõnesid oli õhtu jooksul kokku kolm, sest inimesi kes kooliga tutvuma tulid oli nii palju, et kõik ei oleks korraga saali ära mahtunud ja kuna kooli uksed olid sel õhtul uudistajatele lahti ajavahemikus 18-20 siis liikus inimesi nagunii sisse ja välja erinevatel aegadel.

Direktor rääkis sellest mida kool lastele pakub ja mida lastelt vastu oodatakse. Koolil on väga head üleriigilised testi tulemused (esimese 100 seas). Kooli õpilaste ja kooli personali vahel on väga positiivsed suhted. Õpetajad tunnevad kooli õpilasi väga hästi ja igale õpilasele lähenetakse individuaalselt. Tõesti, see on uskumatu kui palju abi ja toetust kool igale oma õpilasele pakub ja mis võimalused kõik nende kasutuses on. Kedagi ei lasta niisama vaid oma päevadega õhtusse minna, vaid igat last innustatakse tegema paremini kui nad juba teevad, olgu siis nende tulemused keskmised, head või väga head. 

Direktor rõhutas ka seda, et kuigi kooli on väljapaistavate akateemiliste tulemustega, siis panevad nad ka väga suurt rõhku õpilaste loovusele ja ettevõtlikusele, spordile ja kunstile. Kuna maailm on sellevõrra muutunud et tänapäeva elus ei piisa enam vaid akadeemilistest teadmistest, siis sellest lähtuvalt pakub kool oma õpilastele haridust mis paneb rõhku ka loovusele, ettevõtlikusele ja kehalisele arengule. 

Kooli eesmärk on oma õpilastest kasvatada enesekindlad, hoolivad, tahtejõulised, entusiastlikud ja iseseisvad inimesed. Ja need ei ole vaid sõnad paberil. Seda on juba kooli sisenendes tunda et kui sa uste vahelt sisse astud, siis astud sa ühte suurde perre kus kõik töötavad sama eesmärkide ja sihtide nimel ja kus kõik hoolitsevad kõigi heaolu ja hüvede eest.
Ma tundsin seda tunnet juba siis, kui ma käsisin samas koolis Gretaga viiulieksamit tegemas. See aeg mis ma seal viibisin oli üsna lühike, aga mul õnnestus paaril korral näha kuidas õpetajad õpilastega suhtlesid ja ka kuulata kuidas kaks õpetajat minu lähedal paari lapse üle arutasid (seisin muusikaklassi juures ja õpetajad ukse taga arutasid kuidas ühte last, kes vist viiulit või kitarri mängis, või laulis, esinema saada. Et laps ei taha eriti esineda, aga õpetajate arvates tuleks see lapse enesekindlusele ja eneseusule vaid kasuks kui natuke suurema publiku ees lavale astuks ja oma annet teistega jagaks ja nii nad seal siis arutasid kuidas oleks seda kõige targem ja õpilase sõbralikum teha). Samuti seda kuidas nad mind, kui täiesti suvalist inimest, seal ukse juures teretasid.

Koolis on väga range koolivormi nõue. Tüdrukutel ei ole lubatud seelikuid vöökohast rullida ja sedasi seelikuid lühemaks teha (kusjuures koolivormi seelikud ei ole pikad, pigem juba originaal kujul üsna lühikesed)
Lugesin pärast kooli veebilehelt, et mobiiltelefonide kasutamine ilma spetsiaalse loata kooli territooriumil on täielikult keelatud. Kui vahele jääd, siis võetakse su mobiil ära ja kätte saab selle hiljem vaid siis, kui üks vanematest järgi tuleb. Mulle see reegel meeldib :) Jääb ära kiusatus pidevalt nina mobiilis olla ja õpilased saavad korralikult õppetööle keskenduda ning muidu suhelda. Samas kui vaadata kui palju huvitavaid aineid neile pakutakse ja mida kõike imeasju nad koolis teha saavad, siis ma kahtlen kas õpilastel üldse jääkski aega või tahtmist mobiilis mänge kooli ajal mängida.

Kuna koolis pannakse suurt rõhku muusikale ja kunstile, siis Direktori kõnele lisaks esines üks 14 aastane poiss klaverilugudega ja kaks tüdrukut laulsid ühe laulu kuulsast Les Miserable muusikalist. See esitus oli nii ilus ja võimas, et mina ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Ma ei tea mis mul viga on, aga mul on viimasel ajal pea võimatu kellegi esinemist ilma pisarateta vaadata. Hea oli, et nad piirdusid vaid ühe lauluga, sest tegelikult esitasid nad selles koolis eelmisel aastal terve Les Miserable muusikali ja veel ka elava orkestriga. Õpilased tegid kõik ise. Kes oli näitleja, kes mängis orkestris mõnda pilli, kes lavakujundaja, kes hoolitses valgustuse ja heli eest jne. Keegi ei jäänud selle etenduse lavastamisest välja. Ma kuulsin ühe Greta kooli ema käest, kelle laps juba selles teiseastme koolis õpib, et see oli väga võimas show olnud. 

Aga alustame siis nüüd lõpuks ka kooli tutvustava tuuriga. Ma vabandan juba ette ära piltide halva kvaliteedi pärast. Ma mobiiliga jooksu pealt tegin. 
Vanematel oli vabadus ise koolis ringi käia, aga kes soovisid nende jaoks oli ka võimalus giidiga tuur võtta. Me valisime giidiga tuuri. Giidideks olid kooli enda õpilased. Korraga käis kooli peal mitu giidiga gruppi, nii et ei pidanud kuskil ootama. Kõikidele uutele giidiga tuuri soovijatele anti kohe 2 õpilast giidiks ja läks lahti.

Kõige esimesena viidi meid muusikaklassi. Siit klassi üks pool
ja teine pool
Ega seal klassis ei olnudki palju midagi muud vaadata kui hunnik elektroonilisi klavereid ja muid pille.
Suurele muusikaruumile lisaks oli veel umbes 4 või 5 väikest ruumikest, kus siis õpilased eraldi mõnda pilli õpetaja juhendamisel mängivad, või niisama harjutamas käivad. Näiteks selles musta klaveriga ruumis harjutas Greta oma viiuliõpetajaga enne eksamit viiulit
ja selles ruumis toimus tal eksam.
Eraldi oli ka veel spetsiaalsete heli summutavate seinadega salvestusstuudio (recording studio).
Siin stuudio üks pool
ja siin teine
pilt kooli veebilehelt

pilt kooli veebilehelt
See pilt on tehtud aulas. Mulle meeldisid need värvilised maalid seintel. Kuna saalis oli palju inimesi, siis ma ei hakanud seal rohkem pilti kellegile otse näkku tegema. 
Üks mitmest tantsustuudiost (näeb välja lihtsalt nagu tavaline tühi ruum). Tants on kooli õppeprogrammi üks osa. Üks õpetajatest, kes juhtus just seal ruumis olema, ütles, et selle stuudio valgustus (ja vist ka heli) on tehtud bändi 'Coldplay' valgustuspoiste poolt. Et keegi koolis tunneb neid ja siis sedasi saadigi nad koolile appi stuudiot kujundama.  
Järgmiseks viidi meid draamastuudiosse. Seal siis tehakse teatrit :) Draama on ka kohe kooli algusest peale õppeprogrammis. 

Üks IT klass. 
Selliseid arvutiklasse on neil väidetavasti kooli peale kokku 5
Kogu meie tuuri ajal käisime me ühest majast sisse teisest välja, ühest hoovist läbi teise majja ning sealt juba edasi teise hoovi. Kuna oli õhtu ja õues oli pime, siis me Petega ei teadnud enam üldse kus me oleme, või kuhu läheme. Vudisime vaid truult oma kahe giidi järel uskudes, et küll nad meid lõpuks tagasi väljapääsu juurde juhatavad. 

Värskelt algkoolist tulnud laste üheks mureks keskastme kooli tulles ongi see, et kuidas nad seal kõik vajalikud klassiruumid üles leiavad ja kuskile ära ei eksi. Algkoolid on siin maal ju enamuses keskastme koolidega võrreldes tillukesed nii hoone, kui ka õpilaste arvu poolest ja üleminek väikeset koolist suurde võtab nii mõnelegi õpilasel omajagu aega ja harjumist. Samas on suured koolid selles murest teadlikud, hoolitsevad ning vastutulelikud ja teevad kõik et üleminekuperiood kõigil õpilastel valutult mööduks.


Järgmiseks tutvusime spordiosakonnaga.

Veel üks tantsustuudio
Stend tantsueksami märkmetega
Koolis oli ka viimase peal jõusaal mida kasutatakse kui osana kehalise kasvatus tunnist. Neil käib seal kohe üks spetsiaalne treener meie kohalikust füsioteraapia ja spordivigastustega tegelevast firmast lapsi juhendamas. Ma olen ise ka nende juures konte väänamas käinud (mitte siis koolis vaid seal firmas). Jõusaal on kohustuslikele tundidele lisaks avatud ka peale tunde nii õpilastele kui ka õpetajatele kasutamiseks. 



Spordihall
pilt kooli veebilehelt
Lisaks spordihallile on neil ka jalgpalli, kriketi, ragbi ja netball  (ma ei tea mis see eesti keeles oleks) väljakud ja staadion, aga kuna õues oli pime, siis ma ei tea kas need väljakud on kõik eraldi, või mõni kattub sama alaga. 
Selle ovaalsete akendega maja kohta ma küsisin, et mis siin majas toimub. Öeldi, et sinna saavad minna õpilased kes abi õppetöödes vajavad, või kellel mingi muu mure või probleem on. Ma praegu mõtlen, et arvatavasti on tegu maja selle osaga, kus me ka hiljem sees käisime (pildid natuke all pool postituses), aga lihtsalt kui me sees olime, siis me ei orienteerunud mis majas me täpselt parasjagu olime.
Hoovipealne. Need värvilised on õpilaste isiklikud kapid kus õpilased saavad omi asju hoida. Neid kappe oli igal pool hästi palju. 

Järgmine hoone oli kunsti, disaini tehnoloogia ja PRE ehk siis filosoofia, usu ja eetika osakond (philosophy, religion and Ethics).
Igal pool oli väljas hunnikute viisi kunsti. No tõesti nagu oleks kuskile kunstimuuseumi sattunud. Kahjuks jäi väga vähe aega väljapanketutega tutvumiseks, sest kell aina tiksus ning me pidime grupiga kaasas käima et mitte ära eksida. Tahtsime ka kuulata mida tüdrukud iga eraldi klassi või ruumi kohta rääkisid. Nii ma siis neid pilte kiirelt möödaminnes tegin, et pärast kodus lähemalt vaadata.


Kunstiruumid



Edasi liikusime filosoofia, usu ja eetika klassi
Selliste asjade üle arutavad (Eesti mõistes) 5. klassi lapsed filosoofia, usu ja eetika tundides.
Mis lõi maailma?
Maailma erinevad usulahud
Budismi uskumused ja arusaamad (nii vist oleks õige tõlkida?).
Uskumatud teekonnad
Kas usu nimel tasub surra?
ja 6. klassi lapsed
Kangelased
Kristlus ja kunst
Inimese elus olevad tähtsad rituaalid ja tseremoonid (sünd, puberteet, pulmad, lapsed, surm)
Kas usk on hea asi?
Islam- distsipliin igapäeva elus
7. klassi lapsed
Kas on olemas õige viis kuidas elada?
Vähemuses olevad usundid (usulahud?), sektid ja kultused
Kas see mida me teame on üldse mida me teame? (ma ei oska seda lauset paremini tõlkida)
Hinduism
Usk ja meedia

Igas klassis oli vastava aine õpetaja kes vanemate küsimustele vastas või niisama lapsi lõbustas. Selle laua juures sai erinevate usundite iseloomulike esemeid õigetesse kategooriatesse jaotada. Ma oleks seda ülesannet tahtnud teha, aga meie grupp juba liikus järgmise klassi juurde ja seega ei jäänud taas aega. 

Veel üks kunsti või disaini klassiruum



Need päevikute stiili kaustikud nägid kõik nii huvitavad ja ilusad välja
Kunstiga on koolis nii, et kunst jaotub mitmeks erinevaks aineks. Ega ma ei teagi kuidas täpselt neil nende tundide ja tundide jaotusega on, aga õppeprogrammidest näen, et on kunst/disain ning tehnoloogia mis omakorda jaotud
1.tekstiil
2.metallitöö
3.graafika
4.toidutehnoloogia

Siit siis paar pilti tekstiiliklassist. Kõik tunnid toimuvad koos nii poistele kui tüdrukutele ja nagu näha siis siin alumisel pildil istuvadki kaks poissi õmblusmasinate taga oma oskuseid demostreerimas.


Toidutehnoloogia klassiruumid


Kui me Petega järgmisse ruumi sisse astusime, siis me mõlemad ahhetasime. Tegelikult oli meil suu peaegu koguaeg lahti, sest igal pool oli nii palju hämmastama ja imetlema panevaid asju. 
Tegu oli metalli ja puutöökojaga. Esiteks oli see nii suur, et jäi mulje nagu me oleks astunud sisse kuskile vabrikusse.
Selle ruumi taga oli veel üks ruum, aga sinna me ei jõudnudki. Igal pool oli igasugu huvitavaid materjale
Ruumi teise poole peal demostreerisid 5.klassi õpilased kuidas nad metallist võtmehoidjaid teevad.

Erinevad metallikuumutus 'ahjud' spetsiaalselt disainitud koolidele kasutamiseks. Õpilastele tutvustatakse ja õpetatakse oskuseid mida neil, kui nad teatud elukutse valivad, hiljem elus vaja läheb. 
Õpilastele on ka kasutada 3D printer. Kaks tüdrukut printisid seal parasjagu mingit tulpi või midagi selle laadset. Printeri kõrval oli ka hunnik juba varem valmis prinditud esemeid, aga kahjuks mu pilt nendest tuli siia ülessepanekuks liiga udune välja.
Ajalooklass ja seal olevad vaatamiseks välja pandud tööd
Ja siis näidati meile ruume kus õpivad aegajalt need lapsed kes lisa abi vajavad. Näiteks kui kohe kooli algul (5-ndast klassist alates siis) tuleb sinna kooli lapsi kelle tase on madalam kui koolis keskmine tase, siis nendele lastele antakse kohe lisaabi, et nad ruttu teistega samale tasemele saada.
Ehk siis nad õpivad neid asju milles on rohkem maha jäänud eraldi spetsiaalsetes väiksestes rühmades koos eraõpetajatega. 
Siia tulevad (või tuuakse) ka need lapsed kellel on mingeid muid probleeme. Kellel käitumisega, kellel mingid probleemid kodus või sõpradega mis segavad neil korralikult keskenduda, lapsed kellel on erivajadused või siis lihtsalt lapsed kes vajavad õppimiseks vaiksemat ja väiksemat keskkonda.
Need lapsed kellel on keskendumisega veel eriti raske, või näiteks on taustahelide suhtes tundlikud, nende jaoks on ehitatud spetsiaalne isoleeritud ruum kus miski ei tohiks neid õppetöös segada. Siin pildil on üks selline
Ja siin on ka näha selliseid mini 'klassiruume'.
Nendele ruumidele lisaks avati sel aastal koolis veel omakorda ka täiesti eraldi osa autismi diagnoosiga õpilastele. Kool võtab vastu iga aastagrupi peale neli kõrgema intellekti tasemega autismi diagnoosiga õpilast. Need õpilased käivad koolis nagu iga teinegi õpilane ja teevad enamus asju kõikide teistega koos, aga see autismikeskus on siis koht kuhu nad saavad tulla kui pinged või ärevus liiga suureks läheb, või siis nendeks tundideks kus nad vajavad lisaabi või üldse mingit eraldi teraapiat. Seal keskuses töötavad spetsiaalselt koolitatud õpetajad, kes oskavad ja teavad kuidas selle diagnoosiga õpilastega ringi käia ning kuidas neid kõige paremini aidata ja suunata. 

Kahjuks meil ei olnud võimalust seda keskust sel õhtul näha kuigi ma oleks väga tahtnud.

Loomulikult on koolis ka üks korralik invalift, et ratastooli kasutajad saaksid vabalt ringi liikuda. 
Veel üks paljudest seinal olevatest kunstitöödest
Koolil on kaks uut suurt keemialaborit

Keemiaklassis näidati külalistele erinevaid katseid. Üks katse kujutas endast käel olevate seebimullide põlema panemist. Kuna ruumis kustutati selleks ajaks tuled ära, siis mu piltidelt muidugi ei ole taas seda katset hästi näha. Igal juhul väikestele külastajatele pakkus see katse palju elevust.

Käisime veel võõrkeelte osakonnas ja mingis Lifeskills ruumis. Ma ei teagi mis seal tehakse, või kes seal käib, sest me pidime hakkama koju tulema ning seega polnud aega enam küsima hakata. See nägi natuke korteri moodi välja ja seal oli ka eraldi köök. 

Selline nägi välja üks paljudest sisehoovidest (sisehoov asub väljas aga on katusega osaliselt kaetud)
Iga aasta korraldavad kooliõpilased ühe show. Nagu ma juba mainisin, siis eelmisel kooliaastal oli tegu Les Miserables muusikaliga mis juttude järgi oli olnud suurejooneline. Leidsin ühe koridori seinalt stendi muusikali piltidega . 
Koolis korraladatakse väga palju igasugu välisreise. Igal teisel aastal toimuvad muusikalised väljasõidud. Tehakse koostööd erinevate koolidega välismaal, esinetakse nii koolides, kui avalikes kohtades. On käidud Barcelonas, Viennas, New Orleans-is.

Veel on õpilased käinud välisreisidel Jaapanis, Indias ja Ugandas. Indias käidi eelmisel aastal ning selle reisu ajal oli õpilastel ka võimalus ronida Himalayas mäel. Reisidest saavad osa võtta kõik tahtjad. Osa reisirahadest teenivad õpilased ise tehes igasugu üritusi või pakkudes end kellegile appi ja ülejäänud osa rahastavad siis vanemad.

Ugandas on neil nüüd koguni kaks sõpruskooli ja ühega neist on koostöö kestnud juba üle 10 aasta. Kool korraldab erinevaid üritusi, et Uganda koolidele raha koguda. Aastatega on kogutud tuhandeid naelu (eelmine aasta jõulude ajal koguti ainuüksi üle 5000 naela). Kogutud raha eest on ostetud Uganda koolile koopiamasinaid, arvuteid, õpikuid, muusikainstrumente, koolimööblit ja muud koolieluks vajaminevat. Samuti hunnik õmblusmasinaid ja elektrigeneraator. Õpilased on Ugandas ise kohal käinud ja sealsest koolitööst ning abiprojektidest osa võtnud.

Kooli üheks eesmärgiks ongi pakkuda nii palju kui võimalik õpilastele kogemusi ja koostööd väljaspool UK-t asuvate koolide ja erinevate projektidega, et laiendada laste silmaringi, õpetada neile erinevaid kultuure ja kombeid ning pakkuda erinevaid kogemusi. Kool on selle töö eest isegi Briti konsuli poolt eriauhinna saanud (International Schools Award (ISA)).
Nagu stendilt võis näha siis käidi eelmine aastal ka Ameerikas suusatamas
Kool pakub kohustuslikule õppeprogrammile lisaks ka terve hunniku huviringe.
Muusika
Poiste ja tüdrukute koor 
Jazz Band (noorematele ja vanematele) 
DJ Club 
Music Tech 
Samba Band 
Rock Club 
Keelpillide grupp, 
Puhkpillide grupp 
Orkester 
veel mingi kooli lauljate grupp

Sellele lisaks on õpilastel võimalik õppida mis tahes pilli.

Huvialaringides pakutakse veel
Tants/Näitlemine/Drama
Kunstiring
ICT (arvutite värk)
Võidusõiduautode Klubi
Maleklubi 
Duke of Edinburgh Award 
CCF (Combined Cadet Force)

Nendest kahest viimasest 'ringist' räägin ma teile natuke lähemalt, sest need on midagi sellist mida Eestis minu teada keskkooli õpilastele ei pakuta.

Duke of Edinburg Award on UK-s väga tuntud ja tunnustatud programm, mis mõeldud spetsiaalselt noortele inimestele vanuses 14-24. Selles programmis on 3 astet: pronks, hõbe ja kuld ning programmi täitmine võtab aega 1-4 aastat. 
Programm koosneb erinevatest osadest. Milleks on  heategevustöö (osaleja peab aitama kas kedagi inimest individuaalselt või tegema heategevustööd kogukonnas), osaleja peab ennast arendama füüsiliselt (kas siis läbi spordi, tantsu või muid kehalisi harjutusi tehes), arendama praktilisi ja sotsiaalseid oskusi ning oma huvialasid ning viimaseks -plaanima, treenima ja läbima mingi matka kas UK-s või välismaal. 
Et kuld taset saavutada, siis on veel üks lisa osa mille käigus peab osavõtja viibima 5 päeva kodust eemal tehes mingit kasulikku grupitööd. 

Et seda Duke of Edinburgh Auhinda saada, siis peab iga osavõtja töötama iga auhinna osa juures miinimum aega. Pronks astme juures 3-6 kuud, hõbe 6-9 ja kuld 12-18 kuud, ehk siis keskmiselt 1 tund nädalas. Osavõtja tööd jälgib ja hindab vastava ala asjatundja. 

Ma ei oskagi seda praegu paremini ja selgemalt seletada ja siit lugedes võib jääda mulje, et tegu ei ole millegi erilisega, või et asi see siis neid astmeid ära pole teha, aga tegelikult see siiski nii ei ole. Noortele, kes sellest programmist osa võtavad ja need astmed läbivad, on see ikka suureks katsumuseks ja kogemuseks elus ning nende edasine elu on kohe kindlasti sellest kogemusest positiivselt mõjutatud. Kujutan ette et eriti abiks just nendele õpilastele kes täpselt veel ei tea mida nad elus edasi õppida või teha tahavad. Läbi selle programmi on neil noortel võimalik enda arendada ja oma silmaringi laiendada ning saada parem ülevaade sellest mis neid huvitab ja mis alale nad paremini sobiks.


Ma ei hakka siia pikka juttu sellest eraldi kirjutama (sest mul endal puuduvad lähemad kokkupuuted selle programmiga), aga kel on huvi siis lähemalt saate lugeda sellest auhinna programmist SIIT.

Tean vaid seda, et Pete õe tütar võttis eelmisel kevadel sellest programmist osa ja käis matkal ning kui ta sealt tagasi tuli siis ta oli pool surnud :) Ta selline hästi kleenuke ka, nii et ime ei olnud et tal jalad pärast mitu päeva valutasid. Nende matk kestis mäletamist mööda kaks päeva (võimalik ka et kolm) ja kõik need päevad sadas paduvihma. Järgmine kord kui ma teda näen, siis ma küsin täpsemalt kuidas ta selle programmiga seotud on, et kas tegi vaid ühe osa kaasa või on ta terve auhinna peale jahil.

CCF ehk Combined Cadet Force on natuke armee moodi, kuigi tegu ei ole kohe kindlasti sõjaväega ja selle organisatsiooni eesmärk ei ole noori sõjaväkke meelitada (UK ei ole sõjavägi kohustuslik). Pigem on organisatsiooni eesmärk arendada noorte meeskonnatööd, vastupidavust, eneseusaldust, vastutust, leidlikkust ja juhtpositsiooni rolli. Näiteks ma olen näinud ühte saaded ühest erakoolist, kus sellesse organisatsiooni kuuluvad poisid (see oli poistekool) said tuletõrjuate algõpetuse tasemel, et väiksemate tulekahjude puhul kutsutigi ööpäevaringselt just selle kooli CCF poisid ringkonna tulekahjusid kustutama. Koolil oli isegi oma tuletõrjeauto selle tarvis. 
Organisatsiooniga saab liituda 13-14 aastaselt ja koolitus kestab kuni kooli lõpuni. 
Kursustel nad matkavad, luuravad, samuti on neil lennukursused, püssilaskmis päevad, seikluspäevad, erinevad võistlused jne. Ma tean, et näiteks see kool kus me vaatamas käisime, selle kooli CCF grupi liikmed käivad iga aasta Cyprusel laagrites kus nende tegevuste hulka kuulub ka scuba diving ning Samuti Lõuna Aafrikas ellujäämis treeningutel (igaks juhuks ütlen, et noored ei käi seal sõjaväevormides ringi vaid kannavad oma tavalisi riideid, ehk siis see ei ole selline sõjaline ellujäämise õppus. Tean, sest nägin kooli videot sellest :)
Pilt internetist

Pilt kooli veebilehelt
Pilt koolilehelt

pilt internetist
CCF organisatsioon sai alguse juba 1948 aastal (sel moel nagu ta praegu on, eri osadena eksisteeris midagi samalaadset juba ka 19 sajandi keskel) ja nagu ma kiiresti lugedes aru sain, siis alguses oli suuremas osas selle organisatsiooni tegevus kättesaadav enamalt vaid siinsetele erakooli lastele. Alates 2008-ndast aastast alates on osa erakoole aga hakanud selle organisatsiooni tööd jagama ka osade riigikoolidega. 2014 aastast alates aga teatati, et organisatsioon ei rahast enam erakoole, vaid see raha kasutatakse hoopis riigikoolide peale kus nüüd ka sellised 'kursused' hakatakse pakkuma.

See kool kus me vaatamas käisime jagabki seda kursust ühe kohaliku erakooliga, ehk kõik kes asjast huvitatud saavad 'kursusest' osa võtta erakooli juures. Kursus maksab VIST mingi 150 või 200 naela aastas, aga need on andmed mida ma mingilt suvaliselt lehelt lugesin. 
14 aastased (Year10) õpilased saavad läbi selle kursuse läbida üleval räägitud Duke of Edinburgh Award Silver taseme. 

Kooli poolt pakutavad sporditrennid on:
Sulgpall
Kriket
Softball
Rounders (pesapalli moodi mäng mida mängitakse Briti koolides)
Ragbi
Jalgpall (tüdrukute ja poiste)
Hoki (mitte jäähoki)
Tennis
Kergejõustik
Netball (nagu korvpall aga selle vahega, et see kellel on pall käes peab paigal seisma niikaua kui on palli kellegile edasi söötnud. Tüdrukute pallimäng)
Korvpall

Panen siia näiteks välja ka 5. ja 8.klassi õppeplaanid kust on näha mida nad kõik teadma peavad. 
Tundidest veel nii palju, et keskastme koolis on kõikidel õpilastel kõikidel päevadel, väljaarvatud reedel, 5 tundi. Kool algab kell 8.30 ja lõppeb 15.00. Reedeti on tunde 4 ja kool lõppeb kella kolme asemel kell 13.30. 
Siit aga siis keskastme kooli kõige nooremate ehk siis Eesti mõistes 5nda klassi (11+ aastaste) hindamis juhend (asjad mis iga õpilane peab olema läbinud ja mille eest 'hindeid' pannakse või linnukese kirja saavad). 



Ja siin Eesti mõistes 8.klassi hindamis juhis



Igal juhul meile Petega see kool väga meeldis. Mul oli võimalus paar päeva hiljem minna vaatama ka ühte teist kooli, aga kuna selle kooli lahtiste uste päev toimus keset päeva tundide ajal ja külaliste arv oli piiratud, siis ma ei hakanud ennast sinna pressima. Seda enam, et see külastus on eelkõige ikka tähtis nendele vanematele kelle lapsed on algkooli lõpetamas ja peavad edasi keskastme kooli minema juba järgmisel aastal. Meil ju veel mitu aastat aega ja eks siis kungi läheme ka seda teist kooli lähemalt vaatama.

Lisan ka seda, et
see kool mida me vaatamas käisin ei erine pakutava poolest teistest siinsetest keskkoolidest. Pigem on just rohkem koole (uuemad) kus rajatised ja pakutavad klassid, töötoad, keemialaborid ja sordihooned on palju paremal tasemel kui selles koolis millest ma kirjutasin. See kool oli algupäraselt palju väiksem. Aastatega lihtsalt lisahooneid lisatud ja sedasi proovitud kooli laiendada. Uuemad koolid on aga kohe algusest peale suurematena ehitatud ja sellest sõltuvalt ka kohe vastavalt vajadustele olevate klassiruumidega.
Koolied erinevuse määrab siin riigis pigem see millise perede lapsed koolis käivad. Õpetus ja nõuded on enam vähem igal pool samad. Lihtsalt ühes koolis on neid kergem elluviia kui teises. 

PS. Ma olen seda postitust nüüd jupi kaupa peaaegu kaks nädalat kirjutanud. Kirjutamisele ei aita kaasa see, et mu arvuti spell check pidevalt täiesti suvalistes kohatades muudab mu eestikeelsed sõnad mingiteks suvalisteks sõnadeks ja tihti mulle täiesti märkamatult. 


18 comments:

  1. Selge. Ma tahan nüüd kohe kolida Inglismaale, et lapsed sellisesse kooli panna. :)

    Päriselu kujuneb meil muidugi teistsuguseks, aga ilmselgelt on tegu väga toreda ja paljusid võimalusi pakkuva kooliga.

    Väike keelenõu: ma üldse ei pahanda, et Sul ühe koha peal vastupidi oli, aga judaism, hinduism, kristlus jne on eesti keeles usundid. Usulahud on liikumised erineva usundi sees - näiteks kristluses on katoliiklus, anglikaani kirik, baptistid, adventistid jne.

    ReplyDelete
  2. Just väga hea, et mu tähelepanu sellele pöörasid :) Loodetavasti parandasin õiges kohas ära. Ma tegelikult jätsin osa teksti üldse kirjutatmata, sest see lihtsalt kujunes minu jaoks liiga keeruliseks eesti keelde tõlkida.

    Mul jäi ka postitusse kirjutamata (lisa nüüd), et see kool mida me vaatamas käisin ei erine pakutava poolest teistest siinsetest keskkoolidest. Pigem on just rohkem koole (uuemad) kus rajatised ja pakutavad klassid töötoad, keemialaborid ja sordihooned on palju paremal tasemel kui selles koolis millest ma kirjutasin. See kool oli algupäraselt palju väiksem. Aastatega lihtsalt lisahooneid lisatud ja sedasi proovitud kooli laiendada. Uuemad koolid on aga kohe algusest peale suurematena ehitatud ja sellest sõltuvalt kohe kõik vajalikud klassiruumid ja lisahooned juba vastavad vajadustele.
    Koolied erinevuse määrab siin riigis pigem see millise perede lapsed koolis käivad. Õpetus ja nõuded on enam vähem igal pool samad. Lihtsalt ühes koolis on neid kergem elluviia kui teises.

    ReplyDelete
  3. Kui Sul juhtub kunagi aega olema vastata, siis kuidas inglise koolis digiõppesse (digivahendite kasutamine tunnis, mobiilid ja tahvelarvutid koolitöös, robootika jne) suhtutakse? Meil murrab see ustest ja akendest sisse.
    Kõike kena!

    ReplyDelete
  4. Meil kindlasti vähemalt algkoolis asi nii hull ei ole. Esiteks juba sellepärast, et siin hakkavad mobiile kasutama lapsed suuremalt osalt alles kuskil 10 või 11 aastaselt ehk siis kui lähevad keskastme kooli. Greta on kohe varsti 8 aastane ja ta ei ole isegi kunagi selle peale tulnud, et tal võiks oma mobiil olla. Mobiili aga oskab kasutada küll :) Tal poleks sellega midagi isegi teha, sest ühelgi ta sõbral mobiili ei ole kellele helistada.
    Mänge saab vajadusel iPadi peal mängida, aga ka selleks jääb igapäeva elus vähe aega. Greta mängib iPadiga ehk korra kolme nädala jooksul mõnel nädalalõpul ja tihedamini ehk koolivaheaegadel. Aga eks see sõltu juba peredest. Osad lapsed on arvuti ja arvutimängude sõltlased ja osa ei ole.

    Koolis ei ole neil ühtegi kriidiga kirjutavat tahvlit vaid tahvlid kuhu kirjutatakse vildikatega ja mis vajadusel on kui arvuti ekraan (ma ei tea õiget eesti keelset sõna). Algkoolides on lastele kasutuses digikaamerad mingite projektide tegemiseks ja ka eraldi tahvelarvutid millega nad saavad vahel mingi projekti jaoks kas siis grupitööna või individuaalselt infot otsida. Mingeid ülesandeid nad koolis tahvelarvutitel minu teada ei tee, kui teevad, siis väga minimaalselt. Peamiselt ikka paberi ja pliiatsiga. Eraldi on arvutitunnid kus nad õpivad programmeerimist ja igasugu muid IT-ga seotuid asju. Robootika nii levinud ei ole kui Eestis, aga mõnes üksikus koolis on ka robootika huvialaringid. Kel huvi saavad robototikaga tegeleda väljaspool kooli.

    Arvutis on üks õppeprogramm mida lapsed võivad kodus kasutada ja kuhu õpetaja paneb lastele ülessandeid, aga see ei ole kohustuslik. Pigem kui vanemad ise soovivad, et laps ka kodus harjutaks neid asju mida nad koolis õpivad, siis selleks on sel viisil võimalus antud.
    Koolis õpetatakse lastele juba väga varakult internetiga seotud ohtusid ja seda kuidas internetis käituda.

    Üldiselt, vähemalt Greta koolis, on vanemad pigem selle poolt, et koolis käiks õppimine ikka pigem ekraanidest eemal nii palju kui seda tänapäeval võimalik on. Samas lapsed oskavad arvuteid ja nutiseadmeid kasutada küll.

    Keskastme koolide kohta ma ei oska öelda. Seal ma tean, et õpilased saavad kooli poolt endale oma isikliku iPadi (minu teada osaliselt peab iga pere selle eest ise maksma) ja see on siis kodutööde ja projektide kasutamiseks. Koolis on arvutitunnid ja arvutite abil kirjutatakse muusikatunnis muusikat ja tehakse lindistusi. Mobiilid on kõigil olemas ja kujutan ette, et kõik ka sõtlased :)
    Minu teada mingit digihullust koolides siin otseselt ei ole ja ma arvan, et paljud vanemad tõstaks häält kui asi sinna poole hakkaks kiskuma. Vähemalt Greta algkoolis küll. Üheks kaebajaks oleksin kindlasti siis ka mina ise :)

    Võib olla mõni mu lugejatest kelle laps juba siin keskastme koolis käib oskab täpsemalt juurde lisada?

    ReplyDelete
  5. P0idlad peos, et Great sinna ka sisse saab, kui tema aeg k2es.

    K6lab mitmes m6ttes nagu mu poisi kool.

    Eile r22kis, et et eelmine science teacher polnud vaga hea, aga uus on. Ma siis kysisin, et millise aine 6petaja on parim. Vastuseks sain, et "we have lots of best teachers".

    ReplyDelete
  6. Olin vaimustuses õpinguväliste ringide rohkusest kohalikus keskkoolis, aga hiljem tuli mõnevõrra pettuda, sest huvitegevus leidis aset lõunapausi ajal. Lõuna oli umbes tund vaba aega, mille jooksul pidid sööklas toidu pärast järjekorratama ja selle ära sööma. Nii tunnikest pool oleks jäänud siis huvitegevuseks. Mu arust on selline korraldus üsna totter, kuna peale tundide lõppu koolimajas mingeid huviringe pidada ei lubatud safe&healthy, kindlustuse või mistahes muul nõmedal ettekäändel. Ainus "lubatud" tegevus tundide välisel ajal on jalgpall õues staadionil. Mõttetu bürokraatia laiutab igal pool.
    Võibolla on Inglismaal teistmoodi?
    Ülle

    ReplyDelete
  7. Minu poeg just alustas Y7.
    Neil on telefonid lubatud v2ljaspool tunde, ehk siis vahetunni ajal v6ivad kasutada.
    Kui aga tunni ajal vahele j22vad siis telefon v6takse 2ra ja vanem peab j2rgi minema.

    Mulle ja ka mehele see eriti ei meeldi, sest muidugi tuleb su laps koju ja teatab, et k6igil on I phones. Meil endilgi pole, nii et ei ole mingit varianti, et me selle oleks talle ostnud.

    Enne tal telefoni polnud, ja polnud meil seda talle ka anda 1. koolipaevaks.
    Siis vaatasime natuke ringi ja ostsime Kurio telefoni, mille igasugu appide jm kasutamist saavad vanemad kontrollida ja vajadusel piirata. Selle telefoni sai ta oma kasutusse alles kuu ajaparast synnipaevaks. Sinnani 2ratasime surnust yles paar vana Nokiat, ja selleks milleks telefoni vaja, et meie temaga ja tema meiega yhendust saaks, sobisid need suureparaselt. Loomulikult polnud see "cool", aga ta elas selle ilma suurema draamta yle.

    Samas, ega tal telefoni liiga palju kasutada ei olegi v6imalik, sest nutitelefon oma igasugu lisa vidinatega kulutab patarei suht kiirelt labi ja meil on Pay as you go, nii et kui ta oma limiidi liiga ruttu l2bi kulutab, siis pole tal ka raha seal peal.

    Peale oktoobrivaheaega saavad nad k6ik omale I-padid. Selle eest maksan 50£ stardiraha ja 14£ kuus 3 aastat. P2rast seda saavad nad uue ja me v6ime 1£ eest vana omale j2tta. Ja muidugi r66muga uue eest edasi makstes.
    Oskan selle I-padi osa kohta 6ppet00s rohkem infot jagada kui see tal juba kasutusel on. Tean vaid nii palju, et sel on oluline roll. Kool on seda skeemi viljelenud juba 3a ja edukalt.

    Vanamoodsad vihikud on neil ikka muidugi ka:)

    Poeg on muidugi v6imalusel arvutis6ltlane ja muud ta ei teekski, samas on ta kohusetundlik ja teeb oma koolit00d 2ra.

    Peale kooli robootika klubi on neil koolis ka.

    Kui kellegi algkoolis oli telefon, siis koolipaevaks pidid nad selle koolikontorisse j2tma. Nagu Alice kirjutas, yldise reeglina saavd lapsed omale telefoni siis, kui secondary kooli minnakse 11/12 aastaselt.

    ReplyDelete
  8. Ülle, ma tean, et selles keskastme koolis kus me käisime toimuvad ringid ikka ka peale kooli. Olen ise koolist mööda minnes näinud ja seda mainis ka direktor ning õpilased kes meile giidiks olid.

    Algkoolis on ka peale kooli ja kooli ajal. Mulle hetkel just meeldib, et palju asju toimub neil pika lõunatunni ajal koolis. Kui ringid oleks kõik peale kooli siis veniks päevad pikaks ja saaks vaid mõnest üksikust ringist osa võtta, seda enam kui tahad peale kooli ka veel sõpradega mängida. Neil ju koolis küllalt neid vahetunde mis kõik õues toimuvad, nii et mõnel päeval 30 min sealt huviringi alla panna ei ole üldse palju. Greta algkoolis küll minu teada pikalt kuskil söögisamas ei seisa.

    ReplyDelete
  9. Wau :)
    Ahmisin iga lõiku ja silmade ees läks kirjuks - kui palju erinevaid võimalusi :) Kõige tähtsam, et lapses märgatakse tema võimeid, eeldusi ja soov ning püütakse teda aidata.
    Minu laste kooli motoks on "Igas inimeses on päike, laskem tal särada", kahjuks aga hakkab see sära üha rohkem tuhmuma, eriti kui algkooliastmest välja kasvatakse(põhjus on selles, et kool on muutumas "kombinaat-kooliks" ja õpilased ei ole enam igaüks "eriline" vaid kiputakse ühetaoliselt kohtlema.
    Loodan, et Gretal õnnestub sellesse kooli saada.

    ReplyDelete
  10. Kas sisse saamine soltub eksamitest ja mitte ainult koduaadressist?

    ReplyDelete
  11. MrsB, eksamitest ei sõltu midagi, tegu riigikooliga :) Sõltub vaid koduaadressist ja sellest millised algkoolid on selle kooli feeder schools. Greta algkool on üks feeder koolidest, aga sellele vaatamata näiteks eelmisel aastal said sinna keskastme kooli sisse vaid tema koolist need lapsed, kellel kas õde või vend olid juba selles keskastme koolis õppimas. Mitte kellegile teisele Greta koolist kohti ei jätkunud. Saab näha mis seis 4 aasta pärast on. Meie eelis hetkel on see, et elame kooli piirkonnas, aga Greta lennus on jälle tavalise ühe või kahe klassi asemel kolm paralleel klassi, ehk siis soovijaid lapsi rohkem.
    Siin läheduses on küll ka veel üks teine normaalne kool, aga hetkel on meie eeliseks ikka see kodulähedane kool ja seda ka sellepärast, et Greta õpib viiulit juba ka selle kooli all ja tore oleks kui ta saaks muusikaga samas koolis hiljem jätkata.

    Hullem variant oleks kui talle määratakse kool kuhu ta peab kahe bussiga minema ja minekuks kuluks edasi tagasi päevas 2 tundi.

    ReplyDelete
  12. Meil Y8 ja kooliga väga rahul. Tegime sellesse kooli saamiseks avalduse kohe UK-sse saabudes st viimase algkooliaasta alguses. Mulle jäi mulje, et kool sai ise otsustada, keda nad vastu võtavad, sest näiteks meie lapse algkooliklassist (mõlemad koolid kuuluvad ühte nö trust´i) paljud sisse ei saanud, kuigi avaldused olid ilmselgelt juba enne meid haridusametile saadetud. Tundub, et eelistati neid, kes paremini õppisid. Kool on 20% UK parimate eksamitulemustega koolide hulgas.
    IPadi ei ole pakutud, mis ongi tore, sest meil on siin majapidamises niigi liiga palju tehnovidinaid :) Telefoni pole ka ostnud, kuigi "kõigil on IPhone", kuna pole otsest vajadust ja raha kah just üle ei jää. Aga muidugi õppimist on kaugelt rohkem kui algastmes, samas pole kuulnud, et meie lapsuke selle üle nuriseks. Vastupidi, iga päev tormatakse kohe arvutist õppimist vaatama ja meie ei pea ei tagant sundima ega lapsega koos õppima. Seetõttu ma väga täpselt ei tea, misasju ta õpib, tean vaid tagasiside põhjal, et ta teeb seda väga hästi.
    Mulle meeldib, et näiteks eelmisel aastal oli koolis kaks etendust, kus said osaleda kõik lapsed. Esimene oli muusikal "Oliver Twist" ja teine erinevatest tantsudest kokku pandud.

    ReplyDelete
  13. Grammar school-idesse on vastuvõtmine tulemuste põhiselt, aga riigikooli mitte. Tava alg ja keskastme kooli on küll ka omad kriteeriumid kes eelisjärjekorras koha saab, aga seal tulemusi ei vaadata. Eelisjärjekorras saavad lapsendatud või hoius olevad lapsed, mõnedel juhtudel ka mingi meditsiiniliste põhjustega lapsed, siis need kelle vennad õed juba koolis õpivad, ja alles siis need kes kooli piirkonnas elavad (mis ala kuulub piirkonna alla on igal koolil eelnevalt ära märgistatud). Kui kohti jääb üle, siis kõik ülejäänud soovijad.

    Teie puhul vois olla eeliseks see, et olite alles siia riiki kolinud ja lapsed ei olnud enne siin haridust saanud ja seega saite mnest teisest soovijast ette :)

    ReplyDelete
  14. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  15. Alice, su viimase lause taha ma smailit ei paneks, sest see t2hendab, et keegi kohalik j2i selleparast kohast ilma:(

    Seda, mis j2rjekorras avaldused esitatud (avalduste esitamise aja sees) t2htsust ei oma.

    Liberaalses globaalses maailmas on see muidugi tyhiasi.

    Lugesin just kohalikust lehest et Surrey's on aastaks 2020 (mis vaid 3a kaugusel) vaja 50 (VIISKYMMEND) uut kooli, sest koolikohti l2heb vaja rohkem kui 16000 uuele lapsele. Omavalitsus on kyll hinnanud vajaduse 11 000 kohale, aga ametnkud tihti alahindavad asju, et mitte elanikkonda alarmeerida. Ehkki ka 11 000 on juba v2gagi alarmeeriv number.

    ReplyDelete
  16. Ma tahaks oma põhikooli kogemuse selles koolis ümber teha ;)

    ReplyDelete
  17. Alleaa, mina ka :) Ja mitte sellepärast, et mul põhikoolis oleks mingeid probleeme olnud, aga tagasi vaadatuna tundub see aastast aastasse tuupimine nii mõtetu ja aja raiskamisena, et lausa kurb hakkab. Õnneks mul olid toredad sõbrannad kes koolielu põnevaks tegid. Elasime mingis teises, unistuste, mullis mis ühel päeval polnudki enam mingi väljamõeldud mull vaid mu päris elu :)

    ReplyDelete